Jumat, 03 Desember 2021

Matadalen Jestaun Risku Desastre Baseadu komunidade Community-Led Disaster Risk Management (KLJRD)

 INTRUDUSAUN

 

Risku ba desastre kontinua hasae. Presaun ba iklima no ita nia rekursu naturais kontinua moris. Mudansa ba iklima sae risku ba udan boot, anin boot, volume tasiben aumenta, rai aumenta manas no bailoron naruk. Urbanizasaun nebe laiha planu sei haforsa komunidade pobreza no vunerabel liu hela iha fatin ne’ebe perigosu. Degradasaun ambiente halo aat liutan risku ne’ebe iha no kria risku foun.

Nesesidade ba jestaun risku desastre ne’ebe efetivu boot liu antes no prosesa mudansa iha ita nia servisu nia laran. Tuir agrimentu stutura Sendai ba redus risku deszastre 2015-2030, ita tenki iha preparasaun no responde, hodi nune’e ema labele hela metin iha círculo visiosu(lingkaran setan)6 pobreza no desastre.

Ita tenki inklusivu7 no halo prioridade ba nesesidade ne’ebe vuneral liu. Ita tenki kapasita komunidade atu halo planu no enkoraja mudansa, no haforsa responsabilidade governu ba preparasaun ambiente protezidu no hela fatin ba nia komunidade. No, ita tenki halo buat hotu ne’ebe ita bele halo ba promosaun sustentabilidade husi prespetiva sosiedade, ambiente no finansiamentu.

Matadalan ida ne’e suporta tebes ita bainhira ita halo promosaun aprosimasaun ne’ebe baseadu husi komunidade, inkulsivu no akuntabel atu halo jestaun risku ba desastre, maske servisu iha programa infrastrutura, intervensaun rekoperasaun ka ba projetu jestaun risku desastre balun. Hatudu etapa ba etapa, exemplu, badinas hodi aprende husi mobilizador no fasilitador komunidade ne’ebe iha esperensia iha cidade no rural no bele responde ba desastre ne’ebe lalais no neneik.

Matadalan ne’e komesa ho estabelesimentu prinsipiu sira DRM ne’ebe baseadu husi komunidade, inklusivu no akuntabilidade. Iha etapa tolu tuir ida-idak nia total partisipante, hanesan iha figura 1: Etapa no prosesu ba jestaun risku desastre baseiadu komunidade.

ETAPA 1: Esplikasaun dalan foti desizaun iha ne’ebe bele servisu ba, dalan regula sistema atu involve grupu hotu iha komunidade nia laran no oinsa involve stakeholder relevantes, husi autoridade local, ONG no entidade privadu. Ida ne’e ajuda ita atu uja mekanismu partisipatoriu ne’ebe garantia katak planu no implementasaun DRM realmente inklusivu no akuntabel.

ETAPA 2: Matadalan ba ita liu husi fasilitasaun komunidade

Prosesu assesmentu ba risku, too iha pontu ida ne’e komunidade deside risku ida ne’ebe mak sai prioridade no atu eksplora opsaun atu minimiza no halo nia jestaun.

ETAPA 3: Posibilidade ba ita atu suporta komunidade atu halo identifikasaun no konkorda solusaun ne’ebe merese no apropriadu ne’ebe ajuda sira redus risku desastre sira nian, no atu dezenlvolve Planu Asaun ne’ebe sira bele implementa no monitoriza iha nivel komunidade no uma kain.

Iha parte ikus husi matadalan ida ne’e ita sei hetan parte sesaun rekursu ne’ebe iha laran hanesan informasaun adisional, lista verifikasaun, modelu, materia sampel no leitura kontinuasaun ne’ebe suporta ita tuir prosesu 10.

Rekursu A fo konklusaun jeral kona ba etapa hotu no prosesu iha matadalan ne’e nia laran.

Ita bele utilisa matadalan ida ne’e husi hahu too remata, ka ajusta baseia ba nesesidade komunidade no dinamika sustetabilidade programa ka foun. Exemplu, bainhira analisa risku partisipatori halao ona, karik hakarak haklean liutan ita nia konesimentu kona ba problema no solusaun ne’ebe ita bele uja prosesu 7 ka kontinusaun ba etapa 3. Iha kasu 2 ne’e ita presija rekrutamentu, dezenvolve no suporta fasilitator ne’ebe diak liu.

Rekursu B fornese orentasaun ba jestor sira halo rekrutamentu fasilitador ne’ebe iha abilidade diak ba KLJRD

Rekursu C Fo orentasaun husi fasilitador KLJRD ne’ebe iha esperensia kona ba pratika fasilitasaun ne’ebe diak.

Interazaun ho DRR no ekipa jestor kualidade resilensia no assessor tekniku husi agensia implementador presija iha etapa no situasaun hotu, importante liu atu asegura aprosima ida ne’e baseadu husi komunidade, inklui ida ne’ebe vunerabel liu no halo promosaun akuntabilidade.

 





 

Tidak ada komentar:

Posting Komentar

MULSA

  Iklima Timor Leste Kompostu husi Bailoron no tempu Udan. Wainhira iha tempu udan aihoris moris buras no matak los hodi fo aihan diak ba ba...