Jumat, 10 Juli 2020

BEE HEMU IHA EMBALAGEM

KAPITULU I
INTURUDUSAUN
A.    Istorisidade
Bee hanesan rekursu naturais nebe importante ba ema nia moris iha mundo. Bee utilisa ba kumpri nesesidade ba moris lor-loron iha aspeitu exemplu agricultura no industriaa. Ho ida ne’e esistensia bee iha moris presija hetan atensaun no prereservadu ba kontinuasaun moris ema nian tamba laiha bee sei laiha moris hanesan ema, aihoris no animal sira ne’ebe presija tebes bee hanesan mos nesesidade importante ba sira nia moris. Maibe mos ema hotu la hanoin diak ba halo fusaun no jestaun bee ba iha sira nia moris. Sai ironiku liu ba nasaun Timor Leste ne’ebe iha rekursu bee ne’ebe suficiente, maibe iha parte seluk sei iha grupu komunidade balun difisil liu atu hetan bee mos maibe grupu komunidade sira seluk ho fasil liu atu desperdisiu ka estraga bee.
Bee hemu (Bee Mineral) hanesan mos presija tebes atu kontinuasaun moris ba ema. Bee hemu hanesan bee ne’ebe bele konsumu direita husi ema sem hamosu aspeitu seluk ne’ebe perigosu, kontamina ho montante mineral ne’ebe sufisiente, la dois, laiha kor no laiha sabor (sem gostu). Iha nia realidade, iha mundu ne’ebe pratiku, komunidade konese ona bee hemu iha embalagem (embalagem (Kemasan)). Bee Hemu Iha Embalagem (Kemasan) ka BHE  agora ne’e sai ona nesesidade basiku lor-loron. BHE konsumu husi kategoria sosiedade hotu, husi kategoria okos too ho kategoria leten, husi servisu nain laiha kualifikadu iha dalan ninin too ba regiaun esekutivu elite negosiu nian nebe servisu iha eskritotiu andar ka luxu.





B.    Identifikasaun Problema
Baseia ba istorisidade iha leten, bele halo formulasaun katak identifikasaun problema tuir mai ne’e :
1.          Saida mak Bee Hemu (bee mineral) Iha Embalagem /BHE?
2.          Impaktu saida deit mak hamosu husi BHE?
3.          Oinsa atu hili BHE ne’ebe diak?
4.          Vantagem no dezvantagem husi BHE ba komunidade?
5.          Tamba sa BHE (Bee Hemu/Bee mineral) importante tebes ?

C.    Objetivu
Objetivu hakerek husi tamba ne’e mak hanesan :
1.             Atu hatene Saida mak Bee Hemu (bee mineral) iha Embalagem/BHE.
2.             Atu hatene impaktu husi BHE.
3.             Atu hatene dalan hili BHE ho diak
4.             Hatene Vantagem no dezvantagem husi BHE ba komunidade
5.             Hatene importansia BHE ba komunidade



KAPITULU II
REVISAUN LITERATURA

2.1     Bee Hemu (Air Mineral)
Bee hemu hanesan parte ida nesesidade prinsipal ba ema. Bee hemu hanesan bee ne’ebe liu husi prosesu industriaa ka jestaun ka laiha prosesu industriaa ka jestaun ne’ebe tuir kondisaun saude no bele direita hemu. Bee hemu ne’ebe diak hanesan bee ne’ebe tuir requisitus hanesan livre husi kontaminasaun mikroorganisme ho mos produtu kimika ne’ebe perigosu no laiha sabor, koor, no dois (Soemirat, 2009).
Perparasaun bee mos alende nia kuantidade, nia kualidade mos tenki tuir standar ne’ebe aplikavel. Tamba bee babain seidauk garante tuir standar, tamba ne’e halo industriaa ka jestaun bee ba tuir standar bee hemu ka bee mineral. Industriaa ka jestaun bee hemu bele simples liu to’o kompleksu liu depende kualidade bee babain. Se bee babain ne’ebe kualidade diak, ita lapresija industriaa ka jestaun ba ida ne’e. Bele halo bainhira iha kontamisaun foer (kuman ka microbakteria), tamba ne’e desinfeksaun deit suficiente ona, maibe se bee babain mais aat iha nia kualidade tamba ne’e industriaa ka jestaun tenki kompleta (Soemirat, 2009).
Bee iha kapasidade ba hakaur subtansia kimika barak, hanesan masin, azedu, tipu gas balun, no molekula organiku barak ne’e mak bee hanesan hakaur ka solvente universal. Bee iha parte equilíbriu dinamika entre fase ben no solidu tuir presaun no temperatura standar. (Hanafiah, A.K., 2012:99).



KAPITULU III
KONTEUDU

3.1.Difinisaun Bee Hemu/Bee Mineral Iha Embalagem (Kemasan)
Bee hemu/Bee mineral iha embalagem (Kemasan) ka ho istilah BHE (Bee Hemu Iha Embalagem (Kemasan), hanesan bee hemu ne’ebe prontu ona atu konsumu direita sem tenki liu husi prosesu hseguruas uluk.Bee hemu iha embalagem hanesan bee ne’ebe halo embalagem iha variedade baseia ba litru 19 ka galon , 1500 ml / 600 ml (botil), 240 ml /220 ml (kopu).
Tamba ida ne’e dudu dezenvolve industria produtu Bee Hemu Iha Embalagem (Kemasan) (BHE) iha Timor Leste ne’ebe ho notabene interesante liu, pratiku liu ka lalais liu no komunidade gosta liu ho nia variedade. Ne’e mak hamosu akontese kompetisaun oinsa halo produsaun bee hemu ne’ebe dignu bele konsumu iha komunidade. Iha komunidade mos BHE sai hanesan bee mineral ho mos, bee puru ne’ebe hetan konsiderasaun husi alguns kategoria komunidade nian.
Bee Mineral hanesan BHE ne’ebe kontamina mineral iha montante balun sem aumenta mineral. Maibe Bee mineral/Bee Murni/Non Mineral hanesan bee hemu iha embalagem (Kemasan) ne’ebe husi liu husi prosesu purifikasaun hanesan destilasaun, deionisasaun, reverse osmosis no prosesu equivalente. Husi difinisaun ida ne’e esplika katak bee ne’ebe tuir ona requisitus kualidade bee mos tuir regulamentu ne’ebe aplikavel.

3.2.Impaktu husi Bee Hemu Iha Embalagem
Tuir prinsipiu, nesesidade bee hemu ne’ebe mos no saudavel bele kumpri mesak mak hanesan nono bee mos too nakali. Maibe, nono bee hemu mesak avaliadu la praktiku ka lalais no desatualizadu, demanda komunidade, agora ne’e hanesan atu hetan bee hemu ne’ebe prontu ona atu uja deit mos no saudavel ho folin baratu.
Tamba ne’e husi komunidade tempu agora sei hili bee hemu iha embalagem atu nesesidade bee hemu lor-loron kompara ho bee ne’ebe nono. Maibe utilisa bee hemu iha embalagem, ita presija hatene parte positivu no negativu BHE ida ne’e.
Iha mos nia parte positivu hanesan:
·       Praktis
·       Saudavel liu
·       Fasil liu sosa
·       Tamba ho dezenvolvimentu teknologia, tamba ne’e garante liu nia empalagem
No parte negativu husi BHE mak hanesan:
·       Nia prosesu ne’ebe utilisa plastiku kimika
·       Dalaruma kualidade ladiak
·       Folin ne’ebe karun liu
·       Bele hamosu obesidade

Vantagem:
1.     Authenticity (Galon no Tissue Otentik)
Galon no tissue produsaun BHE halo produsaun spesifiku ho standar kualidade ne’ebe bo’ot liu responsivu kona ba protesaun konsumendor. Iha nia fisiku gallon tau logo atu evita falsifikasaun husi parte seluk. Kriteria material halo gallon tuir standarte “food grade & 1st grade” ne’ebe la fo impaktu husi be’e nia orginal no tahan ba monu no seluktan.
2.     Excellent Product
Maioria produsaun mai husi prosesu ne’ebe bele garante ba nia kualidade no hetan lisensa produsaun husi governu
3.     Distribusaun Sistematika
Sistema distribusaun ne’ebe lao tuir nia prosedimentu atu garante nia fornesimentu ba iha komsumedor
Dezvantagem
1.          Botil be’e ne’ebe la mos no seguru
Garante Laiha BHE ne’ebe mos liu tamba nia impaktu husi embalagem ne’ebe mai husi plastiku ne’e rai kleur liu bele mos be’e kontaminadu ho kimiku.
2.          Botil plastiku gastu energia no be’e
Ita uja energia no be’e barak liu ba produsaun signifika katak durante produsaun no distribusaun ita gasta energia be;e barak. Liga mos ba nia fatin be’e hemu ita halo impaktu foun ba ambiente bainhira ita soe arbiru deit ho kuantidade ne’ebe kontinua sae nafatin.
3.          Botil plastiku soe fatin
Iha ativista kona ba be’e hateten katak toneladas barak ona embalagem botil be’e nian iha landfill (iha fatin soe foer). Maske botil ne’e bele halo fali ba buat seluk maibe realidade botil oituan deit makdaur ulang no barak liu tamba ba landfill hodi estraga ita nia ambiente


3.3.Dalan hili BHE ne’ebe diak
Laiha hotu bee hemu iha embalagem iha kualidade diak no dignu atu hemu. Husi ida ne’e laiha sala ida ita tau antesaun bainhira hakarak konsumu bee hemu iha embalagem. Tuir mai alguns tips ne’ebe karik fo funsaun iha tempu ita sosa produtu bee hemu iha embalagem, mak hanesan:
a.     Hili protudu hemu ne’ebe laiha anin oituan mos nia embalagem. Tamba anin oituan bele sai indikador katak embalagem hemu ida ne’e halo husi husi Material ne’ebe baratu no laiha berkualidade diak.
b.     Atu hemu husi kaisa karton (tetra pack), hanesan susu, teh, ka jus aihan, garante sira ne’e embrulhado (dibungkus) ho utilisa embalagem ne’ebe metin no diak. Tamba sa? Tamba sa? Tamba embalagemtetrapak sei akontense prosesu esterilizasaun ne’ebe fahe entre material no embalagem, ne’e mak bele menekan risiko penkontaminasaun husi zat tertentu. Alende itu, produtu ho embalagem tetrapak bele seguru durante fulan 8-12 husi data produtu, maske sem rai iha mos iha jelera.
c.     Bebida iha fatin embalagem husi plastiku labele rai iha loron matan ka manas iha tempu ne’ebe kleur. Tamba tempetatura bele hasae no monomer lalais liu halo kontaminasaun ba bebida.
d.     Garante forma bebida embalagem ne’ebe ita sosa laiha aat. Tamba forma ne’ebe laiha perfetu bele signifika produtu ida ne’e sempre rai iha fatin manas iha tempu ne’ebe kleur.
e.     Hili produtu ho embalagem ne’ebe halo husi botil kopu ho kualidade aas. Alende ida ne’e seguru bele uja fali no bele redusaun lixu mos.
f.      Sempre tau atensaun uluk ba data kadaluarsa produtu antes sosa.
g.     Karik hotu ona hemu bebida embalagem ida ne’e, keta haluha atu soe nia lixu iha fatin lixu. No diak liu botil ka kopu embalagem ne’ebe uja ona bele ita daur ulang. Bele fresku, bele mos kontribui ba ambiente nia amijavel.

3.4. Dalan atu aproveita botil restu BHE
Karik iha tempu agora ita aproveita bee mineral iha forma embalagem bainhira ema ida lao ka ba. automatikamente lixu husi sasan sira ne’e barak liutan. Botil ka fatin embalagem restu bee hemu (lixu) hanesan ida ne’e bele ita muda sai sasan ne’ebe iha funsaun ba ita nia moris.
Kreatividade bele halo variedade botil plastiku sai obra liman ne’ebe uniku. Dalan halo obra botil ujadu kolaia fasil tuir kreatividade no ida-idak nia hakarak, exemplu halo ba kofre kiik tau tabungan, fatin lapizeira, boneke nia miniature no seluktan. Karik obra ida ne’e ita faan, sei sai rendimentu material mesak ida ba ita.

KAPITULU IV
KONKLUSAUN NO SUJESTAUN

4.1. Konklusaun
Bee hemu embalagem ka ho istilah BHE (Bee Hemu Iha Embalagem), hanesan bee hemu ne’ebe prontu ona atu konsumu tuir dalan direita tenki liu husi prosesu seguru uluk. Praktis, hanesan razaun ema hili BHE ida ne’e. Maibe ba nia fundamental, laiha hotu bee hemu iha embalagem dignu atu konsumu. Laos halo fresku, maibe barak produtu bee hemu ne’ebe fo efetu negativu ba saude. Botil embalagem husi bee hemu mos fo impaktu mesak hasoru ambiente.
Kada loron, kada tempu no kada mumentu ita hetan variedade forma/merek botil bee mineral ne’ebe laiha utilisa ne’ebe disturbu liu ema nia matan. Maibe diferente se ema ne’ebe iha laran kreatividade, tamba ne’e botil bee mineral ida bele sai sasan ne’ebe folin liu. Tamba ida ne’e presija intesaun ne’ebe aas, ne’e mak husi resultadu kreatividade ida ne’e bele sai aumenta valor ba familia.
Em jeral, husi parte saude no ambiente garante diak liu karik ita hili utilisa botil embalagem ne’ebe ho vidrua no laos ne’ebe plastiku no diak liutan karik resultadu halo redusaun konsumsi bebida embalagem no truka ho lori fatin hemu ne’ebe bele ense fali ne’ebe bele seguru ba saude no ambiente.

4.2. Sujestaun
·       Ba governu, ajuda fornese bee mos ba komunidade, ne’ebe dignu atu bele hemu, no fasilidade fasil iha asesu ne’ebe fernesimentu bee mos.
·       Ba konsumendor, matenek hili produtu bee hemu ne’ebe seguru atu konsumu.





Hakerek Nain: joanarosario92@gmail.com

Senin, 27 Januari 2020

ANALIZA ORSAMENTU IMPRESARIU


BAB I
INTRUDUSAUN
1.1. Problema Fundu
Dezenvolvimentu ekonomiaa Timor-Leste husi tinan ba tinan komesa hasae negosiu iha nasaun ida ne’e, impresa denzenvolvimentu negosiu ba kompanhia sira ne’ebe iha profit ba nia atividade negosiu masi kompleksu. Atu asegura ekonomiaa publiku iha nasaun ida ne’e impresa husi setor governu, swasta ka privadu iha knar importante liu kontribui ba dezenvolvimentu ekonomiaa iha nasaun ida nee. Kompanhia ka impresa ne’ebe desempenhu finanseiru ne’ebe diak bele ajuda hasae taxa moris ekonomiaa publiku nasaun Timor Leste. Relasaun ba assuntu ida ne’e impresa jestor impresa sira assegura atu bele halo avaliasaun no analiza relatoriu financial ba periode ida-idak atu hatene desempenhu financial impresa iha situasaun diak ka lae. Relatoiu financial tuir nia prinsipiu hanesan rezultadu husi prosesuu kontabilidadea ka kontabilidade ida ne’ebe utiliza hanesan rekursu atu hatudu informasaun kona ba dadus orsamentu impresa ida.
Informasaun husi relatoriu orsamentu ka financial bele hatene husi halao analizasaun ba relatoriu orsamentu hanesan base ba planeamentu ba operasaun impresa ba tempu ka periode tuir mai. Atu susesu ka lae jestor impresa babain tetu ho lukru neebe hetan husi impresa ida.
Dezenvolvimentu pozisaun oramentu iha signifikadu importante liu ba impresa sira atu hare diak ka aat impresa ida laos deit fo valor husi sirkuntasia fisiku deit maibe fator importante impresa hanesan atu hare dezenvolvimentu impresa nian presija hare liu nia elementus financeiru. Tamba elementus sira ne’e, jestor bele halo avaliasaun no dezisaun ne’ebe impresa ida foti serteza ona ka lae.
Analiza relatoriu financas impresa basikamente hanesan kontazen rasio atu tetu situasaun finanseiru impresa nian, depois finaliza relatoriu finasieru baseia ba dadus ne’ebe relevante, sei tuir procedimentu kontabilidade no sasukat ne’ebe los, sei hatene kondisaun finasiamentu ne’ebe sita hanesan total valor tesouru, asset ka rikusoin impresa nian, responsabilidade no kapital ba balansiu ne’ebe impresa ne’e iha. No ita mos sei hatene total reseita ne’ebe hetan no despesas hotu ne’ebe gastu iha periode ida nia laran.
Iha mos visaun no misaun impresa Dili Supermarket
§  Visaun husi  impresa Dili Supermarket mak hanesan tuir mai:
1. Atu realiza jestor impresa tuir professional.
2. Hetan suporta ho rekursu umanu ne’ebe konfiavel.
3. Fo kualidade tuir tempu iha implementasaun servisu.
4. Kria kampu servisu foun.
5. Prontu hasoru era globalisasaun.
§  Misaun husi impresa Dili Supermarket mak hanesan tuir mai:
1. Tuir lelaun baseia prosedimentu regulamentu.
 2. Atu realiza servisu baseia kriteria lelaun ho kualidade ne’ebe diak no tempu ne’ebe hatuir ona.
3. Atu hasae desempenhu impresa no individual baseia sistema jestor kualidade.
1.2.     Identifikasaun Problema:
1. Relatoriu finanseiru ne’ebe servidu tenki transparansia no baseia ho atividade ne’ebe halao atu nune’e bele hatudu desempenhu finanseiru ne’ebe diak husi impresa Dili Supermarket, Dili Timor-Leste.
2. Desempenhu finanseiru ne’ebe diak bele hare husi apresentasaun relatoriu finanseiru ne’ebe efisensia no efektivu iha impresa Dili Supermarket, Dili Timor- Leste.
1.3. Formulasaun Problema` Kontrariu husi identifikasaun problema iha leten, impresa problema ne’ebe hetan formula iha peskiza ida ne’e mak hanesan tuir mai:
1. To’o iha ne’ebe relatoriu finanseiru bele hatudu efisensiasi no efektivitas desempenhu finanseiru ne’ebe diak husi impresa Dili Supermarket?
2. To’o iha ne’ebe relatoriu finanseiru utuliza atu tetu desempenhu finanseiru?
3. Tamba saida analiza relatoriu finanseiru importante liu ba impresa?








BAB II
FUNDASAUN TEORIA
2.1. Munawir (2007:2), relatoriu finanseiru mak rezultadu husi prosesu kontabilidade ne’ebe utiliza hanesan rekursu atu halo komunikasaun entre dadus finanseiru ka atividade impresa ho parte ne’ebe iha interese hasoru dadus ka atividade impresa.
2.2. Farid no Siswanto (2011:2), ne’ebe hateten relatoriu finanseiru hanesan informasaun ne’ebe konsidera bele fo ajuda ba ema ne’ebe uja atu halo dezisaun ekonomia ne’ebe ho karateristiku finanseiru.
2.3. Harahap (2007:105), relatoriu finanseiru dezenhu kondisaun finanseiru no rezultadu negosiu impresa ida iha kualker mumentu ka tempu ne’ebe iha. Iha mos tipu relatoriu finanseiru ne’ebe konhese mak balansu ka relatoriu lukru/lakon, ka rezultadu negosiu, relatoriu osan atual, relatoriu mudansa pozisaun finanseiru.
2.4. Mamduh (2003:12), relatoriu finanseiru basikamente hakarak relata atividade sira koleita, no atividade operasaun imediatamente hanesan avalisaun rezultadu strategia impresa atu alkansa objetivu.
2.5. Mamduh (2003:69), relatoriu finanseiru hanesan informasaun ne’ebe bele utuliza atu foti dezisaun, komesa husi investor ka kandidatu investor too ho jestor impresa ne’e rasik. Relatoriu finanseiru sei fo informasaun kona ba profitabilidade, risku, timing osan atual, ne’ebe hotu sei fo impaktu esperansa ba parte ne’ebe iha interese.







BAB III
FORMULASAUN PROBLEMA
3.1. To’o iha ne’ebe relatoriu finanseiru bele hatudu efisensiasi no efektivitas desempenhu finanseiru ne’ebe diak husi impresa Dili Supermarket?
3.2. To’o iha ne’ebe relatoriu finanseiru utuliza atu tetu desempenhu finanseiru?
3.3. Tamba saida analiza relatoriu finanseiru importante liu ba impresa?
BAB VI
PENUTUPAN
4.1. Konklusaun
      Husi informasaun sira ne’e it abele konklui katak relatoriu finasiamentu efektivu no efisensia tebes ba atividade ekonomia nian liu-liu ba parte autor ekonomia sira. Oinsa impresariu sir abele utiliza relatoriu hanesan fontes infomasaun ne’ebe bele fasilita sira nia an hodi bele analisa sira strategia orsamentu no bele foti dezisaun ne’ebe los no klaru ba sira nia negosiu. Negosiu ne’ebe susesu ba impresariu sira mak bainhira impresariu sira bele halo analizasaun ne’ebe diak hodi bele implementa iha sira nia negosiu.
4.2. Sugestaun
Husi konkluzaun suzestaun maka hanesan:
·       Impresariu sira bele utuliza relatoriu finansial kontabilidade hanesan mos fontes importante atu hatene pozisaun sira nia impresa agora no ba futuru.
·       Impresariu sira bele foti dezisaun ne’ebe diak baseia ba relatoriu kontabilidade
·       Impresariu sira bele halo planu efisiensia no efektivu ba sira nia negosiu

 joanarosario92@gmail.com 

Senin, 20 Januari 2020

ICT BA NEGOSIU


KAPÍTULU I
INTRODUSAUN
1.1  Antesedente
Difinisaun husi teknologia informasaun no komunikasaun ka information, communication and Technology (ICT) iha jeral hanesan utilizasaun material teknologia sai hanesan centru ba informasaun no komunikasaun. Iha parte ida seluk mak hanesan utiliza software (perangkat Lunak) no Hardware (Perangkat Keras) halao prosesu dadus hanesan rekolha, transmite, rai, foti, manipula ka hatudu dadus (Alter, 1992). Iha difinisaun seluk husi teknologia informasaun no komunikasaun mak hanesan estudo ka utilizasaun material elektronika hanesan komputador atu rai, analiza, distribui informasaun saida deit liu husi liafuan, numeru no desennhu ka imagen (Kamus Oxford, 1995)
Negosiu hanesan atividade individu no komapnhia ida nian ne’ebe faan produsaun (sasan no servisu) ba kosumidores sira ne’ebe presija. Tuir Luis E. Bonne (2007) negosiu hanesan atividade hotu no esforsu atu buka rendimentu liu husi produsaun sasan no servisu ne’ebe presija ba sistema ekonomia. Hanesan mos komapanhia balun fornese sasan ka material no balun fornese deit servisu (Barang dan Jasa).
Husi difinisaun sira ne’e teknologia informasaun no komunikasaun ba negosiu hanesan utilizasaun ka komunikasaun liu husi sasan ka material teknologia ka elektonik (komputador, telephone, radio no seluktan) ba iha promosaun informasaun, produsaun sasan no servisu ne’ebe bele hetan rendimentu iha sistema ekonomia
Knar ka papel teknologia informasaun no komunikasaun (ICT) hanesan fontes informasaun ba meus komunikasaun ka dadus ba atividade negosiu liu husi nian ne’ebe ema hotu bele hatene no asesu infomasaun sira nebe relasiona ho nesesidade ekonomia nian iha sira nia moris. ICT mos dalabarak lahalai sees husi sasan elektronik no internet.




1.2. Formulasaun problema
Tuir topiku ne’ebe mak iha leten mak estritor sira bele formula ba problema principal mak tuir mai ne’e ;
2.     Saida teknologia informasaun no komuniksaun iha negosiu ?
3.     Saida mak knar ka papél teknologia informasaun relasiona komunikasaun iha negosiu?

1.3. Objetivu
1.     Atu hatene saida mak Teknologia informasaun no komuniksaun
2.     Atu hatene saida mak Teknologia informasaun no komuniksaun iha negosiu
3.     Atu identifika no hatene knar no papel teknologia informasaun relasiona komunikasaun iha negosiu.  




KAPÍTULU II
TEORIA LITERATURA

2.1 Tuir Bambang Wasita informasaun teknologia maka hanesan instalasaun no infra strutura (hadware,software useware) sistema no metodu ne’ebe atu hetan, haruka, prosessu, interpreta, organiza no utiliza dadus ho signifikante.
2.2 Tuir Rianto informasaun teknologia signifika hanesan siensia iha parte informasaun ne’ebe baseia ba komputador no progressu ho lalais.
2.3 Tuir Mc Keown iha suyanto informasaun teknologia aponta ba forma hotu teknologia nian ne’ebe utiliza atu kria, rai, muda no utiliza informasaun tuir forma idak-idak nian.




KAPITULO III
RESOLUSAUN PROBLEMA

3.1 Saida mak teknologia informasaun no komuniksaun ?
            Teknologia infomasaun no komunikasaun ka iha lian ingles information, communication and Technology (ICT) iha difinisaun ne’ebe sei la halai sees husi untilizasaun material elektronika. Teknologia infomasaun no komunikasaun hanesan utilizsaun material elektonika sai sentru ba informasaun no komunikasaun. Utilizasaun sasan elektonika mak hanesan Televisaun, komputador, radio telephone no seluktan atu fornese, rai, rekolha, transmite, foti, manipula ka hatudu dadus hanesan meius ba informsaun no komunikasaun nian.
            Iha situasaun mundu globalizasaun ICT sai ona parte importante ne’ebe sei lasees husi ema nia moris moris lor-loron inklui mos nasaun Timor Leste sai hanesan sentru informasaun no komunikasaun. Hanesan sentru informasaun no komunikasaun liu husi teknologia ne’ebe ema hanaran elektornika, iha kompetisaun barak tebes atu dezenvolve material elektonika sai hansan sentru ba atividade infomasaun no komunikasaun exempu e-business, e-budget, e-commerce no seluktan ne’ebe hola parte mos ICT. Parte ICT mos lasees husi material elektonika no intenet.

3.2  Saida teknologia informasaun no komuniksaun iha negosiu ?
Teknologia infomasaun no komunikasaun (ICT) iha negosiu jeral mak hanesan utilizasaun teknologia ka elotronika ba atividade negosiu nian. Hanesan hateten ona iha difinisaun katak negosiu hanesan atividade ka esforsu atu hetan rendimentu liu husi produsaun sasan no servisu, liga ICT ba negosiu mak hanesan utilizasaun elektronika ba iha atividade ka esforsu atu hetan rendimentu liu husi produsaun sasan no servisu. Exemplu ida mak oinsa komapanhia ida utiliza telephone ka telivisaun sai hanesan sentru informasaun no komunikasaun ba nia atividade negosiu.
Iha parte ida nee ICT sai fator importante tebes ba iha atividade negosiu hanesan utilizasaun sasan elektronik atu supporta ativdade negosiu lao diak no efektivu tebes, hanesa komputador atu fasilita dokumentasaun negosiu nian ka televisaun sai fatin informsaun ka promosaun ba produsaun ne’ebe kompanhia ida hakarak hatudu ba kosumedor sira.

3.3  Saida mak knar ka papél teknologia informasaun relasiona komunikasaun iha negosiu?
            Iha parte jeral ICT nia knar ka papel mak hanesan sentru informasaun no komunikasaun. Sentru informasaun no komunikasaun ida ne’e utiliza tebes teknologia ka elektonika sai hanesan rekursu ida ne’ebe bé influensia ona globalizasaun iha mundu ohin loron.
Ba ema sira ne’ebe mak usa ICT, tenke hatene no aprende atu sira bele ajusta ba tendénsia sira ne’ebe sa'e. Teknologia informasaun ne'e halo atu halo fasil liu ba rejistu transasaun, haloot sira iha forma dadus, transforma sira ba informasaun no fahe informasaun ba utilizadores ICT sira seluk. Iha mundu negósiu, ICT ne’ebe iha influénsia ida ba sira neʼebé loos, tranzasaun sira rejistu online (internet) ba negósiu ne’ebe prosesa no iha tempu hanesan (real-time), prosesamentu ka informasaun ita bele haree ona, hanesan baibain halo ba kliente banku kuandu ita halo transasaun iha ATM (makina teller automated). Iha tempu ida ne'e, ne’ebe informasaun sai buat ida-ne’ebe importante tebes iha atividade komersial ho apoiu hosi teknologia informasaun nian.
ICT ajuda tebes ema nia produtividade, aumenta efikásia, aumenta efisiénsia, hadi'a kualidade, aumenta kreatividade. ICT mos bele ajuda ema barak atu bele rekoñese no rezolve problema liu husi informsaun no komunikasaun ne’ebe sira hetan. Responsabilidade importante ba ema ka kompanhia sira kona ba teknologia informasaun nian sei fornese papél importante ida iha interese atu aumenta dezempeñu teknologia informasaun.
Papél ne’ebe hala'o utilizador mak hatene oinsá atu uza teknologia informasaun nian no ninia limitasaun iha situasaun oin-oin, utilizador bele uza teknologia informasaun loloos no tuir étika tan neʼe, hodi la viola direitu, privasidade no paradeiru ema seluk, hanesan utilizador tenke proteje dadus no informasaun iha sistema baze ka haruka liu husi rede.
Téknika Perspetiva. Haree husi sorin téknika, iha neʼebá mak funsaun rua kona-ba teknologia informasaun ne’ebe mak tenke sai loos, liu-liu:
ICT tenke bele sai meius ida hodi muda faktu ka eventu loron-loron sira-ne’ebe mak hetan iha empreza nian negósiu ba formatus dadus kualitativu. Iha maneira jerál rua ne’ebe mak uza, hanesan manually no automatikamente. Manuál ne'e signifika utilizador ida atu hala'o kona-ba entrada dadus kona-ba faktu sira ne’ebe relevante iha atividade loron-loron sira-ne’ebe maka konsidera nesesáriu ba rejista sira-nia envolvimentu.
ICT nian knaar mak atu prosesu kona ba informasaun ne’ebe hetan ho kontestu organizasaun eziste oin-oin iha koñesimentu ida ne’ebebele hetan asesu hosi parte hotu-hotu iha empreza sira-nia laran.
organizasaun sira ne’ebe barak atu fó ba empreza sira ne’ebehetan númeru ida ne’ebeluan kona-ba konsumidór sira ne’ebeiha folin.
ICT mos laós de'it lori benefísiu ba organizasaun ka kompanhia, maibé utente sira mos aumenta ho implementasaun Internet. Ohin loron, kliente sei esplika liután kona-ba kualidade no disponibilidade produtu iha merkadu kompetisaun entre. liu husi uza internet no komérsiu eletróniku, konsumidór sira bele hetan ema rihun ba rihun produtu no haree ba kualidade di'ak no folin.Empreza sira ne’ebe barak iha mós ajuda online. (pur ezemplu, se ita hakarak atu sosa televizaun



KAPÍTULU IV
KONKLUZAUN NO SUZESTAUN
4.1 Konkluzaun
Husi konteudo fo konkluzaun katak kompetisaun negosiu agora kompotitivu tebe iha era globalizasaun ida ne’e kompanha ho ema sira ne’ebe halo negosiu komesa hala’o fali strategia ka tatiku ba negosiu. ICT sei lahlai ses husi konseitu ba merkadoria nia atu hetan no fahe informasaun negosiu nia husi redi teknologia nia, prosessu ba informasaun teknologia sei iha ligasaun entre negosiante sira iha sistema negosiu ida inklui mos ho konsumidores sira.Informasaun teknologia mos sei lahlai sees husi komputador no internet.Internet halo transformasaun ne’ebe hamosu paradigm foun iha negosiu hanesan digital ba merkadoria ka merkadoria internet.

4.2 Suzestaun
Husi konkluzaun suzestaun maka hanesan:
·       Negosiante no kompanha sira bele utiliza ICT tuir etika negosiu nian.
·       Negosiante sira bele kretivu liu tan hodi hafasil ligasaun entre comersiante sira.
·       Ba leitor sira bele aplika ICT hanesan rekurso ida iha ekonomia no negosiu nia laran.
·       Oportunidade ba negosiu aumenta boot no kualidade bainhira utiliza informasaun teknologia ho didiak.
·       Ho globalizasaun agora nasaun hotu-hotu halo kompetisaun atu hatudu ida ne’ebe diak liu iha teknologia. signifika katak teknologia halo fasil iha komunikasaun no ligasaun mos.

Hakerek Nain: joanarosario92@gmail.com








Timor Leste Munisipiu Map point