Kamis, 06 Januari 2022

MATADALAN SISTEMA AVISU/ALERTA SEDU

 Difinisaun Sistema Alerta Sedu

Matadalan sistema alerta sedu hanesan meius ka dalan oinsa bele dezenvolve sistema alerta sedu iha komunidade ho diak no efektivu. Atu lao efetivu, sistema alerta sedu tenki iha involvementu ativu husi komunidade sira, fasilita sosializasaun no konsiensia komunidade sira kona ba risku ne’ebe sira hasoru, fahe informasaun no avisu ho efetivu hodi garante preparasaun ne’ebe diak bainhira hasoru dezastre ida.

Sistema alerta sedu (EWS System) hanesan sistema sira ne’ebe atu fo hatene ka informa sei akontense incidente naturais, bele sai hanesan dezastre ka sinais naturais no seluktan. Alerta sedu ba komuindade sira relasiona ho dezastre hanesan asaun fahe informasaun ba komunidade sira ho lian ne’ebe komunidade sira bele komprende. EWS hanesan parte elementu no faktor ne’ebe importante tebes iha redusaun risku dezastre. Sistema alerta sedu mos bele evita vitima no halo mos redusaun ba impaktu ekonomia no material husi dezastre ida.

Sistema alerta sedu hanesan mos atividade ne’ebe fo alerta ba komunidade sira kona ba posibilidade akontese dezastre iha fatin balun husi instituisaun ka organizasaun ne’ebe responsabiliza, Atu harii ka estabele sistema alertu sedu ne’ebe diak komunidade iha direitu atu partisipa foti dezisaun kona ba atividade gestaun ba redusaun risku dezastre ne’ebe tuir sira nia nesesidade.

Objektivu

Matadalan ne’e ho objetivu;

·       Hanesan matadalan ba komite Jestaun risku atu bele dezenvolve sistema alerta sedu iha komunidade sira nia area ka hela fatin.

·       Hanesan matadalan harii sistema alerta sedu iha komunidade

·       Matadalan ba komunidade sira atu dezenvolve sistema alerta sedu.

Kriteria ba Sistema Alerta/avisu Sedu

Kriteria atu halo ka harii sistema alerta sedu ida ne’ebe kompletu no efektivu ho komunidade sai sentru (people-centered) mak tenki kompletu ba komponete haat mak hanesan konesimentu ba risku, observasaun perigu no tratamentu alerta, esplha no komunikasaun no kapasidade atu responde.

1.     Konesimentu ba risku

Risku sei mosu tamba iha kombinasaun entre perigu no vunerabilidade iha fatin ida. Estudu kona ba risku dezastre presija tebes koleksaun no analizasaun dadus ne’ebe sistematika ho tetu dinamika husi perigu no vnerabilidade ne’ebe mosu husi husi prosesu hanesan urbanizasaun, mudansa ba ambiente no mudansa iklima. Estudu no mapamentu ba risku hanesan sei ajuda motiva ema atu halo prioritizasaun ba nesesidade sistema alerta sedu no preparasaun atu prevende no responde ba dezastre.

2.     Observasaun perigu no tratamentu alerta

Tratamentu ba alerta sedu hanesan parte sentru husi sistema. Presija iha base ne’ebe forsa atu halo predisaun dezastre ne’ebe sei mosu no tenki iha mos sistema predisaun ne’ebe halo operasaun durante oras 24 iha loron 1.

Kontinua halo observasaun hasoru perigu no sintomas/sinais sira permeiru ne’ebe importante tebes atu halo alerta ne’ebe akuradu ho tempu ne’ebe los. Tratamentu alerta ba perigu ne’ebe diferensia iha posibilida halo kordenasaun aproveita redi instituisaun, prosedimentu no komunikasaun ne’ebe iha.

3.     Esplha no komunikasaun

Sistema alerta tenki iha ema hotu ne’ebe hetan ameasa husi perigu. Mesagem ne’ebe klaru no iha elementu xavi haat husi sistema alerta sedu ne’ebe sentradu ba komunidade.

Informasaun ne’ebe simples maibe funsiona, importante tebes atu halo atuasaun ne’ebe los, sei ajuda komunidade sira nia moris. Sistema komunikasaun nivel munisipiu, nasional no komunidade tenki identifikadu. Utilizasaun ba kualker komunikasaun hotu importante tebes atu garante katak ema barak mak karik hetan informasaun alerta sedu, atu nune’e evita failansu husi sistema ida no mos atu haforsa mensagem alerta.

4.     Kapasidade atu responde

Importante tebes komunidade atu komprende perigu ne’ebe fo ameasa sira, no sira presija hare tratamentu alerta ka avisu no oinsa komunidade sira nia asaun. Programa edukasaun no preparasaun iha knar importante iha ne’e. No mos importante planu rekoperasaun dezastre realiza ho los, diak no testadu ona. komunidade sei hetan informasaun kompletu kona ba opsaun seguru, iha rute/dalan salva an, no meus diak liu atu evita estragu no lakon material.

Tipu Dezastre

Dezastre hanesan akontesimentu ne’ebe ameasa no perturba moris no vida komunitaria ne’ebe kauza husi fator natuirais/laos naturais nune’e mos faktor ema ne’ebe rezulta vitima ema, estragus, ambinete, lakon propriedade no impaktu psikologia.

Tipu dezastre ne’ebe ne’ebe ita kolia iha matadalan ida mak hanesan dezastre ne’ebe iha karateriska bele hetan nia predisaun ne’ebe dalabarak akontense no sei tempu atu fo alerta ba komunidade sira liu husi instituisaun sira ne’ebe responsabiliza.

1.     Inundasaun

Inundasaun mak hanesan;

·       Volume bee mota nian ne’ebe sae liu normalidade ne’ebe mota ida iha hodi nune’e bee mota suli sai ba fatin sira ne’ebe durante ne’e bee mota lasuli ba.

·       Iha volume udan been ne’ebe boot no laiha be’e sai fatin ne’ebe suficiente ka rai tetuk ne’ebe hamosu bee naliun liu normalidade ne’ebe iha.

Baseia ba rekursu be’e, be’e ne’ebe boot ka barak liu tuir kategoria hanesan;

·       Inundasaun ne’e hamosu husi udan boot ne’ebe liu kapasidade sistema distribuisaun drainazem ka kanal distribuisaun be’e nian iha mota ka ida ne’ebe ita halo deit no mos seidauk iha.

·       Inundasaun mosu tamba volume tasi sae no laloran boot tamba anin boot ka seluk tan.

·       Inundasaun bele mosu mos husi failansu infrastrutura husi ema hanesan irigasaun, drainagem no seluktan.

·       Inundasaun tamba husi naturais hanesan rai monu ne’ebe taka be’e dalan. Be’e dalan ka irigasaun ne’ebe intupidu halo be’e lalao ho diak no seluktan.

 

Causa husi inundasaun mak hanesan;

·       Em jeral inundasaun mosu husi volume udan been ne’ebe boot/aas liu normalidade ne’ebe iha.

·       Laiha sistema bee dalan (drainagem ka irigasaun) ne’ebe diak hodi distribui be’e ho diak.

·       Tesi ai no sunurai arbiru ne’ebe halakon plantasaun sira ne’ebe lolos infiltrasaun ba be’e.

·       Menus fatin ba inflitrasaun bee nian.

 

2.     Rai Monu

Rai momu hanesan parte ida husi movimentu rai ka fatuk ka entre fatuk no rai ne’ebe monu ka sai husi nisa fatin tamba laiha stabilidade forma ba rai ka fatuk ida ne’e.

Rai monu causa husi;

·       Sunu ka tesi ai arbiru iha floresta; ne’ebe hamenus fundasaun ka ligasaun rai

·       Rai nakdoko ka fura rai mos bele mosu hamosu rai monu

·       Forsa ne’ebe tau iha rai nia leten mos bele hamosu rai monu

·       Ke’e ka fera rai iha foho lolon mos bele hamosu rai monu

Sinail ne’ebe halo rai monu;

·       Rai nakfera ka rai bubu ka iha mudansa ba rai.

·       Bee ne’ebe derepenti mosu iha foho lolon no seluktan

3.     Bailoron Naruk

Bailoron naruk hanesan relasiona ho desponibilidade be’e nian ne’ebe menus liu ba nesesidade moris, agrikultura, atividade ekonomia, ambiente no seluktan.

 

Causa husi bailoron naruk mak;

·       Menus volume udan been ka laliu normal iha tempu ida nia laran

·       Mosu menus fonesimentu be’e iha rai leten no rai laran.

 

4.     Incendiu

Incendiu iha floresta no toos hanesan mudansa dereita ka la direita hasoru fisiku ba floresta ne’ebe sei hamosu menus funsaun husi floresta no toos ne’e rasik. Husi utilizasaun ahi ne’ebe lakontroladu no mos dalaruma mosu husi fator naturais rasik bele hamosu incendiu.

 

Causa husi incendiu floresta mak hanesan;

·       Atividade ema nia ne’ebe uja ahi iha floresta ka toos.

·       Fatores naturais ne’ebe bele hamosu mos incendiu floresta no toos.

·       Iha plantasaun ne’ebe fasil ahi han (incendiu) iha floresta no toos ne’ebe bele hetan ahi han.

·       Ahi han ne’ebe boot ne’ebe hafasil lalais incendiu.

 

Sinal/sintomas incendiu;

·       Iha atividade ema ne’ebe uja ahi iha floresta ka toos.

·       Bailoron naruk ho rai manas

 

5.     Anin Boot

Anin boot hanesan anin ne’ebe mai ho velosidade makaas too liu 200km/oras ho mos udan boot. Atu akontense anin boot bele hare ba kalohan ne’ebe boot no nakukun, iha rai lakan no tarutu husi dook.

 

6.     Peste

Pesti em jeral hanesan moras ka perigu ne’ebe hasoru ema, animal no plantasaun ne’ebe komunidade sira iha. Pesti hanesan atividade liga ba kultivu plantasaun ne’ebe hetan estragus plantasaun no animal ne’ebe hamosu lakon rendimentu iha komunidade nia laran.

 

7.     Konflitu Sosial

Konflitu sosial hanesan buat ne’ebe laaseita iha komunidade laran mai husi background suku, religiaun, kultura, atividade sosio ekonomia no seluktan. Ho diferensia ne’ebe iha komunidade laran bele sai ameasa/perigu tamba iha diferensia vida moris, ekonomia ne’ebe lajustu, vida sosial, lei no politika ne’ebe iha hanoin diferensia.

 

Preparasaun No Sistema Avisu Sedu

Preparasaun haenesan parte ida husi prosesu jestaun dezastre ne’ebe iha konseitu jestaun redusaun risku dezastre nia laran, hasae preparasaun hanesan parte ida elementu ne’ebe importante tebes husi atividade redusaun risku dezastre ne’ebe pro ativu antes akontese dezastre.

Sistema avisu sedu sai hanesan parte importante liu husi mekanismu preparasaun komunidade nian, tamba avisu ka alerta bele sai hanesan fator xavi importante ne’ebe liga entre preparasaun no responde emergensia. Teorikamente bainhira avisu sedu hatoo iha tempu ne’ebe los mak akontesimentu dezastre ida bele iha redusaun impaktu negativu iha komunidade.

Importansia sistema alerta sedu ba redusaun akontesementu dezastre ida liga ba faktores barak hanesan, ezemplu:

 

1.     Avisu/Alerta ne’ebe los

2.     Tempu avisu/alerta too iha tempu mosu akontesementu dezastre

3.     Oinsa preparasaun ba dezastre no preparasaun komunidade, inklui kapasidade komunidade nian atu responde ba avisu/alerta no halo asaun ba antisipasaun tuir tempu ne’ebe iha.

 

Checklist ba risku dezastre

Tuir mai hanesan checklist relasiona ba konhesimentu risku dezastre.

 

 

Halo Identifikasaun Ba Perigu Naturais

 

Halo Assementu kona ba Perigu

 

Halo analiza ba karateristiku perigu naturais (Exemplu; intesidade, frekuensia no oportunidade) no halo evaluasaun ba dadus istotiku.

 

Halo estudu kona ba interasaun perigu no vunerabilidade atu identifika risku ne’ebe hasoru husi area no komunidade hotu.

 

Dezenvolve mapamentu ba perigu atu identifika area geografika no impaktu perigu naturais ba komunidade sira.

 

Halo idetifikasaun no halo evaluasaun ba atividade ne’ebe hamosu perigu

 

Halo mapa perigu ne’ebe klaru (karik presija) atu halo assesmentu entre perigu naturais sira.

 

Tau hamutuk rezultadu assesmentu risku ba iha planu jestaun rsiku lokal ho mensagem alerta ka avisu

 

Sistema Avisu/Alerta Sedu Baseadu Ba Komunidade

Sistema avisu sedu iha komunidade bele dezenvolve tuir skema alerta/avisu ne’ebe iha nivel nasional ne’ebe offisialmente husi instituisaun ne’ebe fo sai informasaun ka avisu ida ne’e. Instituisaun sira mak hanesaun;

1.     Sekretaria Estadu Protesaun Sivil (SEPC)

2.     Diresaun Nasional Jestaun Risku Dezastre (DNJRD)

3.     Diresaun Nasional Meteorologia no Geofisika (DNMG)

4.     Sekretaria Estadu Meu Ambiente

5.     Ministeriu Solidaridade Sosial no Inklusivu

6.     Ministeriu Agrikultura no Peska

7.     Miniteriu Interior

Timor Leste Munisipiu Map point