SAGA DETE RATA
Idea Livre, Fahe Livre! Peace, Love, Unity and Respect
Senin, 18 Maret 2024
Kamis, 06 Januari 2022
MATADALAN SISTEMA AVISU/ALERTA SEDU
Difinisaun Sistema Alerta Sedu
Matadalan
sistema alerta sedu hanesan meius ka dalan oinsa bele dezenvolve sistema alerta
sedu iha komunidade ho diak no efektivu. Atu lao efetivu, sistema alerta sedu tenki
iha involvementu ativu husi komunidade sira, fasilita sosializasaun no
konsiensia komunidade sira kona ba risku ne’ebe sira hasoru, fahe informasaun
no avisu ho efetivu hodi garante preparasaun ne’ebe diak bainhira hasoru
dezastre ida.
Sistema
alerta sedu (EWS System) hanesan sistema sira ne’ebe atu fo hatene ka informa
sei akontense incidente naturais, bele sai hanesan dezastre ka sinais naturais
no seluktan. Alerta sedu ba komuindade sira relasiona ho dezastre hanesan asaun
fahe informasaun ba komunidade sira ho lian ne’ebe komunidade sira bele
komprende. EWS hanesan parte elementu no faktor ne’ebe importante tebes iha
redusaun risku dezastre. Sistema alerta sedu mos bele evita vitima no halo mos
redusaun ba impaktu ekonomia no material husi dezastre ida.
Sistema
alerta sedu hanesan mos atividade ne’ebe fo alerta ba komunidade sira kona ba
posibilidade akontese dezastre iha fatin balun husi instituisaun ka
organizasaun ne’ebe responsabiliza, Atu harii ka estabele sistema alertu sedu
ne’ebe diak komunidade iha direitu atu partisipa foti dezisaun kona ba
atividade gestaun ba redusaun risku dezastre ne’ebe tuir sira nia nesesidade.
Objektivu
Matadalan
ne’e ho objetivu;
·
Hanesan
matadalan ba komite Jestaun risku atu bele dezenvolve sistema alerta sedu iha
komunidade sira nia area ka hela fatin.
·
Hanesan
matadalan harii sistema alerta sedu iha komunidade
·
Matadalan
ba komunidade sira atu dezenvolve sistema alerta sedu.
Kriteria
ba Sistema Alerta/avisu Sedu
Kriteria
atu halo ka harii sistema alerta sedu ida ne’ebe kompletu no efektivu ho
komunidade sai sentru (people-centered) mak tenki kompletu ba komponete
haat mak hanesan konesimentu ba risku, observasaun perigu no tratamentu alerta,
esplha no komunikasaun no kapasidade atu responde.
1. Konesimentu ba risku
Risku
sei mosu tamba iha kombinasaun entre perigu no vunerabilidade iha fatin ida.
Estudu kona ba risku dezastre presija tebes koleksaun no analizasaun dadus
ne’ebe sistematika ho tetu dinamika husi perigu no vnerabilidade ne’ebe mosu
husi husi prosesu hanesan urbanizasaun, mudansa ba ambiente no mudansa iklima.
Estudu no mapamentu ba risku hanesan sei ajuda motiva ema atu halo
prioritizasaun ba nesesidade sistema alerta sedu no preparasaun atu prevende no
responde ba dezastre.
2. Observasaun perigu no tratamentu
alerta
Tratamentu
ba alerta sedu hanesan parte sentru husi sistema. Presija iha base ne’ebe forsa
atu halo predisaun dezastre ne’ebe sei mosu no tenki iha mos sistema predisaun
ne’ebe halo operasaun durante oras 24 iha loron 1.
Kontinua
halo observasaun hasoru perigu no sintomas/sinais sira permeiru ne’ebe
importante tebes atu halo alerta ne’ebe akuradu ho tempu ne’ebe los. Tratamentu
alerta ba perigu ne’ebe diferensia iha posibilida halo kordenasaun aproveita
redi instituisaun, prosedimentu no komunikasaun ne’ebe iha.
3. Esplha no komunikasaun
Sistema
alerta tenki iha ema hotu ne’ebe hetan ameasa husi perigu. Mesagem ne’ebe klaru
no iha elementu xavi haat husi sistema alerta sedu ne’ebe sentradu ba
komunidade.
Informasaun
ne’ebe simples maibe funsiona, importante tebes atu halo atuasaun ne’ebe los,
sei ajuda komunidade sira nia moris. Sistema komunikasaun nivel munisipiu,
nasional no komunidade tenki identifikadu. Utilizasaun ba kualker komunikasaun
hotu importante tebes atu garante katak ema barak mak karik hetan informasaun
alerta sedu, atu nune’e evita failansu husi sistema ida no mos atu haforsa
mensagem alerta.
4. Kapasidade atu responde
Importante
tebes komunidade atu komprende perigu ne’ebe fo ameasa sira, no sira presija
hare tratamentu alerta ka avisu no oinsa komunidade sira nia asaun. Programa
edukasaun no preparasaun iha knar importante iha ne’e. No mos importante planu
rekoperasaun dezastre realiza ho los, diak no testadu ona. komunidade sei hetan
informasaun kompletu kona ba opsaun seguru, iha rute/dalan salva an, no meus
diak liu atu evita estragu no lakon material.
Tipu
Dezastre
Dezastre
hanesan akontesimentu ne’ebe ameasa no perturba moris no vida komunitaria
ne’ebe kauza husi fator natuirais/laos naturais nune’e mos faktor ema ne’ebe
rezulta vitima ema, estragus, ambinete, lakon propriedade no impaktu
psikologia.
Tipu
dezastre ne’ebe ne’ebe ita kolia iha matadalan ida mak hanesan dezastre ne’ebe
iha karateriska bele hetan nia predisaun ne’ebe dalabarak akontense no sei
tempu atu fo alerta ba komunidade sira liu husi instituisaun sira ne’ebe
responsabiliza.
1. Inundasaun
Inundasaun
mak hanesan;
·
Volume
bee mota nian ne’ebe sae liu normalidade ne’ebe mota ida iha hodi nune’e bee
mota suli sai ba fatin sira ne’ebe durante ne’e bee mota lasuli ba.
·
Iha
volume udan been ne’ebe boot no laiha be’e sai fatin ne’ebe suficiente ka rai
tetuk ne’ebe hamosu bee naliun liu normalidade ne’ebe iha.
Baseia
ba rekursu be’e, be’e ne’ebe boot ka barak liu tuir kategoria hanesan;
·
Inundasaun
ne’e hamosu husi udan boot ne’ebe liu kapasidade sistema distribuisaun
drainazem ka kanal distribuisaun be’e nian iha mota ka ida ne’ebe ita halo deit
no mos seidauk iha.
·
Inundasaun
mosu tamba volume tasi sae no laloran boot tamba anin boot ka seluk tan.
·
Inundasaun
bele mosu mos husi failansu infrastrutura husi ema hanesan irigasaun, drainagem
no seluktan.
·
Inundasaun
tamba husi naturais hanesan rai monu ne’ebe taka be’e dalan. Be’e dalan ka
irigasaun ne’ebe intupidu halo be’e lalao ho diak no seluktan.
Causa
husi inundasaun mak hanesan;
·
Em jeral inundasaun mosu husi volume udan
been ne’ebe boot/aas liu normalidade ne’ebe iha.
·
Laiha sistema bee dalan (drainagem ka
irigasaun) ne’ebe diak hodi distribui be’e ho diak.
·
Tesi ai no sunurai arbiru ne’ebe halakon
plantasaun sira ne’ebe lolos infiltrasaun ba be’e.
·
Menus fatin ba inflitrasaun bee nian.
2.
Rai Monu
Rai momu hanesan
parte ida husi movimentu rai ka fatuk ka entre fatuk no rai ne’ebe monu ka sai
husi nisa fatin tamba laiha stabilidade forma ba rai ka fatuk ida ne’e.
Rai monu causa husi;
·
Sunu ka tesi ai arbiru iha floresta; ne’ebe hamenus fundasaun
ka ligasaun rai
·
Rai nakdoko ka fura rai mos bele mosu hamosu rai monu
·
Forsa ne’ebe tau iha rai nia leten mos bele hamosu rai monu
·
Ke’e ka fera rai iha foho lolon mos bele hamosu rai monu
Sinail ne’ebe halo rai monu;
·
Rai nakfera ka rai bubu ka iha mudansa ba rai.
·
Bee ne’ebe derepenti mosu iha foho lolon no seluktan
3.
Bailoron Naruk
Bailoron naruk hanesan relasiona ho
desponibilidade be’e nian ne’ebe menus liu ba nesesidade moris, agrikultura,
atividade ekonomia, ambiente no seluktan.
Causa husi bailoron naruk mak;
· Menus
volume udan been ka laliu normal iha tempu ida nia laran
· Mosu menus
fonesimentu be’e iha rai leten no rai laran.
4.
Incendiu
Incendiu iha floresta no toos
hanesan mudansa dereita ka la direita hasoru fisiku ba floresta ne’ebe sei
hamosu menus funsaun husi floresta no toos ne’e rasik. Husi utilizasaun ahi
ne’ebe lakontroladu no mos dalaruma mosu husi fator naturais rasik bele hamosu
incendiu.
Causa husi incendiu floresta mak
hanesan;
· Atividade
ema nia ne’ebe uja ahi iha floresta ka toos.
· Fatores
naturais ne’ebe bele hamosu mos incendiu floresta no toos.
· Iha
plantasaun ne’ebe fasil ahi han (incendiu) iha floresta no toos ne’ebe bele
hetan ahi han.
· Ahi han
ne’ebe boot ne’ebe hafasil lalais incendiu.
Sinal/sintomas incendiu;
·
Iha atividade ema ne’ebe uja ahi iha
floresta ka toos.
·
Bailoron naruk ho rai manas
5.
Anin Boot
Anin boot hanesan anin ne’ebe mai
ho velosidade makaas too liu 200km/oras ho mos udan boot. Atu akontense anin
boot bele hare ba kalohan ne’ebe boot no nakukun, iha rai lakan no tarutu husi
dook.
6.
Peste
Pesti em jeral hanesan moras ka
perigu ne’ebe hasoru ema, animal no plantasaun ne’ebe komunidade sira iha. Pesti
hanesan atividade liga ba kultivu plantasaun ne’ebe hetan estragus plantasaun
no animal ne’ebe hamosu lakon rendimentu iha komunidade nia laran.
7.
Konflitu Sosial
Konflitu sosial
hanesan buat ne’ebe laaseita iha komunidade laran mai husi background suku,
religiaun, kultura, atividade sosio ekonomia no seluktan. Ho diferensia ne’ebe
iha komunidade laran bele sai ameasa/perigu tamba iha diferensia vida moris,
ekonomia ne’ebe lajustu, vida sosial, lei no politika ne’ebe iha hanoin
diferensia.
Preparasaun
No Sistema Avisu Sedu
Preparasaun
haenesan parte ida husi prosesu jestaun dezastre ne’ebe iha konseitu jestaun
redusaun risku dezastre nia laran, hasae preparasaun hanesan parte ida elementu
ne’ebe importante tebes husi atividade redusaun risku dezastre ne’ebe pro ativu
antes akontese dezastre.
Sistema avisu sedu
sai hanesan parte importante liu husi mekanismu preparasaun komunidade nian,
tamba avisu ka alerta bele sai hanesan fator xavi importante ne’ebe liga entre
preparasaun no responde emergensia. Teorikamente bainhira avisu sedu hatoo iha
tempu ne’ebe los mak akontesimentu dezastre ida bele iha redusaun impaktu
negativu iha komunidade.
Importansia
sistema alerta sedu ba redusaun akontesementu dezastre ida liga ba faktores
barak hanesan, ezemplu:
1.
Avisu/Alerta ne’ebe los
2.
Tempu avisu/alerta too iha tempu mosu
akontesementu dezastre
3.
Oinsa preparasaun ba dezastre no
preparasaun komunidade, inklui kapasidade komunidade nian atu responde ba
avisu/alerta no halo asaun ba antisipasaun tuir tempu ne’ebe iha.
Checklist ba risku
dezastre
Tuir mai hanesan checklist
relasiona ba konhesimentu risku dezastre.
|
Halo Identifikasaun Ba Perigu Naturais |
|
Halo Assementu kona ba Perigu |
|
Halo
analiza ba karateristiku perigu naturais (Exemplu; intesidade, frekuensia no
oportunidade) no halo evaluasaun ba dadus istotiku. |
|
Halo
estudu kona ba interasaun perigu no vunerabilidade atu identifika risku
ne’ebe hasoru husi area no komunidade hotu. |
|
Dezenvolve
mapamentu ba perigu atu identifika area geografika no impaktu perigu naturais
ba komunidade sira. |
|
Halo
idetifikasaun no halo evaluasaun ba atividade ne’ebe hamosu perigu |
|
Halo
mapa perigu ne’ebe klaru (karik presija) atu halo assesmentu entre perigu
naturais sira. |
|
Tau
hamutuk rezultadu assesmentu risku ba iha planu jestaun rsiku lokal ho
mensagem alerta ka avisu |
Sistema
Avisu/Alerta Sedu Baseadu Ba Komunidade
Sistema
avisu sedu iha komunidade bele dezenvolve tuir skema alerta/avisu ne’ebe iha
nivel nasional ne’ebe offisialmente husi instituisaun ne’ebe fo sai informasaun
ka avisu ida ne’e. Instituisaun sira mak hanesaun;
1. Sekretaria Estadu Protesaun Sivil (SEPC)
2. Diresaun Nasional Jestaun Risku
Dezastre (DNJRD)
3. Diresaun Nasional Meteorologia no
Geofisika (DNMG)
4. Sekretaria Estadu Meu Ambiente
5. Ministeriu Solidaridade Sosial no
Inklusivu
6. Ministeriu Agrikultura no Peska
7. Miniteriu Interior
Jumat, 03 Desember 2021
Matadalen Jestaun Risku Desastre Baseadu komunidade Community-Led Disaster Risk Management (KLJRD)
INTRUDUSAUN
Risku ba desastre
kontinua hasae. Presaun ba iklima no ita nia rekursu naturais kontinua moris.
Mudansa ba iklima sae risku ba udan boot, anin boot, volume tasiben aumenta,
rai aumenta manas no bailoron naruk. Urbanizasaun
nebe laiha planu sei haforsa komunidade pobreza no vunerabel
liu hela iha fatin ne’ebe perigosu. Degradasaun
ambiente halo aat liutan risku ne’ebe iha no kria risku foun.
Nesesidade ba jestaun
risku desastre ne’ebe efetivu boot liu antes no prosesa mudansa iha ita nia
servisu nia laran. Tuir agrimentu stutura
Sendai ba redus risku deszastre 2015-2030,
ita tenki iha preparasaun no responde, hodi nune’e ema labele hela metin iha
círculo visiosu(lingkaran setan)6 pobreza no desastre.
Ita tenki inklusivu7 no halo prioridade ba nesesidade
ne’ebe vuneral liu. Ita tenki kapasita komunidade atu halo planu no enkoraja
mudansa, no haforsa responsabilidade governu ba preparasaun ambiente protezidu
no hela fatin ba nia komunidade. No, ita tenki halo buat hotu ne’ebe ita bele
halo ba promosaun sustentabilidade husi prespetiva
sosiedade, ambiente no finansiamentu.
Matadalan ida ne’e
suporta tebes ita bainhira ita halo promosaun aprosimasaun
ne’ebe baseadu husi komunidade, inkulsivu no akuntabel
atu halo jestaun risku ba desastre, maske servisu iha programa infrastrutura, intervensaun rekoperasaun ka ba projetu
jestaun risku desastre balun. Hatudu etapa ba etapa, exemplu, badinas hodi
aprende husi mobilizador no fasilitador komunidade ne’ebe iha esperensia iha
cidade no rural no bele responde ba desastre ne’ebe lalais no neneik.
Matadalan ne’e komesa ho
estabelesimentu prinsipiu sira DRM ne’ebe baseadu
husi komunidade, inklusivu no akuntabilidade. Iha etapa tolu tuir
ida-idak nia total partisipante, hanesan iha figura 1: Etapa no prosesu
ba jestaun risku desastre baseiadu komunidade.
ETAPA
1: Esplikasaun
dalan foti desizaun iha ne’ebe bele servisu ba, dalan regula sistema atu
involve grupu hotu iha komunidade nia laran no oinsa involve stakeholder
relevantes, husi autoridade local, ONG no entidade privadu. Ida ne’e ajuda ita
atu uja mekanismu partisipatoriu ne’ebe garantia katak planu no
implementasaun DRM realmente inklusivu no akuntabel.
ETAPA
2: Matadalan
ba ita liu husi fasilitasaun komunidade
Prosesu
assesmentu ba risku, too iha pontu ida ne’e komunidade deside
risku ida ne’ebe mak sai prioridade no atu eksplora opsaun atu minimiza no halo
nia jestaun.
ETAPA
3: Posibilidade
ba ita atu suporta komunidade atu halo identifikasaun no konkorda solusaun
ne’ebe merese no apropriadu ne’ebe ajuda sira redus risku desastre sira nian,
no atu dezenlvolve Planu Asaun ne’ebe sira bele implementa no monitoriza
iha nivel komunidade no uma kain.
Iha parte ikus husi matadalan
ida ne’e ita sei hetan parte sesaun rekursu ne’ebe iha laran hanesan
informasaun adisional, lista verifikasaun, modelu, materia sampel no leitura
kontinuasaun ne’ebe suporta ita tuir prosesu 10.
Rekursu A fo
konklusaun jeral kona ba etapa hotu no prosesu iha matadalan ne’e nia laran.
Ita bele utilisa
matadalan ida ne’e husi hahu too remata, ka ajusta baseia ba nesesidade
komunidade no dinamika sustetabilidade programa ka foun. Exemplu, bainhira analisa
risku partisipatori halao ona, karik hakarak haklean liutan ita nia konesimentu
kona ba problema no solusaun ne’ebe ita bele uja prosesu 7 ka
kontinusaun ba etapa 3. Iha kasu 2 ne’e ita presija rekrutamentu,
dezenvolve no suporta fasilitator ne’ebe diak liu.
Rekursu B fornese
orentasaun ba jestor sira halo rekrutamentu fasilitador ne’ebe iha abilidade
diak ba KLJRD
Rekursu C Fo
orentasaun husi fasilitador KLJRD ne’ebe iha esperensia kona ba pratika
fasilitasaun ne’ebe diak.
Interazaun ho DRR no
ekipa jestor kualidade resilensia no assessor tekniku husi agensia implementador
presija iha etapa no situasaun hotu, importante liu atu asegura aprosima ida
ne’e baseadu husi komunidade, inklui ida ne’ebe vunerabel liu no halo promosaun
akuntabilidade.
Treinamentu Redusan Risku Dezastre no Formasaun KJDS
Objectivu:
• Membru Komisaun Jestaun Dezastre bele identifika risku neebe
komunidade sira hasoru no oinsa atu prevene/redus risku
• Membru komisaun Jestaun Dezastre iha konhesementu oinsa atu halo
responde ba emerjensia wainhira dezastre ruma akontese
• Membru komisaun Jestaun Dezasre bele halo assessmentu wainhira dezastre ruma akontese
Expected Outputs:
o Participante sira kompriende ho konseitu Jestaun Dezastre
o Partisipante sira kompriende papel no responsabilidade ba kada
sesaun
o Partisipante sira bele kompriende no hatene uza feramentu ba assessment
Participantes: membru Komisaun Jestaun Dezastre
Sesaun Abertura Bemvindu no Introdusaun:
Objectivu:
· Partisipante
no fasilitador sira iha komprensaun konaba objetivu no rezultadu husi formasaun
· Fasilitador
no ekipa sora kompriende oinsa kontestu Redusaun Risku Dezastre
Materials
· Perguntas Pre-test
Prosesu Fasilita
·Facilitator fo
bemvindo ba partisipante sira tanba sa ita iha ne.e?
·Liafuan
Introdusaun ka liafuan badak husi lider local no organizasaun
·Fasilitador
no partisipante sira halo introdusaun
·Fasilitador
introdus objetivu formasaun
·Fasilitador
husu partesipante sira saida mak sira iha esperansa ka ekspekta husi formasaun
ida nee
Sesaun 1 Konseitu Jestaun Dezastre
Objectives
·Participante
sira kompriende konaba konseitu Jestaun Dezastre iha Timor Leste
·Participante
sira familiar ho termus Jestaun Dezastre
Materials
· 1.1.
PowerPoint – Disastre iha Timor Leste
· 1.2. Print halo boot 2 set terminilojia Jestaun
Dezastre no 2 set
faze Jestaun Dezastre, kada set ho kor neebe la hanesan, tesi sai hodi uza
ba exercício
· 1.3.
Power point presentation – Jestaun Dezastre
· Prepara
Aqua Gelas 20
Prosesu Fasilita
· Facilitator husu ba
participante sira saida mak ita boot sira hatene konaba jestaun dezastre? Saida
no tanba sa kondisaun nee bele dehan dezastre?
· Facilitador apresenta material
1.1 power point konaba akontesementu
dezastre iha Timor Leste. Ikus mai loke husu no hatan
· Fasilitador konvida partisipantes hotu-hotu. Fasilitador
harii tower rua mak tower 1 iha aqua botir 10 mamuk no tower ida seluk aqua
botir ense ho bee no. Analojia aqua botir nee hanesan “komunidade”. Tuir mai
prepara bola kertas ho nia medida oin 3 (boot, naton no kiik) no bola sira ne’e
analjia hanesan “hazard ka Perigu”. Tuda ho distansia dook, mediu no beik no
partisipantes sira troka malu tuda bola ba kompozisaun aqua botir too botir
sira monu hotu
·
Relfesaun ba
lisaun saida mak apriende husi jogos? Investiga idea husi partisipante sira.
Notas: wainhira tuda la estraga kompozisaun aqua botir signifika nee Perigu
MAIBE Perigu bele sai dezastre wainhira bola estraga ona kompizasaun bee.
·
Facilitator
present Disaster Management concept in Timor Leste. Then open Q/A. (still
prower point 1.1)
· Divide participant into 3 groups, facilitator distribute material 1.2 set of DM term’s puzzle to each group. Ask group to arranging puzzle.
MATERIA
DIFINISAUN
RRD Báziku sira
To’o iha ne’ebé maka ita hatene
ona konabá RRD?
•
Instrusaun sira:
•
Fahe ba iha grupu 3
o Ema na’in 5.
o Kada grupu sei simu surat-tahan ida ho termu no definisaun sira
o Foti minutu 10 hodi apar termu no definisaun sira nu’udar ita
haree han malu di’ak liuhotu
o Ita sei revé ita-nia responde sira hodi haree oinsá maka ita halo
tiha!
Signifikasaun Dezastre:
Dezastre katak estragus sériu ne’ebé
impaktu husi fatór naturál ne'ebé maka'as/ kauza husi hahalok ema/natureza nian hodi hamosu vítima, halakon materiais no estraga ambiente, no ninia impaktu boot liu
kbi'it komunidade sira nian atu hatán, ho nune’e sira presiza tulun husi liur;
DEZASTRE = PERIGU + VULNERABILIDADE :
Perigus katak ameasas ne'ebé mosu tanba fatór natureza ne'ebé maka'as liu
no iha poténsia atu estraga ka ameasa ema nia moris, halakon riku-soin, vida
moris, no estraga ambiente.
Ezemplu: rai-monu, inundasaun, rai-nakdoko, vulkániku, Ahi-haan-rai;
Vulnerabilidade, katak
situasaun ka kondisaun ne'ebé hamenus kbi'it komunidade sira nian atu prepara
an hodi hatán ba perigus ka ameasas husi dezastre;
Risku, katak
posibilidade impaktu ne'ebé hamosu husi
akontesimentu dezastre; ne'ebé halo ema mate, lakon riku-soin no perturba
atividade ema nian;
ESPOZISAUN
Ema, propriedade, sistema ka
elementu sira seluk ne’ebé prezente iha zona perigu sira ne’ebé tanba- ne’e
rezulta ba lakon potensiál nian
1. Fatór
hamosu vulnerabilidade :
·
Kondisaun naturál iha área refere (konstrusaun rai);
·
Besik iha área perigus dezastres;
·
Kiak sira;
·
Númeru populasaun aumenta;
·
Urbanizasaun
·
Mudansa prátika kulturál;
·
Degradasaun ambiente;
·
Menus konsiénsia no menus informasaun;
·
Polítika no seguransa;
2. Vulnerabilidade Organizasaun/Institusionál
• Laiha instituisaun (Estadu/non-Estadu) ne'ebé relevante ba
responde dezastre;
• Laiha prosedimentu no polítika Instituisaun nian liga ba responde
dezastre;
• La iha koordenasaun no serbisu hamutuk entre
instituisaun sira relevante;
• Laiha konsisténsia no kompromisu instituisaun sira relevantes ba
responde dezastre;
3. Vulnerabilidade Ekonómia
Iha pontu 2 (rua) mak kauza ba vulnerabilidade
ekonómia:
• Poténsia diretamente lakon fontes ekonómia;
• Poténsia ladiretamente lakon fontes ekonómia;
Tipu sira Vulnerabilidade
1. Vulnerabilidade Fízika
Liga ho rezultadu obras nian mak
hanesan infrastrutura, konstrusaun uma no edifísiu, área ambientál natureza no
líkida/pemukiman mak hanesan área floresta, hortikultura, akuakultura, no
produsaun siraseluk.
2. Vulnerabilidade Sosio-kultura
Iha pontus 5 (lima) presiza
konsidera iha sosio-kultura:
• Kategória grupu vulnerável iha komunidade (bebé, inan isin-rua/
inan fó-susu, terseira idade, difisénsia fízika/mentál);
• Vida moris ne'ebé ameasadu;
• Númeru populasaun aas;
• Presepsaun komunidade ba risku/perigu;
• Laiha instituisaun sosio-kultura;
KLASIFIKASAUN DEZASTRE
Akontesementu Natureza |
Ema nia Hahalok |
|
Kauza |
Tipu |
|
Mudansa plaka mundu |
Rai-Nakdoko Tsunami |
Ligasaun ho Ambiente: • Tesi Ai arbiru; •Estragus área satán rai no tasi; •Polusaun ambiente (bee /kalohan
); Ligasaun ho asidente teknologia: • Mina nakfera; •Nukleár nakfera; • Gás indústria nakfera; Ligasaun umana (entre ema) : • Funu • Konflitu sosiais |
Foho nakfera |
Vulkaun Polusaun manas Erupsaun/(vulkanu) |
|
Mudansa klimátika rejionál ka
tempu |
Udan la tuir tempu anin bo'ot,
anin dadurus |
|
Bailoro naruk |
Rai-maran Sunu rai arbiru |
TIPU AKONTESIMENTU DEZASTRE
Akontese derepente
Laiha sinál dahuluk, laiha tempu
atu prepara an hodi responde, ezemplu:
rai-nakdoko, tsunami;
Akontese neineik-neineik
Hatudu sinál dahuluk, hafoin sai
situasaun emerjénsia, no ikusliu sai dezastre, ezemplu: rai-maran, inundasaun,
konflitu sosiál;
KAPASIDADE
Kombinasaun forsa atributu no
rekursu sira tomak ne’ebé disponivél iha iha komunidade ida nia laran,
sosiedade ka organizasaun ne’ebé bele uza tiha hodi atinji alvu sira ne’ebé aseita
tiha.
MUDANSA KLIMÁTIKA
Variasaun padraun klimátika nian
durante periódu tempu naruk ne’ebé muda kompozisaun atmosfera globál nian
ESTRES
Impaktu (pobreza) sosiu-ekonômiku
tempu naruk, no nenek ka perigu natureza ne’ebé perturba funsaun normál
sosiedade ida nian
XOKE
Eventu derepente, no impktante
ne’ebé perturba imediatu no boot funsaun normál sosiedade ida nian. Ida-ne’e
bele induzidu liu hosi perigu natureza, runggurangga polítiku, ka konflitu
violentu(funu/terrorizmu)
SISTEMA AVIZU SEDU
kapasidade sira ne’ebé presiza
tiha hodi kria no hato’o informasaun avizu tuir tempu no signifikadu hodi
habele ema ida-idak, komunidade no organizasaun sira ne’ebé ameasadu husi
perigu ida hodi prepara no foti asaun ho apropriadu no ho tempu ne’ebé natoon
hodi hamenus posibilidade halo aat ka lakon nian
RESILIÊNSIA
Abilidade ema nian, umakain no
komunidade sira hodi mitiga, adapta no rekupera husi xoke no estres ho maneira
ida ne’ebé hamenus vulnerabilidade króniku no fasilita abilidade ba moris-di’ak.
Reduzaun Risku Dezastre
Konseitu no prátika hamenus risku
dezastre nian liuhosi esforsu sistemátiku hodi análiza no jere fatór kauzais
sira dezastre nian, inklui liuhosi hamenus tiha espozisaun ba perigu sira,
hamenus tiha vulnerabilidade ema no propriedade nian, jestaun matenek ba rai no
ambiente, no mellora tiha preparasaun ba eventu kontrariu sira nian
1. Fatór hamosu vulnerabilidade :
· Kondisaun
naturál iha área refere (konstrusaun rai);
· Besik
iha área perigus dezastres;
· Kiak
sira;
· Númeru
populasaun aumenta;
· Urbanizasaun
· Mudansa
prátika kulturál;
· Degradasaun
ambiente;
· Menus
konsiénsia no menus informasaun;
· Polítika
no seguransa;
2. Vulnerabilidade
Organizasaun/Institusionál
· Laiha
instituisaun (Estadu/non-Estadu) ne'ebé relevante ba responde dezastre;
· Laiha
prosedimentu no polítika Instituisaun nian liga ba responde dezastre;
· La iha koordenasaun no serbisu hamutuk entre
instituisaun sira relevante;
· Laiha
konsisténsia no kompromisu instituisaun sira relevantes ba responde dezastre;
3.Vulnerabilidade Ekonómia
Iha pontu 2 (rua) mak kauza ba
vulnerabilidade ekonómia:
• Poténsia diretamente lakon fontes ekonómia;
• Poténsia ladiretamente lakon fontes ekonómia;
AVIZU SEDU:
• Halo observasaun ba sinais dezastre nian
• Analiza rezultadu observasaun ba sinais dezastre nian
• Halo desizaun husi Autoridade sira
• Desimina informasaun konaba avizu dezastre nian
• Foti Asaun husi komunidade
Aktividade Mitigasaun
• Implementa Planu Spasial
• Defini dezenvolvementu, dezenvolvementu Infrastrutura,
• Plano konstrusaun
• Implementasaun Edukasaun, Akonselamentu no treinamentu
RESPONDE EMERJENSIA
• Halo
Avaliasaun rápida e precisa ba impaktu impacto
• Desidi
estatuto situasaun emerjensia ba dezastre
• Salvamento
no Evakuasaun
• Atendimento
ba necessidades básicas
• Fo protesaun
ba grupo vulneravel sira
• Rekoperasaun
imediata ba infraestrutura no instalasaun importante sira
RESILIÊNSIA
Abilidade ema nian, umakain no komunidade sira hodi mitiga, adapta no rekupera husi xoke no estres ho maneira ida ne’ebé hamenus vulnerabilidade króniku no fasilita abilidade ba moris-di’ak.
Sesaun 2: Orientasaun ba Kordenasaun |
Sesaun Objectives
1.Kumpriende kona importánsia no
tanbasá ita presiza koordenasaun
2. Kumpriende kona-ba objetivus no
knaar husi koordenasaun
Materials:
· Material
3.1. Power Pint
· Material
3.2. Hand out
Prosesu:
1.Facilitador Introdus sesaun. No halo brainstorming husu
partisipante sira “tuir ita boot sira
nia esperensia
· Fatór saida de'it fó motivasaun ba institusaun ida atu halo
koordenasaun?
· Fatór saida de'it mak fó dezafíu ba institusaun ida atu halo
koordenasaun?
·Fó to’ok ezemplu aktividade ruma ne'ebé halo hodi kria
koordenasaun ne’e!
2. Kada grupo halo apresentasaun rezultadu diskusaun
3. Fasilitador summariza sira nia resposta no esplika hanesan tuir
mai ne’e: Objetivu husi kordenasaun atu Evita duplikasaun , Atu hatene lakuna
sira hodi prienxe nesesidade sira, Fahe informasaun, Rekursus hotu-hotu iha atu
atinje objetivu ida ne'ebé hanesan, Atu buka hatene problema sira hotu no
hamutuk halo asaun koresaun
4. Fasilitador Apresenta Slide konaba Orentasaun ba Koredenasaun
MATERIA
ORIENTASAUN
BA KOORDENASAUN
Objetivu Aprendizajén:
• Kumpriende kona importánsia no tanbasá ita presiza koordenasaun
• Kumpriende kona-ba objetivus no knaar husi koordenasaun
Koordenasaun hanesan meius
voluntáriu
Koordenasaun hanesan dalan hodi
fahe
Di’ak liu halo koordenasaun ho…..
Duké ema seluk mak halo koordenasaun ho ita
Esénsia no importánsia husi
koordenasaun
• Situsaun emerjénsia dalabarak presiza nesesidade no prioridade
ne'ebé urjente husi vítima dezastre
• Estragus husi infrastruktura, komunikasaun no transporte
• Ajudus umanitária husi liur ne'ebé mai no hetan ajudus mós husi
komunidade sira
• Iha presaun, tantu husi governu sentrál no mós organizasaun sira ne'ebé dalabarak hamosu dezintendimentu bainhira jere ajudus sira ne’e
Tuir imi-nia esperiénsia:
• Fatór saida de'it fó motivasaun ba institusaun ida atu halo
koordenasaun?
• Fatór saida de'it mak fó dezafíu ba institusaun ida atu halo
koordenasaun?
• Fó to’ok ezemplu aktividade ruma ne'ebé halo hodi kria koordenasaun ne’e!
Objetivu husi koordenasaun
• Evita duplikasaun
• Atu hatene lakuna sira hodi prienxe nesesidade sira
• Fahe informasaun
• Rekursus hotu-hotu iha atu atinje objetivu ida ne'ebé hanesan
• Atu buka hatene problema sira hotu no hamutuk halo asaun koresaun
Tarefa sira husi koordenasaun
•Fasilita komunikasaun ne'ebé efetivu, tantu ba interese interna no
mós esterna
• Tau hamutuk no analiza informasaun ne'ebé relevante
•Ba planeamentu no monitorizasaun ajudus internasionál
• Hodi fó suporta ba parseiru sira
•Halo ligasaun, informa ba governu lokál, organizasaun umanitáriu sira, doadór no média
Planeamentu Operasionál
Objetivu Aprendizajen
·Atu hatene kona-ba:
·Signifikadu hosi Planeamentu Operasionál atu responde ba
emerjénsia dezastre
·Kompriende liña-jerál hosi Planu Operasionál ida
·Buat sira ne’ebé presiza konsidera bainhira prepara Planu
Operasionál idal
-
Lideransa hanesan hahalok ida ne’ebe halo ho objetivu atu fo influensia ba membrus grupu hodi bele atinji objetivu ne’ebé husi grupo sira de...
-
KAPĺTULU III METODOLOJIA PESKIZA 3.1. Métodu Peskiza Metodologia mai hosi liafuan Yunani hosi liafuan rua mak hanesan Hodos ho Logos ou hos...
-
Igualdade katak direitu no oportunidade hanesan ba feto no moos mane. Feto no moos mane iha direitu atu hetan asesu ba eskola, part...