Senin, 18 Oktober 2021

KOPERASAUN TIMOR LESTE INDONESIA IHA AREA SEGURANSA (BOBOMETO NAPAN) III

KAPĺTULU III

METODOLOJIA PESKIZA

3.1. Métodu  Peskiza

Metodologia mai hosi liafuan Yunani hosi liafuan rua mak hanesan Hodos ho Logos ou hosi nia liafuan orijin katak metah katak liu hosi no Hodos katak dalan ou maneira. Tuir harafia  metode signifika katak “ciência ne’ebé maka liu hosi dalan ida atu hodi bele atinji objetivu (logos)”.aleinde ne’e metodologia hanesan ciência ou maneira ne’ebé mak uza hodi bele hetan lia los uja investigasaun ho maneira prinsipal sira no esforsa atu hetan lia loss. Tuir Pasaribu no Simanjuntak  (1982) katak métodu nu’udar maneira sistemátika ida atu hodi atinji objetivu.[1]

Bazeia ba problema ne’ebé mak tau ona, katak peskiza ida ne’e uza métodu kualitativu análiza diskrisaun. Métodu ne’ebé peskizadór uza hodi halo análiza ba fontes nia liafuan liu hosi entervista kona-bá Dejafius no oportunidade kooperasaun WHO ho Ministériu Saúde Timór-Leste. Análiza diskrisaun Kualitativu katak Análiza ne’ebé utiliza hodi haree Dejafius no oportunidade kooperasaun WHO ho Ministériu Saúde Timór-Leste iha área Saúde diskrisaun ho métodu kualitativu.

 

1.2.  Fokus peskiza

Atividade halo  peskiza ida ne’e konsentra ba asuntu importante mak hanesan

1.     Atu hatene dejafius no oportunidade kooperasaun entre WHO ho ministériu saúde.

2.      Atu hatene servisu prioridade ba area Saúde nian

3.     Atu hatene lalaok apoiu WHO mai Timór-Leste  hodi garantia sustentabilidade seitór Saúde iha futuru.

Tópiku proposta maka Dejafius no Oportunidade kooperasaun WHO ho Ministério Saúde iha area Saúde bazeia ba tópiku ida ne’e peskizadór fó  atensaun liu ba dejafius no oportunidade entre WHO ho Ministériu Saúde hasoru?. 

3.3. Fontes Dadus

Bazeia ba fontes dadus ne’ebé atu hetan husi peskiza ne’e, peskizadór tenke tuir problema ne’ebé determina tiha ona iha kapítulu I. Atu nune’e bele sai hanesan fontes atu hetan dadus mak tuir mai ne`e :

a.     Fontes Dadus Primeiru.

Dadus primeiru katak dadus ne’ebé mak hetan direita hosi peskizador iha kampu  peskiza liu hosi aprosimasaun rua mak hanesan dokumentasaun no  intervista.

b.     Fontes Dadus Secundario.

Dadus sekundáriu katak dadus ne’ebé peskizadóra  hetan hosi dokumentu sira iha peskiza fatin no hosi revizaun literartura.         

Ba peskiza ida ne’e hakerek na’in hala’o analizasaun husi dadus Sekundáriu hanesan arkivu ne’ebé iha relasaun ho fenómena sosiál ne’ebé hetan atu sai hanesan mós dadus ne’ebé importante ba peskiza ida ne’e.

3.4. Tékniku Rekollamentu Dadus

Tékniku rekolamentu dadsus  hanesan etapa ne’ebé mak estrategia iha peskiza nia laran tamba objetivu prinsipal iha peskiza mak atu hetan dadus se la hatene tékniku rekollamentu dadus maka peskizador sei la hetan dadus ne’ebé mak tuir nia level dadus ne’ebé mak tau tia ona.

Rekollamentu dadus ne’e bele halao tuir nia kondisaun /settingtuir nia fontes no tuir nia maneira. Hare’e hosi lalok dadus ne’ebé rekolla iha lalok alamia (natural setting)[2]  hare hosi nia fontes dadus mak rekollamentu dadus sei uja fontes dadus priméiru no sekundáriu. Fontes dadus priméiru hanesan fontes dadus ne’ebé mak dadus ne’ebé mak hetan diretamente husi peskizador sira. Fontes dadus sekundáriu mak hanesan fontes dadus ne’ebé make la diretamente peskizador sira hetan.  Catherine Marshall, Gretchen B. Rossman hatete katak “ the fundamental methods relied on by quslitstive reseaches for gathering information are participation in the setting direct obserbation in-depth interviewing document review" Ho ida ne’e atu hetan dadus priméiru no sekundáriu, peskizadór ka hakerek nain hakarak uza tékniku ou maneira oin-oin hodi halo rekollamentu dadus mak hanesan tuir mai ne’e.

a.     Intervista

Esterberg (2002) fo defenisaun konaba entervista mak hanesan  “A meeting of  two persons to exchange information and idea througt question and  response, serulting in communication and joint construction of meaning about a particular topic[3] intervista hanesan sorumutuk entre ema rua ne’ebé mak fahe informasaun ou hanoin  liu hosi husu perguntas no hatan perguntas no bele hetan signifikadu hosi tópiku ne’ebé mak importante, Intervista uja hanesan tékniku rekollamentu dadsu ne’ebé maka peskizadóra  halo studu dahuluk ida para oinsá mak peskizadóra bele hetan nia roblema ne’ebé mak pekizadóra atu halo peskiza baa, maibé pekizadóra hakarak hatene informasaun ruma hosi responde sira. Tékniku rakolamentu dadus ne’e bazeia ba relatoriu ne’ebé mak mak pekizadóra halo rasik ou self report, ou bele mós hanesan konsesimentu individual aan rasik.

Susan Stainback (1988)  hatete katak ”interviewing provide the researcher  a means to gaind deeper understanding of how the participant interpret a situation or phrnomena than can be gained through observation alon”.

Ho intervista mak peskizador sei hetan infomasaun ou dadus ne’ebe mak kalaru konabá partisipasaun  ba interpretasaun situasaun ou fenomena ne’ebe mak  akontese  no la bele hetan liu hosi observasaun

Alein de ne’e  Esterberg (200) hatete katak  ”interviewing is at the heart of social reseaarch. If you look through almost any sociological journál, you wilel find that much social researchis based on interview, either Standardized or more in-depth” intervista hanesan ema ne’ebé mak ho laran atu halo peskiza atu bele hetan dadus ruma  ne’ebé mak impontante.

b.     Dukumentasaun

Dukumentasaun hanesan rekollamentu dadus ne’ebé peskiza oinsá hamosu preguntas hosi resposta iha baze liu hosi dukumentasaun ne’ebé tenke hanesan ho tópiku peskiza nian.

3.5. Tékniku Análiza Dadus Kualitativu

Tékniku análiza dadus ne’ebé sei utiliza husi hakerek na’in kona-ba peskiza ne’e, hakerek nain utiliza tékniku análiza kualitativu ne’ebé sai hanesan métodu ida ne’ebé atu utiliza hodi análiza ho di’ak kona-ba problema ne’ebé peskizadór hakarak estuda espesífiku liu kona-ba akontesementu  problema iha terenu ne’ebé sai  realidade. Ho ida ne’e peskizadór utiliza, Teoria husi matenek nain Suharsimi Arikunto atu halo análiza infórmasaun husi respondente ou hatán na’in ne’ebé hetan iha terenu mak hanesan:

Kona-ba dadus ne’ebé kualitativu ne’ebé ho utilizasaun ho lia-fuan ou fraze ne’ebé ketak-ketak ne’ebé tuir ida-idak nia kategoria atu hetan solusaun, maibé dala ruma to’o iha pursentu diretamente husi fraze ne’ebé ho kualitativu hotu.

Bazeia ba dadus ne’ebé rekolla husi rezultadu peskiza, depois hala’o haha’lok atu halo tabulasaun ba iha rezistu tabela no sei kontinua hala’o análiza, no mós hala’o interpretasaun dadus.

Iha interpretasaun ba dadus atu hakerek tau hamutuk liu hosi intrumentu peskiza hanesan observasaun, entervista, hodi fóti kona-ba dadus ne’ebé mak relevante ho variabel iha peskiza.

Tuir tékniku análiza interaktivu ne’ebé dezeña tiha ona ho prátikamente mak hanesan tuir mai ne’e ;

1.     Akumulasaun dadus ne’ebé ho maneira entrevista, observasaun, dokumentasaun, depois dadus ne’e  ho intensaun  ho prosesu ne’ebé ho kontinuasaun no halo análiza kualitativu.

2.     Redaksaun dadus ho intensaun hanesan prosesu identifikasaun, simplesmente, fó abstratu, no trasnfórmasaun dadus abruptu ne’ebé mosu husi área peskiza nian.

3.     Interpretasaun dadus akumula husi infórmasaun ne’ebé fó improvávelmente, no atu  halo ka dada konkluzaun no kaer asaun atu hala’o análiza dadus ne’ebé mak iha tiha ona.

4.     Dada konkluzaun no hala’o verifikasaun kona-ba dadus, signifika katak atu hala’o fila-fali ba nota kona-ba dadus ne’ebé hetan husi fatin peskiza no atu halo prova ba realidade ne’ebé válidu [4]

Iha parte seluk peskizadóra hakarak aumenta argumentu husi teoria balun, atu nune’e bele hafórsa peskizadóra. Husi teoria Matthew B. Miles ho A. Maichael Hubermen, hateten katak :” Análiza dadus kualitativu sai hanesan esfórsu ne’ebé iha nia kontinuasaun, repete fila-fali, no ba  bei-beik atu halo análiza dadus, ho maneira kontinuasaun, no hodi halo ezersísiu ba dadus, nomós fóti konkluzasaun hodi uza fraze sai hanesan resposta  ba problema ne’ebé iha.

Dezeña;  husi Análiza Dadus, Matthew B. Miles ho A. Michael Hubermen[5]. (1992 : 20)


Ho dadus ne’ebé mak hetan atu halo konkluzaun atu halo análiza dadus iha kualitativu, ne’ebé hetan hodi halo verifikasaun kona- ba dadus, redaksaun dadus no dadus atu fóti konkluzaun atu halo verifikasaun, tuir rezultadu interpretasaun liu hosi frase ho liafuan atu hala’o diak liu kona-ba ne’ebé mak ita uza iha peskiza.



[1] Ikbar, Yanuar Metodologi & Teori Hubungan Internasionál. 2010 páj  7.

[2]Prof. Dr. Sugiyono Metodologi Penelitian Kualitatif, 2010. Páj 62-63

[3] Prof. Dr. Sugiyono Metodologi Penelitian Kualitatif, 2010. Páj 72

[4] Octaviana Carvalho Da Silva Monografia Prosesu Notísia iha Média Diariu Timór post Dili, ciência polítika UNTL Timór- Leste 20016, Páj 13.

[5] Ibid páj 42.

Tidak ada komentar:

Posting Komentar

Timor Leste Munisipiu Map point