Jumat, 03 Desember 2021

Matadalen Jestaun Risku Desastre Baseadu komunidade Community-Led Disaster Risk Management (KLJRD)

 INTRUDUSAUN

 

Risku ba desastre kontinua hasae. Presaun ba iklima no ita nia rekursu naturais kontinua moris. Mudansa ba iklima sae risku ba udan boot, anin boot, volume tasiben aumenta, rai aumenta manas no bailoron naruk. Urbanizasaun nebe laiha planu sei haforsa komunidade pobreza no vunerabel liu hela iha fatin ne’ebe perigosu. Degradasaun ambiente halo aat liutan risku ne’ebe iha no kria risku foun.

Nesesidade ba jestaun risku desastre ne’ebe efetivu boot liu antes no prosesa mudansa iha ita nia servisu nia laran. Tuir agrimentu stutura Sendai ba redus risku deszastre 2015-2030, ita tenki iha preparasaun no responde, hodi nune’e ema labele hela metin iha círculo visiosu(lingkaran setan)6 pobreza no desastre.

Ita tenki inklusivu7 no halo prioridade ba nesesidade ne’ebe vuneral liu. Ita tenki kapasita komunidade atu halo planu no enkoraja mudansa, no haforsa responsabilidade governu ba preparasaun ambiente protezidu no hela fatin ba nia komunidade. No, ita tenki halo buat hotu ne’ebe ita bele halo ba promosaun sustentabilidade husi prespetiva sosiedade, ambiente no finansiamentu.

Matadalan ida ne’e suporta tebes ita bainhira ita halo promosaun aprosimasaun ne’ebe baseadu husi komunidade, inkulsivu no akuntabel atu halo jestaun risku ba desastre, maske servisu iha programa infrastrutura, intervensaun rekoperasaun ka ba projetu jestaun risku desastre balun. Hatudu etapa ba etapa, exemplu, badinas hodi aprende husi mobilizador no fasilitador komunidade ne’ebe iha esperensia iha cidade no rural no bele responde ba desastre ne’ebe lalais no neneik.

Matadalan ne’e komesa ho estabelesimentu prinsipiu sira DRM ne’ebe baseadu husi komunidade, inklusivu no akuntabilidade. Iha etapa tolu tuir ida-idak nia total partisipante, hanesan iha figura 1: Etapa no prosesu ba jestaun risku desastre baseiadu komunidade.

ETAPA 1: Esplikasaun dalan foti desizaun iha ne’ebe bele servisu ba, dalan regula sistema atu involve grupu hotu iha komunidade nia laran no oinsa involve stakeholder relevantes, husi autoridade local, ONG no entidade privadu. Ida ne’e ajuda ita atu uja mekanismu partisipatoriu ne’ebe garantia katak planu no implementasaun DRM realmente inklusivu no akuntabel.

ETAPA 2: Matadalan ba ita liu husi fasilitasaun komunidade

Prosesu assesmentu ba risku, too iha pontu ida ne’e komunidade deside risku ida ne’ebe mak sai prioridade no atu eksplora opsaun atu minimiza no halo nia jestaun.

ETAPA 3: Posibilidade ba ita atu suporta komunidade atu halo identifikasaun no konkorda solusaun ne’ebe merese no apropriadu ne’ebe ajuda sira redus risku desastre sira nian, no atu dezenlvolve Planu Asaun ne’ebe sira bele implementa no monitoriza iha nivel komunidade no uma kain.

Iha parte ikus husi matadalan ida ne’e ita sei hetan parte sesaun rekursu ne’ebe iha laran hanesan informasaun adisional, lista verifikasaun, modelu, materia sampel no leitura kontinuasaun ne’ebe suporta ita tuir prosesu 10.

Rekursu A fo konklusaun jeral kona ba etapa hotu no prosesu iha matadalan ne’e nia laran.

Ita bele utilisa matadalan ida ne’e husi hahu too remata, ka ajusta baseia ba nesesidade komunidade no dinamika sustetabilidade programa ka foun. Exemplu, bainhira analisa risku partisipatori halao ona, karik hakarak haklean liutan ita nia konesimentu kona ba problema no solusaun ne’ebe ita bele uja prosesu 7 ka kontinusaun ba etapa 3. Iha kasu 2 ne’e ita presija rekrutamentu, dezenvolve no suporta fasilitator ne’ebe diak liu.

Rekursu B fornese orentasaun ba jestor sira halo rekrutamentu fasilitador ne’ebe iha abilidade diak ba KLJRD

Rekursu C Fo orentasaun husi fasilitador KLJRD ne’ebe iha esperensia kona ba pratika fasilitasaun ne’ebe diak.

Interazaun ho DRR no ekipa jestor kualidade resilensia no assessor tekniku husi agensia implementador presija iha etapa no situasaun hotu, importante liu atu asegura aprosima ida ne’e baseadu husi komunidade, inklui ida ne’ebe vunerabel liu no halo promosaun akuntabilidade.

 





 

Treinamentu Redusan Risku Dezastre no Formasaun KJDS

 Objectivu:

• Membru Komisaun Jestaun Dezastre bele identifika risku neebe komunidade sira hasoru no oinsa atu prevene/redus risku

• Membru komisaun Jestaun Dezastre iha konhesementu oinsa atu halo responde ba emerjensia wainhira dezastre ruma akontese

• Membru komisaun Jestaun Dezasre bele halo assessmentu wainhira dezastre ruma akontese

Expected  Outputs:

Participante sira kompriende ho konseitu Jestaun Dezastre

Partisipante sira kompriende papel no responsabilidade ba kada sesaun

Partisipante sira bele kompriende no hatene uza feramentu ba assessment

Participantes: membru Komisaun Jestaun Dezastre

 

Sesaun Abertura Bemvindu no Introdusaun:                           

Objectivu:

·     Partisipante no fasilitador sira iha komprensaun konaba objetivu no rezultadu husi formasaun

·     Fasilitador no ekipa sora kompriende oinsa kontestu Redusaun Risku Dezastre

 

Materials

·  Perguntas Pre-test

Prosesu Fasilita

·Facilitator fo bemvindo ba partisipante sira tanba sa ita iha ne.e?

·Liafuan Introdusaun ka liafuan badak husi lider local no organizasaun

·Fasilitador no partisipante sira halo introdusaun

·Fasilitador introdus objetivu formasaun

·Fasilitador husu partesipante sira saida mak sira iha esperansa ka ekspekta husi formasaun ida nee

 

Sesaun 1 Konseitu Jestaun Dezastre  

Objectives

·Participante sira kompriende konaba konseitu Jestaun Dezastre iha Timor Leste

·Participante sira familiar ho termus Jestaun Dezastre

 

Materials

·     1.1. PowerPoint – Disastre iha Timor Leste

·     1.2. Print halo boot 2 set terminilojia Jestaun Dezastre no  2 set faze Jestaun Dezastre, kada set ho kor neebe la hanesan, tesi sai hodi uza ba exercício 

·     1.3. Power point presentation – Jestaun Dezastre

·     Prepara Aqua Gelas 20

 

Prosesu Fasilita

·     Facilitator husu ba participante sira saida mak ita boot sira hatene konaba jestaun dezastre? Saida no tanba sa kondisaun nee bele dehan dezastre?

·     Facilitador apresenta material 1.1 power point konaba akontesementu dezastre iha Timor Leste. Ikus mai loke husu no hatan

·     Fasilitador konvida partisipantes hotu-hotu. Fasilitador harii tower rua mak tower 1 iha aqua botir 10 mamuk no tower ida seluk aqua botir ense ho bee no. Analojia aqua botir nee hanesan “komunidade”. Tuir mai prepara bola kertas ho nia medida oin 3 (boot, naton no kiik) no bola sira ne’e analjia hanesan “hazard ka Perigu”. Tuda ho distansia dook, mediu no beik no partisipantes sira troka malu tuda bola ba kompozisaun aqua botir too botir sira monu hotu

·     Relfesaun ba lisaun saida mak apriende husi jogos? Investiga idea husi partisipante sira. Notas: wainhira tuda la estraga kompozisaun aqua botir signifika nee Perigu MAIBE Perigu bele sai dezastre wainhira bola estraga ona kompizasaun bee.

·     Facilitator present Disaster Management concept in Timor Leste. Then open Q/A. (still prower point 1.1)

·     Divide participant into 3 groups, facilitator distribute material 1.2 set of DM term’s puzzle to each group. Ask group to arranging puzzle.


MATERIA

DIFINISAUN

RRD Báziku sira

To’o iha ne’ebé maka ita hatene ona konabá RRD?

        Instrusaun sira:

        Fahe ba iha grupu 3

Ema na’in 5.

Kada grupu sei simu surat-tahan ida ho termu no definisaun sira

Foti minutu 10 hodi apar termu no definisaun sira nu’udar ita haree han malu di’ak liuhotu

Ita sei revé ita-nia responde sira hodi haree oinsá maka ita halo tiha!


Signifikasaun Dezastre:                                                                             

Dezastre  katak estragus sériu ne’ebé impaktu husi fatór naturál ne'ebé maka'as/ kauza husi hahalok ema/natureza nian hodi hamosu vítima, halakon materiais no estraga ambiente, no ninia impaktu boot liu kbi'it komunidade sira nian atu hatán, ho nune’e sira presiza tulun husi liur;


DEZASTRE =  PERIGU + VULNERABILIDADE  :

Perigus katak ameasas ne'ebé mosu tanba fatór natureza ne'ebé maka'as liu no iha poténsia atu estraga ka ameasa ema nia moris, halakon riku-soin, vida moris, no estraga ambiente. 

Ezemplu:  rai-monu, inundasaun, rai-nakdoko, vulkániku, Ahi-haan-rai;

Vulnerabilidade, katak situasaun ka kondisaun ne'ebé hamenus kbi'it komunidade sira nian atu prepara an hodi hatán ba perigus ka ameasas husi dezastre;

Risku, katak posibilidade impaktu ne'ebé hamosu husi akontesimentu dezastre; ne'ebé halo ema mate, lakon riku-soin no perturba atividade ema nian;

ESPOZISAUN

Ema, propriedade, sistema ka elementu sira seluk ne’ebé prezente iha zona perigu sira ne’ebé tanba- ne’e rezulta ba lakon potensiál nian

 

1.       Fatór hamosu vulnerabilidade :

·       Kondisaun naturál iha área refere (konstrusaun rai);

·       Besik iha área perigus dezastres;

·       Kiak sira;

·       Númeru populasaun aumenta;

·       Urbanizasaun

·       Mudansa prátika kulturál;

·       Degradasaun ambiente;

·       Menus konsiénsia no menus informasaun;

·       Polítika no seguransa;

 

2.       Vulnerabilidade Organizasaun/Institusionál

• Laiha instituisaun (Estadu/non-Estadu) ne'ebé relevante ba responde dezastre;

 Laiha prosedimentu no polítika Instituisaun nian liga ba responde dezastre;

  La iha  koordenasaun no serbisu hamutuk entre instituisaun sira relevante;

•  Laiha konsisténsia no kompromisu instituisaun sira relevantes ba responde dezastre;

 

3. Vulnerabilidade Ekonómia

Iha pontu 2 (rua) mak kauza ba vulnerabilidade ekonómia:

   Poténsia diretamente lakon fontes ekonómia;

   Poténsia ladiretamente lakon fontes ekonómia;

 

Tipu sira Vulnerabilidade

1. Vulnerabilidade Fízika

Liga ho rezultadu obras nian mak hanesan infrastrutura, konstrusaun uma no edifísiu, área ambientál natureza no líkida/pemukiman mak hanesan área floresta, hortikultura, akuakultura, no produsaun siraseluk.

 

2. Vulnerabilidade Sosio-kultura

Iha pontus 5 (lima) presiza konsidera iha sosio-kultura:

 Kategória grupu vulnerável iha komunidade (bebé, inan isin-rua/ inan fó-susu, terseira idade, difisénsia fízika/mentál);

  Vida moris ne'ebé ameasadu;

  Númeru populasaun aas;

  Presepsaun komunidade ba risku/perigu;

 Laiha instituisaun sosio-kultura;

 

KLASIFIKASAUN DEZASTRE

Akontesementu Natureza

Ema nia Hahalok

Kauza

Tipu

Mudansa plaka mundu

Rai-Nakdoko

Tsunami

Ligasaun ho Ambiente:

 Tesi Ai arbiru;

Estragus área satán rai no tasi;

Polusaun ambiente (bee /kalohan );

Ligasaun ho asidente teknologia:

 Mina nakfera;

Nukleár nakfera;

• Gás indústria nakfera;

Ligasaun umana (entre ema) :

  Funu

  Konflitu sosiais

Foho nakfera

Vulkaun

Polusaun manas

Erupsaun/(vulkanu)

Mudansa klimátika rejionál ka tempu

Udan la tuir tempu anin bo'ot, anin dadurus

Bailoro naruk

Rai-maran

Sunu rai arbiru

 

TIPU AKONTESIMENTU DEZASTRE

Akontese derepente  

Laiha sinál dahuluk, laiha tempu atu prepara an hodi responde, ezemplu:  rai-nakdoko, tsunami;

Akontese neineik-neineik  

Hatudu sinál dahuluk, hafoin sai situasaun emerjénsia, no ikusliu sai dezastre, ezemplu: rai-maran, inundasaun, konflitu sosiál;

 

KAPASIDADE

Kombinasaun forsa atributu no rekursu sira tomak ne’ebé disponivél iha iha komunidade ida nia laran, sosiedade ka organizasaun ne’ebé bele uza tiha hodi atinji alvu sira ne’ebé aseita tiha.

 

MUDANSA KLIMÁTIKA

Variasaun padraun klimátika nian durante periódu tempu naruk ne’ebé muda kompozisaun atmosfera globál nian

 

ESTRES

Impaktu (pobreza) sosiu-ekonômiku tempu naruk, no nenek ka perigu natureza ne’ebé perturba funsaun normál sosiedade ida nian

 

XOKE

Eventu derepente, no impktante ne’ebé perturba imediatu no boot funsaun normál sosiedade ida nian. Ida-ne’e bele induzidu liu hosi perigu natureza, runggurangga polítiku, ka konflitu violentu(funu/terrorizmu)

 

SISTEMA AVIZU SEDU

kapasidade sira ne’ebé presiza tiha hodi kria no hato’o informasaun avizu tuir tempu no signifikadu hodi habele ema ida-idak, komunidade no organizasaun sira ne’ebé ameasadu husi perigu ida hodi prepara no foti asaun ho apropriadu no ho tempu ne’ebé natoon hodi hamenus posibilidade halo aat ka lakon nian

 

RESILIÊNSIA

Abilidade ema nian, umakain no komunidade sira hodi mitiga, adapta no rekupera husi xoke no estres ho maneira ida ne’ebé hamenus vulnerabilidade króniku no fasilita abilidade ba moris-di’ak.

 

Reduzaun Risku Dezastre

Konseitu no prátika hamenus risku dezastre nian liuhosi esforsu sistemátiku hodi análiza no jere fatór kauzais sira dezastre nian, inklui liuhosi hamenus tiha espozisaun ba perigu sira, hamenus tiha vulnerabilidade ema no propriedade nian, jestaun matenek ba rai no ambiente, no mellora tiha preparasaun ba eventu kontrariu sira nian

 

1.   Fatór hamosu vulnerabilidade :

·       Kondisaun naturál iha área refere (konstrusaun rai);

·       Besik iha área perigus dezastres;

·       Kiak sira;

·       Númeru populasaun aumenta;

·       Urbanizasaun

·       Mudansa prátika kulturál;

·       Degradasaun ambiente;

·       Menus konsiénsia no menus informasaun;

·       Polítika no seguransa;

 

2. Vulnerabilidade Organizasaun/Institusionál

· Laiha instituisaun (Estadu/non-Estadu) ne'ebé relevante ba responde dezastre;

· Laiha prosedimentu no polítika Instituisaun nian liga ba responde dezastre;

· La iha  koordenasaun no serbisu hamutuk entre instituisaun sira relevante;

· Laiha konsisténsia no kompromisu instituisaun sira relevantes ba responde dezastre;

 

3.Vulnerabilidade  Ekonómia

Iha pontu 2 (rua) mak kauza ba vulnerabilidade ekonómia:

• Poténsia diretamente lakon fontes ekonómia;

• Poténsia ladiretamente lakon fontes ekonómia;

 

AVIZU SEDU:

 Halo observasaun ba sinais dezastre  nian

 Analiza rezultadu observasaun ba sinais dezastre nian

  Halo desizaun husi Autoridade sira

  Desimina informasaun konaba avizu dezastre nian

  Foti Asaun husi komunidade

 

Aktividade Mitigasaun

 Implementa Planu Spasial

• Defini dezenvolvementu, dezenvolvementu Infrastrutura,

  Plano konstrusaun

 Implementasaun Edukasaun, Akonselamentu no treinamentu

 

RESPONDE EMERJENSIA

 Halo Avaliasaun rápida e precisa ba impaktu impacto

 Desidi estatuto situasaun emerjensia ba dezastre

 Salvamento no Evakuasaun

  Atendimento ba necessidades básicas

  Fo protesaun ba grupo vulneravel sira

 Rekoperasaun imediata ba infraestrutura no instalasaun importante sira

 

RESILIÊNSIA

Abilidade ema nian, umakain no komunidade sira hodi mitiga, adapta no rekupera husi xoke no estres ho maneira ida ne’ebé hamenus vulnerabilidade króniku no fasilita abilidade ba moris-di’ak.

 

Sesaun 2: Orientasaun ba Kordenasaun                                                                               

Sesaun Objectives

1.Kumpriende kona importánsia no tanbasá ita presiza koordenasaun

2. Kumpriende kona-ba objetivus no knaar husi koordenasaun

 

Materials:

·       Material 3.1. Power Pint

·       Material 3.2. Hand out

Prosesu:

1.Facilitador Introdus sesaun. No halo brainstorming husu partisipante sira  “tuir ita boot sira nia esperensia  

· Fatór saida de'it fó motivasaun ba institusaun ida atu halo koordenasaun?

· Fatór saida de'it mak fó dezafíu ba institusaun ida atu halo koordenasaun?

·Fó to’ok ezemplu aktividade ruma ne'ebé halo hodi kria koordenasaun ne’e!

2. Kada grupo halo apresentasaun rezultadu diskusaun

3. Fasilitador summariza sira nia resposta no esplika hanesan tuir mai ne’e: Objetivu husi kordenasaun atu Evita duplikasaun , Atu hatene lakuna sira hodi prienxe nesesidade sira, Fahe informasaun, Rekursus hotu-hotu iha atu atinje objetivu ida ne'ebé hanesan, Atu buka hatene problema sira hotu no hamutuk halo asaun koresaun

4. Fasilitador Apresenta Slide konaba Orentasaun ba Koredenasaun


MATERIA

ORIENTASAUN BA KOORDENASAUN

Objetivu Aprendizajén:

• Kumpriende kona importánsia no tanbasá ita presiza koordenasaun

•  Kumpriende kona-ba objetivus no knaar husi koordenasaun

Koordenasaun hanesan meius voluntáriu

Koordenasaun hanesan dalan hodi fahe

Di’ak liu halo koordenasaun ho…..

Duké ema seluk mak halo koordenasaun ho ita

Esénsia no importánsia husi koordenasaun

 Situsaun emerjénsia dalabarak presiza nesesidade no prioridade ne'ebé urjente husi vítima dezastre 

  Estragus husi infrastruktura, komunikasaun no transporte

  Ajudus umanitária husi liur ne'ebé mai no hetan ajudus mós husi komunidade sira

• Iha presaun, tantu husi governu sentrál no mós organizasaun sira ne'ebé dalabarak hamosu dezintendimentu bainhira  jere  ajudus sira ne’e

Tuir imi-nia esperiénsia:

 Fatór saida de'it fó motivasaun ba institusaun ida atu halo koordenasaun?

 Fatór saida de'it mak fó dezafíu ba institusaun ida atu halo koordenasaun?

 Fó to’ok ezemplu aktividade ruma ne'ebé halo hodi kria koordenasaun ne’e!

Objetivu husi koordenasaun

  Evita duplikasaun

  Atu hatene lakuna sira hodi prienxe nesesidade sira

  Fahe informasaun

  Rekursus hotu-hotu iha atu atinje objetivu ida ne'ebé hanesan

• Atu buka hatene problema sira hotu no hamutuk halo asaun koresaun

Tarefa sira husi koordenasaun

Fasilita komunikasaun ne'ebé efetivu, tantu ba interese interna no mós esterna

 Tau hamutuk no analiza informasaun ne'ebé relevante

Ba planeamentu no monitorizasaun ajudus internasionál

 Hodi fó suporta ba parseiru sira

Halo ligasaun, informa ba governu lokál, organizasaun umanitáriu sira, doadór no média

Planeamentu Operasionál

Objetivu Aprendizajen

·Atu hatene kona-ba:

·Signifikadu hosi Planeamentu Operasionál atu responde ba emerjénsia dezastre

·Kompriende liña-jerál hosi Planu Operasionál ida

·Buat sira ne’ebé presiza konsidera bainhira prepara Planu Operasionál idal


Senin, 18 Oktober 2021

INFLUENSIA PERSONALIDADE BA DEZEMPENHU FUNSIONARIU I

 

KAPÍTULU I

PRELÍMINAR

 

1.1  Istorisidade

Rekursu umanu nu’udar rikusoin ida ne’ebé fundamental tebes ba organizasaun ninia funsionamentu, tamba liu husi ninia servisu sira ne’ebé iha kreatividade, dinamiku no inovativu bele hafasil realizasaun aktividade sira ne’ebé planeadu ona. Tamba rekursu umanu elementu ida iha organizasaun ne’ebé iha papél importante atu atinje objetivu organizasaun sira nian. Organizasaun ida-idak sei koko nafatin atu hadia ninia trballador sira nia dezempeiñu ho esperansa katak objetivu sira husi organizasaun ne’e sei alkansa. Traballador barak liu ne’ebé iha dezempeñu ne’ebé aas, produtividade organizasaun nian tomak sei aumenta atu nune’e organizasaun ne’e bele moris iha kompetisaun global.

Tuir Dessler (1997). Manajemen sumber daya manusia dapat didefinisikan sebagai kebijakan dan praktik yang dibutuhkan seseorang yang menjalankan aspek “orang” atau sumber daya manusia dari posisi seorang manajemen, meliputi perekrutan, penyaringan, pelatihan, pengimbalan, dan penilaian. (Jestaun rekursu umanu bele define hanesan prátika sira ne’ebé rekere ema ruma atu hala’o “ema” ka aspektu rekursu umanu iha pozisaun jestaun nian, inklui rekruta, triajen, formasaun, rekompensa no avalia).

Ho argumentu ida ne’e, bele konklui katak papél importante rekursu umanu iha organizasaun sai nu’udar baze fundamental ho fator daterminante ba prosesu implementasaun aktividade organizasaun nian ho diak no susesu, atu bele produs rejultadu tuir organizasaun ninia objektivu sira.

Hodi nune’e mak iha parte seluk ho mundansa teknologia no globalizasaun kompetisaun iha seitor hotu aas tebes inklui seitor rekursu umanu. Globalizasaun rekursu umanu hanesan rekursu ne’ebé laiha limitasaun geografikamente ho kapasidade rekursu umanu ne’ebé bele servisu iha nasaun ou teritoria ida ne’ebé deit inklui regional sira tuir nia kapasidade personal no nesesidade organizasaun ida nian. Iha mundu negosiu ka servisu kompetisaun sei lao maka’as liutan no nesesidade ka demanda mundo sei sae nafatin hodi halo tranformasaun ba rekursu umanu.

Iha mos rekursu seluk ne’ebé ita presija hare mak rekursu umanu nasional hanesan kapasidade no kualidade rekursu umanu ne’ebé iha nasaun ida nia laran liga ba servisu sira ne’ebé organisasaun nasional sira oferese. Rekursu umanu nasional kada nasaun sempre iha kapasidade, kualidade no kuantidade ne’ebé diferensia hare liu husi nesesidade servisu nian. Iha nasaun kiik sira rekursu umanu dala barak sai obstaklu boot ba dezenvolvimentu nasaun ida nian. Ita bele hateten katak nasaun ida ne’ebé iha rekursu naturais ne’ebé diak, maibe laiha rekursu umanu ne’ebé sufisiente sei kontinua fo impaktu ba dezenvolvimentu nasaun ida ne’e nian, katak rekursu umanu ne’ebé kualifikadu iha influênsia bó’ot  no sái hanesan faktor determinante ba reziliênsia no sustentabilidade nasaun ninia moris iha futuru.

Rekursu umanu hanesan fator ida ne’ebé importante tebes ne’ebé labele hase’es husi  organizasaun ida ninia moris. Rekursu umanu mos hanesan xavi ne’ebé dezenvolve organizasaun, tuir nia prinsipiu rekursu umanu hanesan personal sira ne’ebé servisu, responsabilidade, sai kakutak no halo planeamentu atu atinji ba objetivu organizasaun nian.

Iha rekursu umanu parte ne’ebé ita presija hare klean liu mak Influensia Personalidade no Kompetênsia ba Dezempeiñu Funsionáriu, iha parte ida ne’e ita mos sei hare autor influênsa sira ne’e iha organzasaun nia ne’ebé fo impaktu tebes ba desempeñu funsionáriu nian. Atu iha dezempeiñu ne’ebé diak husi funsionáriu sira ita mos sei liga ba komitmentu kada organizasaun oinsa sira nia kontribuisaun ba dezempeiñu sira ne’e, tamba iha kada organizasaun sempre iha diferensia personalidade sira ne’ebé halao knar no responsabilidade no oinsa organizasaun mos bele jere diferensia sira ne’e hodi atinji objetivu ne’ebé organizasaun sira iha.

Pesonalidade kada funsionáriu iha organizasaun ho sira nia karaterístika ne’ebé diferensia no uniku bele fo influênsia ba iha fatin servisu. Karaterístika personal funsionáriu bele forma mos liu husi prosesu nia aprende iha nia moris nune’e bele forma personalidade individual. Diferensia karaterísktika kada funsionáriu sira ne’e espekta katak lideransa ida bele hatene no komprende personalidade kada funsionáriu atu nune’e aloka tuir servisu atu atinji ba dezempeiñu ne’ebé diak.

Robbins dan Judge (2016), Kepribadian adalah organisasi dinamik dari sistem-sistem psikologis dalam individu yang menentukan kemampuan seseorang untuk beradaptasi secara unik dengan lingkungannya.(Personalidade hanesan organização dinâmika husi sistema psikolóziku iha individualidene’ebé bele determina ema nia abilidade atu adpata ho úniku ba ambiente).

Funsionáriu hanesan personal individu sira ne’ebé halo asaun ka servisu ba sira nia an liga ba sira nia prova kompotensia, tamba ema mak jere ba rekursu hotu ne’ebé organizasaun iha, sei laiha valor bainhira organizasaun iha rekursu ne’ebé barak no diak, maibe ema ka personal sira ne’ebé iha laran laiha kualidade ne’ebé diak atu halo jestaun ou jere rekursu sira ne’e.

Funsionáriu ida sei lasees husi kompetênsia ne’ebé hanesan area espertu ne’ebé nia iha hodi hala’o nia servisu ka knar iha area espesifiku, tuir knar no responsabilidade ne’ebé nian iha. Kompetensia ne’ebé funsionáriu ida iha mos liga ba nia kuiñesimentu, kapasidade atu halao knar no reponsabilidade ne’ebé fo rezultadu diak ba organizasaun ne’e nia servisu ba hodi kontribui ba nia dezempeiñu inklui mos organizasaun ne’ebé nia servisu bá. Kompetênsia ba funsionáriu ida bele sukat bazeia ba nia esperiensia kuiñesimentu, abilidade no atitude.

Kompetênsia mak abilidade atu hala' o serbisu bazeia ba kompeténsia no kuiñesimentu ne'ebé iha no hetan apoiu hosi atitude servisu ne' ebé ezije hosi servisu. Tamba ne'e, kompetênsia hatudu kompetênsia no kuiñesimentu ne'ebé karakteriza husi profisionál sira iha área partikulár ida hanesan buat ne'ebé importante liu iha terrenu ne' e. Kompeténsia ema ida nian mak atu prodús iha nivel satisfatóriu iha servisu fatin, inklui ema ida nia abilidade atu transfere no aplika abilidade no kuiñesimentu hirak ne'e iha situasaun foun no hasa'e benefísiu sira ne 'ebé konkorda ona.

Tan ne’e kompetênsia hanesan mos saida mak ema halo iha servisu fatin iha nível oi-oin no detallu kona-bá padraun sira nivel ida-idak nian, identifika karakterístika, kuiñesimentu no abilidade sira ne'ebé individuál sira presiza atu hala'o sira-nia knaar no responsabilidade ho efetivu, atu nune'e bele atinje padraun kualidade profisionál iha servisu, no kobre aspetu hotu-hotu hosi jestaun dezempeiñu, abilidade no kuiñesimentu, atitude, komunikasaun, aplikasaun no dezenvolvimentu nian.

Dezempenhu funsionáriu hanesan fatór ne’ebé fo influênsia boot no importante ba organizasaun, tamba susesu kada organizasaun konforme oinsa dezempeiñu funsionáriu nian hala’o knar no responsabilidade tuir rezultadu servisu periodu ne’ebé iha. Dezempeiñu funsionáriu hanesan rezultadu servisu ne’ebé diak husi aspeitu kualidade no mos kuantidade ne’ebé bele atinji husi funsionáriu ida bainhira hala’o nia servisu tuir responsabilidade ne’ebé nia hetan. Hodi nune’e bele hatene katak dezempeiñu funsionáriu sempre liga mos ba problema desenvolvimentu abilidade personal no servisu funsionáriu nian atu atinji ba objetivu organizasaun.

Dezenvolvimentu dezempeiñu funsionáriu sei mosu bazeia fatór hanesan personalidade ne’ebé diak ho funsionáriu sira iha kompetênsia ne’ebé aas. Personalidade hanesan karaterístika sira individu ida iha ne’ebé bele observa husi nia hahalok, atitude, hanoin, idea no nia sentimentu atu nune’e funsionáriu ne’ebé iha personalidade diak bele hasae dezempeiñu no relasaun sosisal ho ema ka individu seluk. Enkuantu atu hatudu resultadu servisu ne’ebé diak husi funsionáriu tenki iha kuiñesimentu, abilidade no atitude servisu diak.

Ambiente servisu iha Secretaria de Estado Para a Política da Formação Profissional e Emprego (SEPFOPE), ne’ebé akontense iha area rekursu umanu nian, funsionáriu ne’ebé mak ladun satisfasaun ho buat balun sempre iha mos ninia impaktu negativu mak hanesan: Vontade servisu ne’ebé menus, baruk ten, sempre tama servisu ne’ebé tarde, no latuir regulamentu no tama sai servisu la tuir oras, atitude ne’ebé ladiak iha terenu bainhira hala’o servisu. SEPFOPE presiza tebes dezempeiñu funsionáriu ne’ebé optimu, atu bele hasae kresimentu servisu funsionariu nian no mantein reputasaun ne’ebé diak.

Enkuantu, problema iha leten eskritor ne’ebé mak hala’o peskiza ho resultadu forma monografia ida ho títulu: Influênsia Personalidade no Kompetênsia ba Dezempeiñu Funsionáriu Públiku, (Estudu kazu iha Secretaria de Estado Para a Política da Formação Profissional e Emprego).

 

1.2  Investigasaun Problema

1.     Iha ka lae influênsia personalidade ba dezempeiñu funsionáriu?

2.     Iha ka lae influensia kompetênsia ba dezemepeiñu funsionáriu?

3.     Iha ka lae influênsia personalidade no kompetênsia ba dezempeiñu Funsionáriu?

1.3  Objetivu Peskiza

1.     Atu hatene  infuensia personalidade  ba dezempeiñu funsionário.

2.     Atu hatene  influensia kompetênsia  ba desempeiñu funsionário.

3.     Atu hatene influênsia personalidade no kompetênsia ba dezempeiñu funsionáriu

1.4  Benefísiu Peskiza

1.     Ba peskizador. Hanesan kriteriu ida atu hetan Grau akademika Lisensiatura (SI) iha fakuldade Ekonomia.

2.     Ba Universidade. Teorikamente resultadu peskiza ne’e bele fo benefisiu ba mundu edukasaun hanesan doasaun sientifiku iha human resource department nia laran no sai materia referensia ba peskizador sira tuir mai ne’ebé iha relasaun ho influensia personalidade no kompotensia ba dezempeiñu funsionáriu.

3.     Ba instituisaun ou organizasaun. Espesial ba lideransa bele halo nia evaluasaun ba personalidade no kompetênsia ba dezempeiñu funsionáriu  atu sai hanesan materia konsiderasaun ne’ebé diak atu foti dezisaun hodi bele hasa’e dezempeiñu funsionáriu liu husi sira nia personalidade no kompetênsia.

1.5  Eskopu Peskiza

Realizasaun peskiza ne’e bazeia ou fokus deit bá Influênsia Personalidade no Kompetênsia ba Dezempeiñu Funsionáriu ihaSecretaria de Estado Para a Política da Formação Profissional e Emprego (SEPFOPE).

 

 

 

 

1.6  Sistema Hakerek Teze

 

KAPÍTULU I  - PRELÍMINAR.

Koalia kona-bá, Istorisidade , Identifikasaun problema, Objektivu Peskiza, Benefisiu Peskiza, Eskopu peskiza no Sistematika Hakerek Teze.

KAPÍTULU II - REVIZAUN LITERATURA.

Koalia kona-bá, Baze Teoria husi variavel tolu (3) mak hanesan: Personalidade, Kompetênsia no Desempenhu, Kuadru Modelu Peskiza no Hipoteza.

KAPÍTULU III - METODOLÓGIA PESKIZA.

Koalia kona-ba, Objetu peskiza, Metodu peskiza, Identifikasaun no Defininisaun Operasional Variaveis peskiza, Teknika Foti Dadus, Tipo no Fontes Dadus, Teknika Sasukat Variavel, Teknika Analiza Dadus, Fatin no Orario Atividade Peskiza.

KAPÍTULU IV -  REZULTADU  PESKIZA  NO  DISKUSAUN.

Koalia kona-ba, Perfile Instituisaun SEPFOPE, Visaun no Misaun, Estrutura SEPFOPE, Funsaun no knar, Analiza Dadus peskiza, Deskrisaun Dadus Brutu, Analiza no Diskusaun Resultadu Peskiza.

KAPÍTULU V  -  KONKLUZAUN  NO  SUJESTAUN.

Timor Leste Munisipiu Map point