Senin, 18 November 2019

MIS SAVIX (Management Information System)

INDICE
Objetivu
Intrudusaun
Saida Mak MIS

1.       Architecture of the MIS
1.1 The Main Differences MIS Excel and Savix

1.2 Basic Architecture
2. The role of the MIS Administrator in setting up an MIS and a first Project
2.1 Credentials
2.2 Registering MIS
2.3 Creating Project
2.4 Creating User Defined Field
2.5 Creating Standard Data Field
2.6 Creating additional Projects

3. The Role of the Project Administrator in Setting up a Project
3.1 Create and maintain a table of trainers
3.2 Confirmation of Configuration Settings

4. Data Entry
4.1 Group level data entry

5. DEO (Data Entry Officer)
5.1 DEO(Data Entry Officer)

6. MIS Visitor
6.1 MIS Visitor

7. Change User Name and Password
7.1 Change User Name and Password

OBJETIVU TREINAMENTU
              Objetivu treinamentu ba MIS mak hanesan;
        Bele hatene saida mak MIS
        Bele Hatene kona ba strutura basiku MIS SAVIX
        Bele hatene oinsa MIS bele servisu
        Bele ona registu MIS
        Bele Kria Project Administrator
        Bele Familiar UDF no SDF
       Bele entry dadus kona ba supervisor
        Bele entry dadus kona ba grupu
       Bele Kria account ba Data Entry Officer (DEO)
       Bele fo treinamentu kona ba MIS Savix

SAIDA MAK MIS

·       MIS hanesan Management Information System (Sistema Gestor ba Informasaun), Informasaun ida ne’e liga liu ba atividade VSLA (http://vsla.net/) VSLA hanesan atividade ne’ebe supporta komunidade sira oinsa rai no impresta sira nia osan.
·       MIS savix hanesan parte base dadus ida ba atividade VSLA.
·       Store dadus kona ba VSLA groups no Supervisor
·       Kria relatoriu kona ba performance agente no grupu
·       Gestor no supervisor bele komprende kondisaun projeitu VSLA no foti dezisaun oinsa fahe tempu bele visita grupu no foku liu ba aspeitu balun

1.       Architecture of the MIS

1.1    The Main Differences MIS Excel and Savix
VSLA Model
        VSL Associates works exclusively on the development of the VSL model and has actively facilitated its spread to over 45 countries in Africa, Asia and Latin America.  Operating informally since 1995, VSL Associates Ltd. was incorporated as a limited liability company in the UK in January 2007
        MIS version 3.01/02
        MIS Version 4.01/02/03/04
        New generation of Savix MIS

New Generation: SAVIX MIS
        Sistema standard ba Grupu rai osan (all agencies and methodologies)
        Online database: http://mis.thesavix.org
        Presija set up / Configura nia account
        Presija koneksaun internet atu entry no assesu dadus
        Bele uza mos iha App (Android, tablet nsst)
        Relatorio bele saved/emailed as HTML files
        Dadus bele exported ba Excel no bele analiza
        Sistema ne’e agora selu ona (Maibe bainhira hakarak kontinua organiza no assesu bele request ba Savix@softwaregroup.com)
 1.1    Basic Architecture

Basic Architecture 1: Levels in the MIS
Iha Sistema operasaun 3 ne’ebe diferensia mak hanesan:
MIS (MIS Administrator). Hanesan projetu privadu ida ne’ebe kria fatin ba dadus.  MIS ida laiha limitasaun ba numeru projeitu. MIS Administrator (MA) hanesan responsavel ba:
Kria MIS (MEAL no M&E)
Kria nia projeitu sira (MEAL no M&E) Project Administrator
Kria User-defined fields (Iha adisional standart ba dadus kampu) Ba dadus ida ne’e sei utiliza hotu ba project sira ne’ebe inklina an iha MIS Administrator ida nia laran.  
Projetu (Project Administrator)Ida hanesan base ba MIS. Ne’ebe iha dadus grupu individu ne’ebe ita bele entry, no iha relatoriu operasaun jeral, foka mos ba peforma staff ne’ebe responsavel servisu dereita nudar implementador. Ida ne’e ita bolu hanesan nain ba implementasaun projetu ka Project Administrator (PA) no iha mos officiais ba entry dadus (DEO).
Network (Network Administrator). Network ida kria husi parte dala tolu ne’ebe hetan autorizasaun husi VSL Associates. Network administrasaun ne’e sei invite projetu hotu (PA) atu projetu nee bele registu SAVIX MIS, iha nasaun ne’ebe deit. Network mos bele uza husi INGO sira ne’ebe implementa atividade rai osan iha grupu, iha regiaun ka nasaun ida ho implementasaun parseiru la hanesan.

Kontinua......

Hakerek; joanarosario92@gmail.com 

Jumat, 13 September 2019

RISKU, VALOR NO FIAR AN IHA INVESTIMENTU


Bainhira ita atu komesa ita hotu tenki hanoin katak ema hotu bele sai investor ne’ebe diak. Se ita iha fiar an no jere risku ho diak, ita bele hasae ita nia valor rai osan no ita mos iha material atu halo ida ne’e. ita bele halo valor kritiku ne’ebe hanesan ho investor. Bainhira ita sosa buat ruma ita tenki halo komparasaun valor no presu, tenki halo peskiza, kolia ho kolega, konta nia valor. Halo investimentu hanesan mos ita hare nia persu, valor no risku husi ida ne’e ita bele foti dezisaun katak ivestimentu ne’e diak ka lae. Ema barak matenek servisu iha influensa orsamentu, halo sira sai ema ne’ebe riku no iha kompanhia ne’ebe riku. Buat ne’ebe interesante mak laiha ema ida mak servisu 100% ho los. Investor ne’ebe domina merkadu durante tinan 5 bele lakon nia ro’o hotu tinan hirak tuir mai.
Iha parte ida ne’e atu esplika oituan kona investimentu fundamental iha konseitu 3 ne’ebe bele halo ita komprende mak hanesan risku, valor no fiar an. Konseitu uniku importansia ne’ebe tenki komprende husi investor sira mak hanesan risku. Bainhira risku makaas mos bele fo risku potensial ba lakon investimentu. Risku ne’e ladun fo mos potensial lakon investimentu ladun. Risku sira ne’e ita bele hetan husi ita nia peskiza ka observasaun ne’ebe klean ba ita nia planu strategia investimentu. Mai ita hare fali valor. Valor ba investimentu hotu laos hare ba presu ne’ebe selu husi investor, maibe montante ne’ebe selu husi investor ba tempu balun. Valor husi parte seluk mak hanesan sasukat intrisik1 ba investimentu. Se investor hare valor boot liu, mak presu agora sira bele halo tan negosiasaun. Se valor kiik liu mak hare mak ita bele dehan presu karun liu. Tamba razaun ida ne’e valor hanesan sasukat potensial, tamba ne’e bainhira halo investimentu ruma tenki hare ba valor tamba valor bele boot maibe ita sei lahatene valor ne’e lolos.
Atu halo investimentu diak investor sira tenki hare no halo komparasaun entre risku ba valor. Ida ne’e hanesan xavi atu halo investimentu neebe diak, no ida ne’e mak importansia ba investor sira. Halo parte sira ne’e hotu sei kontribui atu dezenvolve ba ita nia fiar an. Bainhira ita fiar an ho ita nia dezisaun ita iha oportunidade diak liu atu foti dezisaun ba susesu. Se ita iha iha komitmentu atu aprende no hatene limitasaun ita nia an, ita tetu toleransia ita ho risku, no ita bele foti dezisaun forte atu supportaita nia investimentu, ida ne’e mak halo ita sai ivestor ne’ebe fiar an. Matenek sira halos spekulasaun katak investimentu hanesan dezisaun edukadu, no ita iha oportunidade ne’ebe diak liu atu hetan fali investasaun ne’ebe diak.
Ikus liu ita tenki hanoin matenek sira mos dehan sala katak ho osan barak ita bele susesu iha investimentu! Investimentu ne’ebe susesu barak liu mai husi investimentu kiik ho osan ne’ebe kiik mos, laiha esforsu no komitmentu halo investimentu ita sei lakonsege realiza ita nia mehi ka objetivu. Investimentu hanesan jornada durante ita nia moris, bainhira ita komprende diak ita nia an no merkadu ita sei diak liu!
1 Intrisik hanesan valor asaun (saham) lolos ba iha investimentu

HANOIN DIFERENSIA KONA BA RAI OSAN


Bainhira ita servisu makaas atu hetan osan no tempu too ita simu osan, ita nia osan sei ba iha iha fatin 4 mak hanesan kompras, Rai, fo ka halo investimentu. Husi parte ida ne’e, ita sei kolia kona ba rai osan (tabungan) no iha dalan tolu ne’ebe fo hanoin diferensia ba ita kona ba valor rai osan iha ita nia moris.
Permeiru mai ita halo diskusaun oituan kona ba tamba ita tenki rai osan? Konsidera ida ne’e. Kada dolar ida ne’ebe ita hetan no halo kompras hanesan parte husi desenhu ekonomia ne’ebe boot. Despesa ka gastu ita nian mak fo valor iha ekonomia, laos Banku no kompanhia. Hira mak ita rai husi ita nia reseita no saida mak ita halo kona ba ida ne’e hanesan ekonomia pessoal ida no ida ne’e parte ida ne’ebe ita tenki kontrola. Iha kompetisaun barak atu hetan atensaun no ita nia osan, no exeptu ita iha strategia ka planu espesifiku, fasil liu ita nia osan rai sai hanesan orsamentu ba ita nia pasiar ka hanesan dalan atu hadia ita nia uma, motor ka kareta.
Atu tau hamutuk planu ida ne’e konsidera parte segundu oinsa ita rai osan. Iha dalan barak ema jere sira nia osan mak hanesan iha conta bankaria no fahe gastus ita nia iha lor-loron, osan ne’ebe ita presija halao moris. Kona ba hahan, transporte, ropa, uma, hiburan no seluktan. Conta bankaria hanesan atu rai balansiu ita nia osan. Sira halo promosaun husi banku hanesan fatin ne’ebe seguru atu rai osan. Banku seguru duni, maibe la strategia.
Atu hanoin strategia konsidera objetivu 3 diferensia kona ba rai osan; Rai osan urujenti, rai osan kurto prazu no Longu prazu. Ba assuntu urujenti, presija iha osan ne’ebe ita bele assesu. Regulamentu pratika mak hanesan iha rai osan fulan 3 too 6 bainhira ita lakon ita nia reseita no ita lakohi impresta osan. Se ita impresta ona osan ka iha kreditu, presija tebes ita rai nafatin osan atu nune’e too tempu ida urujenti ita sei araska liu atu kreditu tan. Obejetivu ba curto prazu hanesan parte ne’ebe labele iha kreditu (Deve), pasiar, eventual no seluktan tamba ida ne’e sei iha gastu ne’ebe boot oituan.
Rai osan ba longu prazu hanesan osan ne’ebe ita presija atu dezenvolve ita nia moris tuir ita nia hakarak, konsidera hanesan orsamentu ba investimentu. Bainhira ita fahe objetivu 3 ne’e ho diferensia, ita bele sai ona gestor ba nia an no hamenus ona tentasaun ba gastus urujensia, eventual ka investimentu arbiru. Parte terseiru mak fatin rai osan, lembra katak ita nia osan mak ita ita nia forza no bainhira ita rai deit ita nia osan iha konta banku nia sei la ajuda ita.
Maibe banku sei fo impresta ita nia osan ba ema seluk no banku mak sei hetan nia reseita barak liu. Valor vida moris ne’ebe kontinua sae ita tenki hanoin ona oinsa ita nia osan fo reseita ba ita liu husi atividade negosiu ka investimentu kiik sira ne’ebe bele fo benefisiu ba ita iha futuru.
Iha parte 3 importante ba investimentu mak hanesan oinsa ita bele jere ita nia risku investimentu, valor no Fiar an.


joanarosario92@gmail.com

Kamis, 11 April 2019

MOTIVASAUN ESTUDA


CAPITULO I

INTRODUSAUN

1.1 ISTORISIDADE

Liafuan Motivasaun ne’e mai husi lian ingles ne’ebe ho naran Motivation liafuan uluk husi ne’e maka Motive ne’ebe mos hanesan objektivo. Motivasaun ne’e hanesan objetivo ida ne’ebe bele fanu, dudu no haforsa ita atu hetan buat ruma ou bele mos susessu iha buat diak no aat.

 

Estuda hanesan atividade ne’ebe hola parte ba prosesu apredijazem estudante ida nia moris durante nia sei halo hela nia estuda. Motivasaun ne’e importante tebes ba estudante nomos ema seluk tamba bele mos motiva sira nia aan rasik hodi sunu no enkoraja esperitu aprende nian nebe’e bele utilisa iha future,liu husi motivasaun mos estudante sira bele iha esperansa no objektivu ba sira nia moris.

 

Motivasaun estuda sai hanesan fator ida ne’ebe hola parte ba efetividade iha prosesu apredizasem nia laran. Estudante ida bele estuda ho diak bainhira iha fator nebe dudu ka enkoraja nia mak hanesan motivasaun estuda. Estudante ida sei estuda makaas liu bainhira sira iha motivasaun estuda ne’ebe aas.

 

Estudante ida atu sai susessu maka tenki motiva nia aan rasik hodi bele estuda. Tamba dalaruma estudante balun ladun fo inspirasaun kona ba sira nia estuda hodi nune’e sira labele atingi nomos alkansa mehi ne’ebe estudante rasik ne’e iha.

 

Estudante ne’ebe iha motivasaun bo’ot atu estuda maka nia sei hetan valor ne’ebe bo’ot iha nia estudo rasik maka integridade sempre aumenta ba beik-beik. Estudante barak liu maka nia skill la berkembang laiha motif ne’ebe hanesan ho sira nia skill refere ne’eduni estudante ida iha motif hanesan ho sira nia skill maka sei to’o motivasaun estudante nian

estuda sei susessu.

 

 

1.2 Formulasaun Problemas

Formulasaun problemas mak tuir mai ne’e;

· Saida mak Motivasaun?

· Tamba sa Mak tenki iha motivasaun?

· Diferiensia Motivador no Motivasaun?

1.3 Objektivu

Objektivu husi hakerek ida ne’emak;

· Bele hatene klean liu kona ba lala’ok motivasaun

· Husi motivasaun ne’e bele aprende liu tan espirito ba objetivo moris.

  

CAPITULO II

REVISAUN LITERATURA

2.1 Tuir matenek nain Hamzah B. Uno halo definisaun “motivasaun estuda hanesan enkorajamentu internal no  external ba estudante ne’ebe hasoru kompotamentu, em jeral ho indikador ka elementus sira ne’ebe supporta.

Indikador ka elementus sira mak hanesan: iha desejo ka hakarak susesu, enkoraja no nesesidade durante estudu, esperansa no ambisaun iha futuru, apresiasaun durante estudu no ambiente estudu ne’ebe kondusivu.

2.2 Teori Winkell hateten motivasaun estudu hanesan total forsa dirigi pisiku (psíquico) ne’ebe iha estudante ida nia laran ne’ebe hamosu atividade estuda nian atu atinji objetivu ruma.

 

 


 

CAPITULO III

RESOLUSAUN PROBLEMAS

3.1 Saida mak Motivasaun?

Motivasaun ne’e hanesan parte fartor energia ida ne’ebe enkoraja ka dudu ema ida atu bele atinzi nia objetivu. Atu sai nudar estudante ida ne’ebe diak hodi atinji metas maka tenki motiva nia aan hela deit, iha kualker tempo fasil nomos difisil nia laram. Tamba liu husi motivasaun no motiva aan maka haforsa nafatin ita nia aan hodi alkansa mos objektivos.

3.2  Tamba sa mak tenki iha motivasaun?

Tamba motivasaun hanesan energia nebe bele haforsa ba ema ida nebe bele iha komitmentu halo mudansa ba nia an rasik, parte ida ne’e ita bele hare liu husi mudansa atividade fisiku ema ida nian. Motivasaun mos bele mosu liu husi sentimentu ema ida nian, tamba sentimentu nia energia mos bele influensa atetude ema ida nian. Fator importante ba motivasaun mak objetivu ka metas ema ida nian ba iha futuru. Importansia motivasaun estuda mak hanesan forsa ida atu sai ema ne’ebe kualifikadu ka ema ne’ebe intelektual iha aban bainrua nian. Parte seluk motivasaun estuda mos hanesan kometmentu ida ba aprende hodi hetan valor diak ba moris

3.3  Diferiensia Motivador no Motivasaun?

Motivador ne’e hanesan ema ne’ebe iha profisaun, knar ka responsabilidade ida ne’ebe bele motiva ema seluk. Motivador sempre iha konesementu kona ba oinsa halao motivasaun ida.

Motivasaun hanesan fator objetivu ida ne’ebe bele mosu atu fo energia ka forza foun ba ema ida ne’e bele halo mundansa iha sira nia hanoin, atetude no moris ba iha future ne’e hanesan mos ema ne’ebe hetan ona susar ou iha pasadu ladun diak entaun tenki motiva sira nian aan rasik hodi bele rekopera fila fali hodi bele susessu iha future.


CAPITULO IV

ENSERAMENTO

4.1 Konklusaun

Motivasaun hanesan parte importante ida atu bele atinji objetivu estuda nian.Mosu motivasaun laos husi estudante ida deit maibe mestre sira tenke involve fo motivasaun ba estudante siraIha motivasau ne’ebe kondisifu sei fo esperitu ba estudante sira hatene objetivu estudaMotivasaun nee mos bele mosu deit bainhira estudante ida hakarak estuda. Tamba ida nee motivasaun internal no eksternal tenke iha estudante nee nia an atu nune’e objetivu ba apredijasem ne’e bele atinji.

4.2 Sugestaun

Liga ba konklusaun iha leten, sugestaun mak hanesan;

·         Ba mestre no inan aman husi estudante sira bele fo motivasaun liu husi apresiasaun no kria ambiente kondusivu atu estudante sir abele halao atividade apredijasem ho diak.

·         Ba Estudante sira kontinua hadia no dezenvolve an liu husi motivasaun ba komitmentu aprende no estuda makaas.

·         Ba universidade bele kria tan fasilidade ne’ebe furak ka diak ne’ebe iha kompetisaun atu estudante kontinua iha espreritu estuda, aprende no livre ba espresaun ne’ebe bele sai valor positive iha sira nia moris.




Hakerek Nain: Mavi Rosal (joanarosario92@gmail.com)


Timor Leste Munisipiu Map point