Kamis, 06 Januari 2022

MATADALAN SISTEMA AVISU/ALERTA SEDU

 Difinisaun Sistema Alerta Sedu

Matadalan sistema alerta sedu hanesan meius ka dalan oinsa bele dezenvolve sistema alerta sedu iha komunidade ho diak no efektivu. Atu lao efetivu, sistema alerta sedu tenki iha involvementu ativu husi komunidade sira, fasilita sosializasaun no konsiensia komunidade sira kona ba risku ne’ebe sira hasoru, fahe informasaun no avisu ho efetivu hodi garante preparasaun ne’ebe diak bainhira hasoru dezastre ida.

Sistema alerta sedu (EWS System) hanesan sistema sira ne’ebe atu fo hatene ka informa sei akontense incidente naturais, bele sai hanesan dezastre ka sinais naturais no seluktan. Alerta sedu ba komuindade sira relasiona ho dezastre hanesan asaun fahe informasaun ba komunidade sira ho lian ne’ebe komunidade sira bele komprende. EWS hanesan parte elementu no faktor ne’ebe importante tebes iha redusaun risku dezastre. Sistema alerta sedu mos bele evita vitima no halo mos redusaun ba impaktu ekonomia no material husi dezastre ida.

Sistema alerta sedu hanesan mos atividade ne’ebe fo alerta ba komunidade sira kona ba posibilidade akontese dezastre iha fatin balun husi instituisaun ka organizasaun ne’ebe responsabiliza, Atu harii ka estabele sistema alertu sedu ne’ebe diak komunidade iha direitu atu partisipa foti dezisaun kona ba atividade gestaun ba redusaun risku dezastre ne’ebe tuir sira nia nesesidade.

Objektivu

Matadalan ne’e ho objetivu;

·       Hanesan matadalan ba komite Jestaun risku atu bele dezenvolve sistema alerta sedu iha komunidade sira nia area ka hela fatin.

·       Hanesan matadalan harii sistema alerta sedu iha komunidade

·       Matadalan ba komunidade sira atu dezenvolve sistema alerta sedu.

Kriteria ba Sistema Alerta/avisu Sedu

Kriteria atu halo ka harii sistema alerta sedu ida ne’ebe kompletu no efektivu ho komunidade sai sentru (people-centered) mak tenki kompletu ba komponete haat mak hanesan konesimentu ba risku, observasaun perigu no tratamentu alerta, esplha no komunikasaun no kapasidade atu responde.

1.     Konesimentu ba risku

Risku sei mosu tamba iha kombinasaun entre perigu no vunerabilidade iha fatin ida. Estudu kona ba risku dezastre presija tebes koleksaun no analizasaun dadus ne’ebe sistematika ho tetu dinamika husi perigu no vnerabilidade ne’ebe mosu husi husi prosesu hanesan urbanizasaun, mudansa ba ambiente no mudansa iklima. Estudu no mapamentu ba risku hanesan sei ajuda motiva ema atu halo prioritizasaun ba nesesidade sistema alerta sedu no preparasaun atu prevende no responde ba dezastre.

2.     Observasaun perigu no tratamentu alerta

Tratamentu ba alerta sedu hanesan parte sentru husi sistema. Presija iha base ne’ebe forsa atu halo predisaun dezastre ne’ebe sei mosu no tenki iha mos sistema predisaun ne’ebe halo operasaun durante oras 24 iha loron 1.

Kontinua halo observasaun hasoru perigu no sintomas/sinais sira permeiru ne’ebe importante tebes atu halo alerta ne’ebe akuradu ho tempu ne’ebe los. Tratamentu alerta ba perigu ne’ebe diferensia iha posibilida halo kordenasaun aproveita redi instituisaun, prosedimentu no komunikasaun ne’ebe iha.

3.     Esplha no komunikasaun

Sistema alerta tenki iha ema hotu ne’ebe hetan ameasa husi perigu. Mesagem ne’ebe klaru no iha elementu xavi haat husi sistema alerta sedu ne’ebe sentradu ba komunidade.

Informasaun ne’ebe simples maibe funsiona, importante tebes atu halo atuasaun ne’ebe los, sei ajuda komunidade sira nia moris. Sistema komunikasaun nivel munisipiu, nasional no komunidade tenki identifikadu. Utilizasaun ba kualker komunikasaun hotu importante tebes atu garante katak ema barak mak karik hetan informasaun alerta sedu, atu nune’e evita failansu husi sistema ida no mos atu haforsa mensagem alerta.

4.     Kapasidade atu responde

Importante tebes komunidade atu komprende perigu ne’ebe fo ameasa sira, no sira presija hare tratamentu alerta ka avisu no oinsa komunidade sira nia asaun. Programa edukasaun no preparasaun iha knar importante iha ne’e. No mos importante planu rekoperasaun dezastre realiza ho los, diak no testadu ona. komunidade sei hetan informasaun kompletu kona ba opsaun seguru, iha rute/dalan salva an, no meus diak liu atu evita estragu no lakon material.

Tipu Dezastre

Dezastre hanesan akontesimentu ne’ebe ameasa no perturba moris no vida komunitaria ne’ebe kauza husi fator natuirais/laos naturais nune’e mos faktor ema ne’ebe rezulta vitima ema, estragus, ambinete, lakon propriedade no impaktu psikologia.

Tipu dezastre ne’ebe ne’ebe ita kolia iha matadalan ida mak hanesan dezastre ne’ebe iha karateriska bele hetan nia predisaun ne’ebe dalabarak akontense no sei tempu atu fo alerta ba komunidade sira liu husi instituisaun sira ne’ebe responsabiliza.

1.     Inundasaun

Inundasaun mak hanesan;

·       Volume bee mota nian ne’ebe sae liu normalidade ne’ebe mota ida iha hodi nune’e bee mota suli sai ba fatin sira ne’ebe durante ne’e bee mota lasuli ba.

·       Iha volume udan been ne’ebe boot no laiha be’e sai fatin ne’ebe suficiente ka rai tetuk ne’ebe hamosu bee naliun liu normalidade ne’ebe iha.

Baseia ba rekursu be’e, be’e ne’ebe boot ka barak liu tuir kategoria hanesan;

·       Inundasaun ne’e hamosu husi udan boot ne’ebe liu kapasidade sistema distribuisaun drainazem ka kanal distribuisaun be’e nian iha mota ka ida ne’ebe ita halo deit no mos seidauk iha.

·       Inundasaun mosu tamba volume tasi sae no laloran boot tamba anin boot ka seluk tan.

·       Inundasaun bele mosu mos husi failansu infrastrutura husi ema hanesan irigasaun, drainagem no seluktan.

·       Inundasaun tamba husi naturais hanesan rai monu ne’ebe taka be’e dalan. Be’e dalan ka irigasaun ne’ebe intupidu halo be’e lalao ho diak no seluktan.

 

Causa husi inundasaun mak hanesan;

·       Em jeral inundasaun mosu husi volume udan been ne’ebe boot/aas liu normalidade ne’ebe iha.

·       Laiha sistema bee dalan (drainagem ka irigasaun) ne’ebe diak hodi distribui be’e ho diak.

·       Tesi ai no sunurai arbiru ne’ebe halakon plantasaun sira ne’ebe lolos infiltrasaun ba be’e.

·       Menus fatin ba inflitrasaun bee nian.

 

2.     Rai Monu

Rai momu hanesan parte ida husi movimentu rai ka fatuk ka entre fatuk no rai ne’ebe monu ka sai husi nisa fatin tamba laiha stabilidade forma ba rai ka fatuk ida ne’e.

Rai monu causa husi;

·       Sunu ka tesi ai arbiru iha floresta; ne’ebe hamenus fundasaun ka ligasaun rai

·       Rai nakdoko ka fura rai mos bele mosu hamosu rai monu

·       Forsa ne’ebe tau iha rai nia leten mos bele hamosu rai monu

·       Ke’e ka fera rai iha foho lolon mos bele hamosu rai monu

Sinail ne’ebe halo rai monu;

·       Rai nakfera ka rai bubu ka iha mudansa ba rai.

·       Bee ne’ebe derepenti mosu iha foho lolon no seluktan

3.     Bailoron Naruk

Bailoron naruk hanesan relasiona ho desponibilidade be’e nian ne’ebe menus liu ba nesesidade moris, agrikultura, atividade ekonomia, ambiente no seluktan.

 

Causa husi bailoron naruk mak;

·       Menus volume udan been ka laliu normal iha tempu ida nia laran

·       Mosu menus fonesimentu be’e iha rai leten no rai laran.

 

4.     Incendiu

Incendiu iha floresta no toos hanesan mudansa dereita ka la direita hasoru fisiku ba floresta ne’ebe sei hamosu menus funsaun husi floresta no toos ne’e rasik. Husi utilizasaun ahi ne’ebe lakontroladu no mos dalaruma mosu husi fator naturais rasik bele hamosu incendiu.

 

Causa husi incendiu floresta mak hanesan;

·       Atividade ema nia ne’ebe uja ahi iha floresta ka toos.

·       Fatores naturais ne’ebe bele hamosu mos incendiu floresta no toos.

·       Iha plantasaun ne’ebe fasil ahi han (incendiu) iha floresta no toos ne’ebe bele hetan ahi han.

·       Ahi han ne’ebe boot ne’ebe hafasil lalais incendiu.

 

Sinal/sintomas incendiu;

·       Iha atividade ema ne’ebe uja ahi iha floresta ka toos.

·       Bailoron naruk ho rai manas

 

5.     Anin Boot

Anin boot hanesan anin ne’ebe mai ho velosidade makaas too liu 200km/oras ho mos udan boot. Atu akontense anin boot bele hare ba kalohan ne’ebe boot no nakukun, iha rai lakan no tarutu husi dook.

 

6.     Peste

Pesti em jeral hanesan moras ka perigu ne’ebe hasoru ema, animal no plantasaun ne’ebe komunidade sira iha. Pesti hanesan atividade liga ba kultivu plantasaun ne’ebe hetan estragus plantasaun no animal ne’ebe hamosu lakon rendimentu iha komunidade nia laran.

 

7.     Konflitu Sosial

Konflitu sosial hanesan buat ne’ebe laaseita iha komunidade laran mai husi background suku, religiaun, kultura, atividade sosio ekonomia no seluktan. Ho diferensia ne’ebe iha komunidade laran bele sai ameasa/perigu tamba iha diferensia vida moris, ekonomia ne’ebe lajustu, vida sosial, lei no politika ne’ebe iha hanoin diferensia.

 

Preparasaun No Sistema Avisu Sedu

Preparasaun haenesan parte ida husi prosesu jestaun dezastre ne’ebe iha konseitu jestaun redusaun risku dezastre nia laran, hasae preparasaun hanesan parte ida elementu ne’ebe importante tebes husi atividade redusaun risku dezastre ne’ebe pro ativu antes akontese dezastre.

Sistema avisu sedu sai hanesan parte importante liu husi mekanismu preparasaun komunidade nian, tamba avisu ka alerta bele sai hanesan fator xavi importante ne’ebe liga entre preparasaun no responde emergensia. Teorikamente bainhira avisu sedu hatoo iha tempu ne’ebe los mak akontesimentu dezastre ida bele iha redusaun impaktu negativu iha komunidade.

Importansia sistema alerta sedu ba redusaun akontesementu dezastre ida liga ba faktores barak hanesan, ezemplu:

 

1.     Avisu/Alerta ne’ebe los

2.     Tempu avisu/alerta too iha tempu mosu akontesementu dezastre

3.     Oinsa preparasaun ba dezastre no preparasaun komunidade, inklui kapasidade komunidade nian atu responde ba avisu/alerta no halo asaun ba antisipasaun tuir tempu ne’ebe iha.

 

Checklist ba risku dezastre

Tuir mai hanesan checklist relasiona ba konhesimentu risku dezastre.

 

 

Halo Identifikasaun Ba Perigu Naturais

 

Halo Assementu kona ba Perigu

 

Halo analiza ba karateristiku perigu naturais (Exemplu; intesidade, frekuensia no oportunidade) no halo evaluasaun ba dadus istotiku.

 

Halo estudu kona ba interasaun perigu no vunerabilidade atu identifika risku ne’ebe hasoru husi area no komunidade hotu.

 

Dezenvolve mapamentu ba perigu atu identifika area geografika no impaktu perigu naturais ba komunidade sira.

 

Halo idetifikasaun no halo evaluasaun ba atividade ne’ebe hamosu perigu

 

Halo mapa perigu ne’ebe klaru (karik presija) atu halo assesmentu entre perigu naturais sira.

 

Tau hamutuk rezultadu assesmentu risku ba iha planu jestaun rsiku lokal ho mensagem alerta ka avisu

 

Sistema Avisu/Alerta Sedu Baseadu Ba Komunidade

Sistema avisu sedu iha komunidade bele dezenvolve tuir skema alerta/avisu ne’ebe iha nivel nasional ne’ebe offisialmente husi instituisaun ne’ebe fo sai informasaun ka avisu ida ne’e. Instituisaun sira mak hanesaun;

1.     Sekretaria Estadu Protesaun Sivil (SEPC)

2.     Diresaun Nasional Jestaun Risku Dezastre (DNJRD)

3.     Diresaun Nasional Meteorologia no Geofisika (DNMG)

4.     Sekretaria Estadu Meu Ambiente

5.     Ministeriu Solidaridade Sosial no Inklusivu

6.     Ministeriu Agrikultura no Peska

7.     Miniteriu Interior

Jumat, 03 Desember 2021

Matadalen Jestaun Risku Desastre Baseadu komunidade Community-Led Disaster Risk Management (KLJRD)

 INTRUDUSAUN

 

Risku ba desastre kontinua hasae. Presaun ba iklima no ita nia rekursu naturais kontinua moris. Mudansa ba iklima sae risku ba udan boot, anin boot, volume tasiben aumenta, rai aumenta manas no bailoron naruk. Urbanizasaun nebe laiha planu sei haforsa komunidade pobreza no vunerabel liu hela iha fatin ne’ebe perigosu. Degradasaun ambiente halo aat liutan risku ne’ebe iha no kria risku foun.

Nesesidade ba jestaun risku desastre ne’ebe efetivu boot liu antes no prosesa mudansa iha ita nia servisu nia laran. Tuir agrimentu stutura Sendai ba redus risku deszastre 2015-2030, ita tenki iha preparasaun no responde, hodi nune’e ema labele hela metin iha círculo visiosu(lingkaran setan)6 pobreza no desastre.

Ita tenki inklusivu7 no halo prioridade ba nesesidade ne’ebe vuneral liu. Ita tenki kapasita komunidade atu halo planu no enkoraja mudansa, no haforsa responsabilidade governu ba preparasaun ambiente protezidu no hela fatin ba nia komunidade. No, ita tenki halo buat hotu ne’ebe ita bele halo ba promosaun sustentabilidade husi prespetiva sosiedade, ambiente no finansiamentu.

Matadalan ida ne’e suporta tebes ita bainhira ita halo promosaun aprosimasaun ne’ebe baseadu husi komunidade, inkulsivu no akuntabel atu halo jestaun risku ba desastre, maske servisu iha programa infrastrutura, intervensaun rekoperasaun ka ba projetu jestaun risku desastre balun. Hatudu etapa ba etapa, exemplu, badinas hodi aprende husi mobilizador no fasilitador komunidade ne’ebe iha esperensia iha cidade no rural no bele responde ba desastre ne’ebe lalais no neneik.

Matadalan ne’e komesa ho estabelesimentu prinsipiu sira DRM ne’ebe baseadu husi komunidade, inklusivu no akuntabilidade. Iha etapa tolu tuir ida-idak nia total partisipante, hanesan iha figura 1: Etapa no prosesu ba jestaun risku desastre baseiadu komunidade.

ETAPA 1: Esplikasaun dalan foti desizaun iha ne’ebe bele servisu ba, dalan regula sistema atu involve grupu hotu iha komunidade nia laran no oinsa involve stakeholder relevantes, husi autoridade local, ONG no entidade privadu. Ida ne’e ajuda ita atu uja mekanismu partisipatoriu ne’ebe garantia katak planu no implementasaun DRM realmente inklusivu no akuntabel.

ETAPA 2: Matadalan ba ita liu husi fasilitasaun komunidade

Prosesu assesmentu ba risku, too iha pontu ida ne’e komunidade deside risku ida ne’ebe mak sai prioridade no atu eksplora opsaun atu minimiza no halo nia jestaun.

ETAPA 3: Posibilidade ba ita atu suporta komunidade atu halo identifikasaun no konkorda solusaun ne’ebe merese no apropriadu ne’ebe ajuda sira redus risku desastre sira nian, no atu dezenlvolve Planu Asaun ne’ebe sira bele implementa no monitoriza iha nivel komunidade no uma kain.

Iha parte ikus husi matadalan ida ne’e ita sei hetan parte sesaun rekursu ne’ebe iha laran hanesan informasaun adisional, lista verifikasaun, modelu, materia sampel no leitura kontinuasaun ne’ebe suporta ita tuir prosesu 10.

Rekursu A fo konklusaun jeral kona ba etapa hotu no prosesu iha matadalan ne’e nia laran.

Ita bele utilisa matadalan ida ne’e husi hahu too remata, ka ajusta baseia ba nesesidade komunidade no dinamika sustetabilidade programa ka foun. Exemplu, bainhira analisa risku partisipatori halao ona, karik hakarak haklean liutan ita nia konesimentu kona ba problema no solusaun ne’ebe ita bele uja prosesu 7 ka kontinusaun ba etapa 3. Iha kasu 2 ne’e ita presija rekrutamentu, dezenvolve no suporta fasilitator ne’ebe diak liu.

Rekursu B fornese orentasaun ba jestor sira halo rekrutamentu fasilitador ne’ebe iha abilidade diak ba KLJRD

Rekursu C Fo orentasaun husi fasilitador KLJRD ne’ebe iha esperensia kona ba pratika fasilitasaun ne’ebe diak.

Interazaun ho DRR no ekipa jestor kualidade resilensia no assessor tekniku husi agensia implementador presija iha etapa no situasaun hotu, importante liu atu asegura aprosima ida ne’e baseadu husi komunidade, inklui ida ne’ebe vunerabel liu no halo promosaun akuntabilidade.

 





 

Treinamentu Redusan Risku Dezastre no Formasaun KJDS

 Objectivu:

• Membru Komisaun Jestaun Dezastre bele identifika risku neebe komunidade sira hasoru no oinsa atu prevene/redus risku

• Membru komisaun Jestaun Dezastre iha konhesementu oinsa atu halo responde ba emerjensia wainhira dezastre ruma akontese

• Membru komisaun Jestaun Dezasre bele halo assessmentu wainhira dezastre ruma akontese

Expected  Outputs:

Participante sira kompriende ho konseitu Jestaun Dezastre

Partisipante sira kompriende papel no responsabilidade ba kada sesaun

Partisipante sira bele kompriende no hatene uza feramentu ba assessment

Participantes: membru Komisaun Jestaun Dezastre

 

Sesaun Abertura Bemvindu no Introdusaun:                           

Objectivu:

·     Partisipante no fasilitador sira iha komprensaun konaba objetivu no rezultadu husi formasaun

·     Fasilitador no ekipa sora kompriende oinsa kontestu Redusaun Risku Dezastre

 

Materials

·  Perguntas Pre-test

Prosesu Fasilita

·Facilitator fo bemvindo ba partisipante sira tanba sa ita iha ne.e?

·Liafuan Introdusaun ka liafuan badak husi lider local no organizasaun

·Fasilitador no partisipante sira halo introdusaun

·Fasilitador introdus objetivu formasaun

·Fasilitador husu partesipante sira saida mak sira iha esperansa ka ekspekta husi formasaun ida nee

 

Sesaun 1 Konseitu Jestaun Dezastre  

Objectives

·Participante sira kompriende konaba konseitu Jestaun Dezastre iha Timor Leste

·Participante sira familiar ho termus Jestaun Dezastre

 

Materials

·     1.1. PowerPoint – Disastre iha Timor Leste

·     1.2. Print halo boot 2 set terminilojia Jestaun Dezastre no  2 set faze Jestaun Dezastre, kada set ho kor neebe la hanesan, tesi sai hodi uza ba exercício 

·     1.3. Power point presentation – Jestaun Dezastre

·     Prepara Aqua Gelas 20

 

Prosesu Fasilita

·     Facilitator husu ba participante sira saida mak ita boot sira hatene konaba jestaun dezastre? Saida no tanba sa kondisaun nee bele dehan dezastre?

·     Facilitador apresenta material 1.1 power point konaba akontesementu dezastre iha Timor Leste. Ikus mai loke husu no hatan

·     Fasilitador konvida partisipantes hotu-hotu. Fasilitador harii tower rua mak tower 1 iha aqua botir 10 mamuk no tower ida seluk aqua botir ense ho bee no. Analojia aqua botir nee hanesan “komunidade”. Tuir mai prepara bola kertas ho nia medida oin 3 (boot, naton no kiik) no bola sira ne’e analjia hanesan “hazard ka Perigu”. Tuda ho distansia dook, mediu no beik no partisipantes sira troka malu tuda bola ba kompozisaun aqua botir too botir sira monu hotu

·     Relfesaun ba lisaun saida mak apriende husi jogos? Investiga idea husi partisipante sira. Notas: wainhira tuda la estraga kompozisaun aqua botir signifika nee Perigu MAIBE Perigu bele sai dezastre wainhira bola estraga ona kompizasaun bee.

·     Facilitator present Disaster Management concept in Timor Leste. Then open Q/A. (still prower point 1.1)

·     Divide participant into 3 groups, facilitator distribute material 1.2 set of DM term’s puzzle to each group. Ask group to arranging puzzle.


MATERIA

DIFINISAUN

RRD Báziku sira

To’o iha ne’ebé maka ita hatene ona konabá RRD?

        Instrusaun sira:

        Fahe ba iha grupu 3

Ema na’in 5.

Kada grupu sei simu surat-tahan ida ho termu no definisaun sira

Foti minutu 10 hodi apar termu no definisaun sira nu’udar ita haree han malu di’ak liuhotu

Ita sei revé ita-nia responde sira hodi haree oinsá maka ita halo tiha!


Signifikasaun Dezastre:                                                                             

Dezastre  katak estragus sériu ne’ebé impaktu husi fatór naturál ne'ebé maka'as/ kauza husi hahalok ema/natureza nian hodi hamosu vítima, halakon materiais no estraga ambiente, no ninia impaktu boot liu kbi'it komunidade sira nian atu hatán, ho nune’e sira presiza tulun husi liur;


DEZASTRE =  PERIGU + VULNERABILIDADE  :

Perigus katak ameasas ne'ebé mosu tanba fatór natureza ne'ebé maka'as liu no iha poténsia atu estraga ka ameasa ema nia moris, halakon riku-soin, vida moris, no estraga ambiente. 

Ezemplu:  rai-monu, inundasaun, rai-nakdoko, vulkániku, Ahi-haan-rai;

Vulnerabilidade, katak situasaun ka kondisaun ne'ebé hamenus kbi'it komunidade sira nian atu prepara an hodi hatán ba perigus ka ameasas husi dezastre;

Risku, katak posibilidade impaktu ne'ebé hamosu husi akontesimentu dezastre; ne'ebé halo ema mate, lakon riku-soin no perturba atividade ema nian;

ESPOZISAUN

Ema, propriedade, sistema ka elementu sira seluk ne’ebé prezente iha zona perigu sira ne’ebé tanba- ne’e rezulta ba lakon potensiál nian

 

1.       Fatór hamosu vulnerabilidade :

·       Kondisaun naturál iha área refere (konstrusaun rai);

·       Besik iha área perigus dezastres;

·       Kiak sira;

·       Númeru populasaun aumenta;

·       Urbanizasaun

·       Mudansa prátika kulturál;

·       Degradasaun ambiente;

·       Menus konsiénsia no menus informasaun;

·       Polítika no seguransa;

 

2.       Vulnerabilidade Organizasaun/Institusionál

• Laiha instituisaun (Estadu/non-Estadu) ne'ebé relevante ba responde dezastre;

 Laiha prosedimentu no polítika Instituisaun nian liga ba responde dezastre;

  La iha  koordenasaun no serbisu hamutuk entre instituisaun sira relevante;

•  Laiha konsisténsia no kompromisu instituisaun sira relevantes ba responde dezastre;

 

3. Vulnerabilidade Ekonómia

Iha pontu 2 (rua) mak kauza ba vulnerabilidade ekonómia:

   Poténsia diretamente lakon fontes ekonómia;

   Poténsia ladiretamente lakon fontes ekonómia;

 

Tipu sira Vulnerabilidade

1. Vulnerabilidade Fízika

Liga ho rezultadu obras nian mak hanesan infrastrutura, konstrusaun uma no edifísiu, área ambientál natureza no líkida/pemukiman mak hanesan área floresta, hortikultura, akuakultura, no produsaun siraseluk.

 

2. Vulnerabilidade Sosio-kultura

Iha pontus 5 (lima) presiza konsidera iha sosio-kultura:

 Kategória grupu vulnerável iha komunidade (bebé, inan isin-rua/ inan fó-susu, terseira idade, difisénsia fízika/mentál);

  Vida moris ne'ebé ameasadu;

  Númeru populasaun aas;

  Presepsaun komunidade ba risku/perigu;

 Laiha instituisaun sosio-kultura;

 

KLASIFIKASAUN DEZASTRE

Akontesementu Natureza

Ema nia Hahalok

Kauza

Tipu

Mudansa plaka mundu

Rai-Nakdoko

Tsunami

Ligasaun ho Ambiente:

 Tesi Ai arbiru;

Estragus área satán rai no tasi;

Polusaun ambiente (bee /kalohan );

Ligasaun ho asidente teknologia:

 Mina nakfera;

Nukleár nakfera;

• Gás indústria nakfera;

Ligasaun umana (entre ema) :

  Funu

  Konflitu sosiais

Foho nakfera

Vulkaun

Polusaun manas

Erupsaun/(vulkanu)

Mudansa klimátika rejionál ka tempu

Udan la tuir tempu anin bo'ot, anin dadurus

Bailoro naruk

Rai-maran

Sunu rai arbiru

 

TIPU AKONTESIMENTU DEZASTRE

Akontese derepente  

Laiha sinál dahuluk, laiha tempu atu prepara an hodi responde, ezemplu:  rai-nakdoko, tsunami;

Akontese neineik-neineik  

Hatudu sinál dahuluk, hafoin sai situasaun emerjénsia, no ikusliu sai dezastre, ezemplu: rai-maran, inundasaun, konflitu sosiál;

 

KAPASIDADE

Kombinasaun forsa atributu no rekursu sira tomak ne’ebé disponivél iha iha komunidade ida nia laran, sosiedade ka organizasaun ne’ebé bele uza tiha hodi atinji alvu sira ne’ebé aseita tiha.

 

MUDANSA KLIMÁTIKA

Variasaun padraun klimátika nian durante periódu tempu naruk ne’ebé muda kompozisaun atmosfera globál nian

 

ESTRES

Impaktu (pobreza) sosiu-ekonômiku tempu naruk, no nenek ka perigu natureza ne’ebé perturba funsaun normál sosiedade ida nian

 

XOKE

Eventu derepente, no impktante ne’ebé perturba imediatu no boot funsaun normál sosiedade ida nian. Ida-ne’e bele induzidu liu hosi perigu natureza, runggurangga polítiku, ka konflitu violentu(funu/terrorizmu)

 

SISTEMA AVIZU SEDU

kapasidade sira ne’ebé presiza tiha hodi kria no hato’o informasaun avizu tuir tempu no signifikadu hodi habele ema ida-idak, komunidade no organizasaun sira ne’ebé ameasadu husi perigu ida hodi prepara no foti asaun ho apropriadu no ho tempu ne’ebé natoon hodi hamenus posibilidade halo aat ka lakon nian

 

RESILIÊNSIA

Abilidade ema nian, umakain no komunidade sira hodi mitiga, adapta no rekupera husi xoke no estres ho maneira ida ne’ebé hamenus vulnerabilidade króniku no fasilita abilidade ba moris-di’ak.

 

Reduzaun Risku Dezastre

Konseitu no prátika hamenus risku dezastre nian liuhosi esforsu sistemátiku hodi análiza no jere fatór kauzais sira dezastre nian, inklui liuhosi hamenus tiha espozisaun ba perigu sira, hamenus tiha vulnerabilidade ema no propriedade nian, jestaun matenek ba rai no ambiente, no mellora tiha preparasaun ba eventu kontrariu sira nian

 

1.   Fatór hamosu vulnerabilidade :

·       Kondisaun naturál iha área refere (konstrusaun rai);

·       Besik iha área perigus dezastres;

·       Kiak sira;

·       Númeru populasaun aumenta;

·       Urbanizasaun

·       Mudansa prátika kulturál;

·       Degradasaun ambiente;

·       Menus konsiénsia no menus informasaun;

·       Polítika no seguransa;

 

2. Vulnerabilidade Organizasaun/Institusionál

· Laiha instituisaun (Estadu/non-Estadu) ne'ebé relevante ba responde dezastre;

· Laiha prosedimentu no polítika Instituisaun nian liga ba responde dezastre;

· La iha  koordenasaun no serbisu hamutuk entre instituisaun sira relevante;

· Laiha konsisténsia no kompromisu instituisaun sira relevantes ba responde dezastre;

 

3.Vulnerabilidade  Ekonómia

Iha pontu 2 (rua) mak kauza ba vulnerabilidade ekonómia:

• Poténsia diretamente lakon fontes ekonómia;

• Poténsia ladiretamente lakon fontes ekonómia;

 

AVIZU SEDU:

 Halo observasaun ba sinais dezastre  nian

 Analiza rezultadu observasaun ba sinais dezastre nian

  Halo desizaun husi Autoridade sira

  Desimina informasaun konaba avizu dezastre nian

  Foti Asaun husi komunidade

 

Aktividade Mitigasaun

 Implementa Planu Spasial

• Defini dezenvolvementu, dezenvolvementu Infrastrutura,

  Plano konstrusaun

 Implementasaun Edukasaun, Akonselamentu no treinamentu

 

RESPONDE EMERJENSIA

 Halo Avaliasaun rápida e precisa ba impaktu impacto

 Desidi estatuto situasaun emerjensia ba dezastre

 Salvamento no Evakuasaun

  Atendimento ba necessidades básicas

  Fo protesaun ba grupo vulneravel sira

 Rekoperasaun imediata ba infraestrutura no instalasaun importante sira

 

RESILIÊNSIA

Abilidade ema nian, umakain no komunidade sira hodi mitiga, adapta no rekupera husi xoke no estres ho maneira ida ne’ebé hamenus vulnerabilidade króniku no fasilita abilidade ba moris-di’ak.

 

Sesaun 2: Orientasaun ba Kordenasaun                                                                               

Sesaun Objectives

1.Kumpriende kona importánsia no tanbasá ita presiza koordenasaun

2. Kumpriende kona-ba objetivus no knaar husi koordenasaun

 

Materials:

·       Material 3.1. Power Pint

·       Material 3.2. Hand out

Prosesu:

1.Facilitador Introdus sesaun. No halo brainstorming husu partisipante sira  “tuir ita boot sira nia esperensia  

· Fatór saida de'it fó motivasaun ba institusaun ida atu halo koordenasaun?

· Fatór saida de'it mak fó dezafíu ba institusaun ida atu halo koordenasaun?

·Fó to’ok ezemplu aktividade ruma ne'ebé halo hodi kria koordenasaun ne’e!

2. Kada grupo halo apresentasaun rezultadu diskusaun

3. Fasilitador summariza sira nia resposta no esplika hanesan tuir mai ne’e: Objetivu husi kordenasaun atu Evita duplikasaun , Atu hatene lakuna sira hodi prienxe nesesidade sira, Fahe informasaun, Rekursus hotu-hotu iha atu atinje objetivu ida ne'ebé hanesan, Atu buka hatene problema sira hotu no hamutuk halo asaun koresaun

4. Fasilitador Apresenta Slide konaba Orentasaun ba Koredenasaun


MATERIA

ORIENTASAUN BA KOORDENASAUN

Objetivu Aprendizajén:

• Kumpriende kona importánsia no tanbasá ita presiza koordenasaun

•  Kumpriende kona-ba objetivus no knaar husi koordenasaun

Koordenasaun hanesan meius voluntáriu

Koordenasaun hanesan dalan hodi fahe

Di’ak liu halo koordenasaun ho…..

Duké ema seluk mak halo koordenasaun ho ita

Esénsia no importánsia husi koordenasaun

 Situsaun emerjénsia dalabarak presiza nesesidade no prioridade ne'ebé urjente husi vítima dezastre 

  Estragus husi infrastruktura, komunikasaun no transporte

  Ajudus umanitária husi liur ne'ebé mai no hetan ajudus mós husi komunidade sira

• Iha presaun, tantu husi governu sentrál no mós organizasaun sira ne'ebé dalabarak hamosu dezintendimentu bainhira  jere  ajudus sira ne’e

Tuir imi-nia esperiénsia:

 Fatór saida de'it fó motivasaun ba institusaun ida atu halo koordenasaun?

 Fatór saida de'it mak fó dezafíu ba institusaun ida atu halo koordenasaun?

 Fó to’ok ezemplu aktividade ruma ne'ebé halo hodi kria koordenasaun ne’e!

Objetivu husi koordenasaun

  Evita duplikasaun

  Atu hatene lakuna sira hodi prienxe nesesidade sira

  Fahe informasaun

  Rekursus hotu-hotu iha atu atinje objetivu ida ne'ebé hanesan

• Atu buka hatene problema sira hotu no hamutuk halo asaun koresaun

Tarefa sira husi koordenasaun

Fasilita komunikasaun ne'ebé efetivu, tantu ba interese interna no mós esterna

 Tau hamutuk no analiza informasaun ne'ebé relevante

Ba planeamentu no monitorizasaun ajudus internasionál

 Hodi fó suporta ba parseiru sira

Halo ligasaun, informa ba governu lokál, organizasaun umanitáriu sira, doadór no média

Planeamentu Operasionál

Objetivu Aprendizajen

·Atu hatene kona-ba:

·Signifikadu hosi Planeamentu Operasionál atu responde ba emerjénsia dezastre

·Kompriende liña-jerál hosi Planu Operasionál ida

·Buat sira ne’ebé presiza konsidera bainhira prepara Planu Operasionál idal


Timor Leste Munisipiu Map point