Termu ba Referénsia
Lia-makloke
Orgaun governu
lokál maka orgaun ne’ebe besik liu ba povu, iha nivel ida ne’e maka sente liu
emerjénsia no iha ne’e mós maka atividade preparasaun, prevensaun, mitigasaun,
alíviu hetan planea no hala’o. knar ida ne’e hala’o basea ba Lei
no 12/2020 de 2 de Dezembru Lei Protesaun Sivil, ne’ebe fo legalidade
ba establese Konselu Munisipal Protesaun Sivil iha artigu 36 ho nia natureza
hanesan orgaun konsulta ba Presidente Autoridade Municipais sira ho
ko’ordenasaun iha matéria/assuntu protesaun sivil nian iha âmbitu munisipal no
Postu Administrativu sira.
KMPC maka xave bainhira hakarak jestaun risku dezastre
hetan suksesu. KMPC sei Lidera hosi Presidente Autoridade Municipiu. KMPC maka
sei tau-matan ba fó resposta emerjénsia no redusaun risku dezastre ba Municipiu
ida tomak no koordena asisténsia ne’ebé mai hosi liur.
Vizaun:
Ita-nia
Lei-Inan rekoñese no fó garantia ba sidadaun Timór-oan hotu-hotu direitu ba
moris. Direitu ida-ne’e inklui direitu
ba moris saudável no iha balansu ekolojikamente no dever atu proteje ambiente
ba jerasaun sira aban-bainrua.
Finalidade:
KMPC sei
tau-matan no koordena atividade preparasaun, prevensaun, mitigasaun no
rekuperasaun dezastre no presta resposta tuir tempu no efetivu ba populasaun
sira iha Postu Administrativu ne’ebé afetadu.
v
Membros konselhu Munisipal Protesaun Sivil kompostu husi
(artigu 37 lei Basicu Protesaun Sivil)
- Presidente Autoridade Munisipal;
- Komandante Operasional Munisipal Protesaun Sivil;
- Representante hó nivel sira dirigentes nian husi
servisus deskonsentradus Administrasaun Direta Estadu nian;
- Responsáveis másimu ba forsa defesa no servisu
siguransa nian nebé iha Munisípiu;
- Representante municipal ida husi servisu ambulansia
nó emerjensia médika nian;
- Komandante Munisipal Korpu Bombeiros nian.
- Adminsitrador Postu Administrativu no Sukus.
vSekretariadu KMPC sei asegura husi Servisu Munisipal
Protesaun Sivil.
vRegulamentu Konselhu Munisipal Protesaun Sivil nian sei
aprova husi Presidente Autoridade Munisipal.
ØKompetensia ba konselhu Munisipal Protesaun Sivil nian
hatu’ur iha artigu 38 lei Protesaun Sivil mak hanesan:
a. Fó konselhu ba Presidente Autoridade Munisipal kona
ba matéria/assuntu protesaun sivil nian
iha âmbitu munipal nian;
b. Fó paraser kona ba planus municipal protesaun sivil nian;
c. Akompaña esekusaun ba planus munisipais protesaun sivil
nian;
d. Akompaña polítikas protesaun sivil nian iha âmbitu
municipal nian;
e. Promove hamutuk hó autoridades kompetentes hodi hala’o
funsionamentu ba planus munisipais emerjensia nian, bainhira situasaun né
justifika.
Papel
no knaar sira hosi KMPC, KPCPA no KPCS kobre atividade barabarak molok, durante
no hafoin dezastre ruma mosu. Relatóriu
periódiku kona-ba progresu no rezultadu hosi operasaun sira tenke hato’o ba
ANPC hafoin hetan aprovasaun husi Presidente Autoridade Munisipiu.
KMPC nia papel no responsabilidade maka hanesan:
- Mitigasaun: Refere
ba medida sira fízika no la’ós-fízika ne’ebé foti atu limita impaktu aat
hosi perigu dezastre, degradasaun ambientál no perigu teknolójiku.
1.1 Koordena
avaliasaun risku komunidade nian ba dezastre, prepara komunidade nia planu
asaun, no fiskaliza implementasaun planu hirak-ne’e.
1.2 Dezenvolve, atualiza no disemina mapa perigu no
risku nian ho informasaun sira relevante ba desizór polítika sira, públiku
jerál no mós ba komunidade sira be iha risku.
1.3 Prepara,
atualiza, koordena no monitór implementasaun Planu Asaun Dezastre Municipiu
nian (PADM). Fó garantia katak PADM sei
fó konsiderasaun ba mudansa ambientál.
1.4 Halo integrasaun suku no postu administrativu
nia planu sira ba iha PADM.
1.5 Promove integrasaun PADM ba iha estratéjia no
orsamentu nivel nasionál nian.
1.6 Haforsa regulamentu sira kona-ba zonamentu, utilizasaun rai no harii-uma ka konstrusaun
- Preparasaun: Atividade
no medida sira ne’ebé foti sedu kedas atu fó garantia ida ba resposta
ne’ebé efetiva ba impaktu hosi perigu sira.
2.1. Dezenvolve sistema alarme sedu ne’ebé povu
sira be iha risku bele fasil kompriende no ne’ebé bele minimiza impaktu
dezastre ba komunidade sira.
2.2. Fasilita atividade sira haboot konxiensia
kona-ba risku dezastre ba iha komunidade.
2.3. Asegura informasaun suli ho di’ak no oportunu
hosi suku to’o ba nasionál no vise-versa kona-ba perigu sira be atu akontese.
2.4. Fasilita
edukasaun no formasaun ba ofisiál lokál, voluntáriu sira no públiku no hala’o
ezersísiu simulasaun no prátika sira kona-ba dezastre.
2.5. Dezenvolve no revee frekuentamente planu preparasaun hasoru situasaun
emerjénsia no planu kontinjénsia inklui rezervas (hahán no la’ós-hahán), fatin
evakuasaun, Prosedimentu Operasaun Estandarte (SOP), rekursu umanu no
finanseira.
- Prevensaun: Atividade
sira atu fó prevensaun totál ba impaktu aat hosi perigu no fó meius atu
minimiza dezastre sira be relasionadu ho ambiente, teknolojia no biolójia.
3.1. Fasilita
atividade sensibilizasaun no edukasaun públiku atu muda hahalok no
komportamentu no promove “kultura prevensaun” ida entre povu sira.
- Resposta: Fó asisténsia ka
intervensaun durante ka imediatamente depoisde dezastre ida atu responde
prezervasaun vida no nesesidade sira subsisténsia bázika hosi ema
hirak-ne’ebé afetadu. Resposta ne’e bele imediata, kurtu-prazu ka
longu-prazu.
4.1. Diseminasaun avizu rápida no oportunu ba komunidade/
populasaun sira ne’ebé bele hetan ameasa ba sira-nia an.
4.2. Mobilizasaun ekipa sira ba fó resposta, ativasaun
Prosedimentu Operasaun Estandarte (SOP), Sentru Operasaun Municipiu (DOC).
4.3. Halo jestaun ba operasaun emerjénsia iha terrenu.
4.4. Halo koordenasaun rápida ba área afetadu,
analiza no fó-hatene buat sira be hetan iha área ne’ebá ba ANPC Diresaun
Nasionál Jestaun Riskus Dezastre (DNJRD).
4.5. Halo koordenasaun rekursu sira ne’ebé
Municipiu iha atu fó resposta ida efetivu no oportunu ba nesesidade sira be
identifika ona; no
4.5. Bainhira presiza, rekomenda no fó informasaun
nesesária ba nivel nasionál.
5.1. Koordena no monitór atividade rekuperasaun sedu nivel Municipiu nian, ne’ebé inklui mós abastesimentu nesesidade bázika, porezemplu ai-han, hatais no uma no restaurasaun sistema liña-moris nesesária (hanesan; eletrisidade, komunikasaun, bee no sintina, transporte, etc).
Hato’o relatóriu ba ANPC - DNJRD kona-ba inisiativa sira rekuperasaun nian.
5.3. Fiskaliza lei no orden iha komunidade sira.
5.4. Fasilita
normalizasaun atividade ekonómika iha komunidade sira.
Tidak ada komentar:
Posting Komentar