Kamis, 25 Mei 2017

KAPASIDADE BA NEGOSIU BASIKU


Difinisaun Negosiu

Negosiu hanesan atividade individual ka grupo ida ne’ebe ho objetivu atu hetan lukru ka rendimentu husi nia atividade. Parte importante husi negosiu mak hanesan identifika prosesu ka idea negosiu katak: atu halo negosiu ne’ebe diak hahu ho idea negosiu atu nune’e iha deskrisaun badak no lolos ba negosiu nebe hakarak ita hakarak realiza. Exemplu;
Idea Negosiu
Deskrisaun idea Negosiu
Faan Foos
Sei faan foos ba komunidade iha suku
Faan dosi
Hau sei fa’an dosi iha eskola

Xavi Importante Ba Negosiu
Xavi importante ba negosiu mak hanesan;
§  Komitmentu faan sasan ka atividade tuir kliente sira nia hakarak
§  kumpri ba ita nia objetivu no ita nia hakarak (Faan ka halo negosiu ba buat ne’ebe ita hakarak ka gosta).
§  Presu ne’ebe halo sira kliente bele sosa no fo rendimentu mos ba ita nia produsaun.

Risku no Faktores ne’ebe halo faila Iha negosiu
Risku no faktores ba negosiu mak hanesan;
§  Ema balun hakarak halo negosiu katak hetan redimentu lalais ih tempu badak
§  Balun la prontu atu tau negosiu iha parte importante
§  La halo analizasaun ba Fortaleza, Oportunidade, Frakeza no Ameasa ba ita niaatividade negosiu iha merkadu
§  Ajuda ka fo osan familia no ema seluk utiliza rekursu negosiu nian no la fo rendimentu
§  Hatan ema hetan kreditu ne’ebe sira la selu fila

Exemplu lista idea ba Negosiu
                Tuir mai hanesan exemplu negosiu;
Idea
Komentariu
Faan Mina Nu’u
Iha Suco Samalari kuaze nu’u barak tamba nee ita persiza halo mina nu’u hodi fa’an ka hare ba komunidade ne’ebe presiza mina nu’u
Faan Foos
Foos hanesan nesesidade basiku iha komunidade katak ema barak presiza foos. Foos faan maibe ho folin karun
Faan Modo
Ema barak presiza modo (hau bele kuda modo no faan)

Oinsa Analiza Negosiu
                Analiza ne’ebe diak ba ita nia negosiu mak uza metodologia Analiza SWOT (Fortaleza, Oportunidade, Frakeza no Ameasa); 

§  Fortaleza negosiu
Fortaleza negosiu hanesan analiza ne’ebe hare ba negosiu nia forsa ne’ebe ita iha. Exemplu; Iha esperensia ka kapasidade diak kona ba negosiu ne’ebe ita atu halo

§  Oportunidade Negosiu
Oportunidade negosiu hanesan factor ida ne’ebe ita identifika bele fo redimentu ba ita atividade ka negosiu, exemplu mak hanesan iha rekursu ka sasan barak ba ita nia atividade ka negosiu, ema barak presiza produsaun maibe laiha ema produz

§  Frakeza Negosiu
Frakeza negosiu hanesan factor ne’ebe bele halo ita lakon ka lakontinua iha ita nia atividade negosiu, Exemplu mak hanesan Osan ba produsaun menos, ema ne’ebe presiza ita nia produtu hela dook
§  Ameasa Negosiu
Ameasa negosiu hanesan mos factor ida mos ne’ebe bele halakon ita nia negosiu ka atividade, Exemplu mak hanesan ita nia atividade negosiu fasil ema seluk halo tuir hodi compete fali ho ita, iha atividade negosiu ema seluk ne’ebe diak liu ita
                Iha parte analiza SWOT iha leten ita bele perpara ona atu realiza ita nia atividade ka negosiu hare husi parte Fortaleza no oportunidae. Iha parte seluk ita mos perparadu ona oinsa hadia ka rezolve ba nia frakeza no ameasa bai ta nia atividade ka negosiu.

Siklu ka Etapa Halao Negosiu
                Oinsa it abele halo negosiu diak presiza hatene mos dalan ne’ebe bele asegura ita lao tuir;

§  Planu
Iha planu ita bele halo identifikasaun no promosaun produtu, volume produsaun no fatin ba negosiu ne’ebe ita hakarak halo liu husi analiza ita nia negosiu nian

§  Implementasaun no Kontrolu
Bainhira planu iha ona ita komesa faan ona ita nia produsaun ba iha kosumu sira. Durante implementasaun produsaun ita mos hare ka kontrolu hodi kontinua identifika frakeza, ameasa no oportunidade ba inovosaun produtu foun

§  Evaluasaun no Planu
Iha parte Evaluasaun hanesan atu hadia ka buka solusaun ba frakeza ka ameasa ne’ebe ita hasoru durante implementasaun (Evaluasaun halo kada fulan ka kada fulan 3 too tinan ida) no kontinua halo planu identifikasaun ba negiosiu invosaun ruma

Formulasaun strategia Negosiu
                Formulasaun strategia ne’e uza ba oinsa atu foti dezisaun ba strategia formulasaun ne’ebe iha;
§  Strategia folin
Iha strategia folin nian sei koalia oinsa tau standarte folin ba ita nia produtu atu nune’e bele kualidade no baratu (mas la lakon iha rendimentu)

§  Strategia Diferensi
Halo produsaun ka atividade negosiu ne’ebe diferensia ka uniku ho ema seluk atu nune’e fasil ema konese ita nia identidade negosiu ne’ebe uniku

§  Stragegia Foku (fokus)
Strategia foku katak indetifika no iha komitmentu diak ba produsaun ruma ne’ebe bele kontinua compete iha ita nia negosiu ho ema seluk, depois mak bele buka oportunidade negosiu seluk

Senin, 09 Januari 2017

BAIRO REMOS


Baucau; 09-January-2017

BAIRO REMOS

                Iha minutu balun hau hakarak hakerek istoria badak atu maluk leitores sira lee oituan istoria realidade badak ne’ebe bele sai motivasaun, inspirasaun ba leitor sira bele hakerek no hanoin buat ruma kona ba ita nia kontribuisaun dame iha ita nia moris atu bele kontribui hanesan be’e kopu ida ne’ebe sai hanesan tasi dame no paz ba Timor.

                Foun-foun hau mai iha Sagadate hau hatene Bairo Remos iha tempu ne’eba ho Naran “Duru-Issi” ne’ebe foti naran husi bee matan kiik iha bairo kiik ida ne’e, depois ida ne’e muda nia naran sai bairo Mocidade too ikus, Maunalin sira moris iha bairo ida ne’e hanesan foinsa’e bairo nian muda tan naran sai hanesan “Remaja Mosidade” ne’ebe ami konese ho REMOS

Bairo kiik ida ne’e iha Suko Sagadate, Subdistritu Laga, Distritu Baucau, naran kompletu husi Remos mai husi lian Indonesi naran “Remaja Mosidade”. Remaja nee rasik mai husi lian Indonesia katak Joven ka foinsa’e, Mosidade rasik mai husi lian portugis “Mocidade” ho nia signifika hanesan mos Remaja ka foinsa’e. Husi termus signifikasaun iha leten ho simplesmente Remos mai husi lian rua ho signifikasaun ba lian lokal Tetum katak “Foinsae-Foinsae”.

                Ho liafuan naran “Foinsa’e-Foinsa’e” sai ona fator importante atu hadia no haburas mentalidade bairo kiik ida ne’e ho total uma kain ne’ebe la liu uma kain sanolu sai ona fatin ida ne’ebe unido, iha inspirasaun, dame, domin no hakmatek iha suku Sagadate ne’ebe Sagadate oan nia horik fatin.

                Buat simples ne’ebe hau hakarak fahe ba leitores sira mak bairo kiik nee sai fatin edukasaun individual, Paz no unidade mai hau. Tamba kolia kona Remos sei la sees husi “P34C3” liafuan Inglesh ho signifikasaun katak “Paz”. 

Hela iha ne’eba sai ona Lalehan mai hau maske tempu barak hau tenke husik bairo inspirasaun ida ne’e hodi buka bukae ba hau nia vida, maibe hau agradese no apresia tebes ba Inan-Aman, maunalin bairo Remos nian ne’ebe ho limitasaun oi-oin bele sai ona forsa ba ami sira jerasaun foun ne’e atu bele kontribui buat kiik ida ba Paz. 

Atu Paz ne’e iha nafatin ami fuan, ami halo atividade simples mak hanesan, Toka, Kanta, konta Istoria no seluktan hanesan parte divertimentu ba ami nia Unidade no Paz iha tempu loron boot.

Esperensia moris iha bairo simples ne’e sai hanesan fatin furak liu iha mundo mai hau, sei tempu ida hau hakat dook husi bairo nee atu buka bukae ruma karik hau sei Hanoin katak I’m Always part of REMOS & REMOS is My destination.

                Simplesmente ema barak hatene katak atu haburas liafuan Paz hahu husi uma laran, ida ne’e mak ami konsege halo iha ami nia horik fatin maske ho edukasaun minimu, rekursu simples maibe kontribui ba Paz mos sai parte determinasaun ba moris hakmatek no kontente nian iha futuru.

REMOS P34C3

Foinsa’e Ba Foinsa’e

Timor Leste Munisipiu Map point