INTRODUSAUN
Tuir ita nia hatene Suku nebe mak halao knar komunitariu nian iha fatin
hotu-hotu iha Timor Leste nia laran tomak, iha dever no responsabilidade boot,
atu hakbi’it an hodi implementa planu estadu nian iha base hodi servisu hamutuk
ho komunidade atu atinji ba resultadu diak ba iha Suku no em Jeral ba
estabilidade no desenvolvimentu Nasional.
Atu atinji ba mehi no metas nebe ita planea iha area desenvolvimentu estadu
ida nian, dalan diak nebe mak Konsellu Suku foti no buka, oinsa atu implementa
ka regula no hatur regulamentu ida ne’e baseia ba Lei inan ka konstitiuisaun RDTL, Artigu 2, Alinean 4
ne’ebe hateten katak “Estadu
rekoñese no valoriza norma no lisan rai-Timor nian ne’ebé laos kontra Lei Inan
no mos lejizlasaun seluk tan ne’ebe koalia kona ba direitu ne’ebé mai husi
lisan no toman” hodi bele assegura ema hotu iha base, aldeia no Suku ida
nia laran atu bele kria harmonia, unidade no estabilidade hodi bele evita mos violénsia
ne’ebe hamosu instabilidade no halakon unidade iha komunidade nia laran.
Ho nune’e Konsellu Suku iha hanoin ida atu dezenvolve no habelar regulamentu
internu ne’ebe forte iha Suku ida ne’e, hodi bele prevene ba situasaun konflitu
no instabilidade ka disturbu, iha Suku ida ne’e nia laran. Hanesan Konsellu Suku
iha dever, atu buka maneira ka dalan ne’ebe diak, atu minimiza risku sira ba violensia
no konflitu nebe mosu iha Suku laran no foku liu ba kasu kiik sira ne’ebe sei bele
resolve deit iha Suku no Aldeia laran tuir akordu ka regulamentu ne’ebe aseita
tiha ona. Hanesan regulamentu internu Suku nian sei kontinua preoritisa kasu krime
sira lao tuir nafatin investigasaun no sei entrega ba orgaun sira ne’ebe kompetente.
Regulamentu internu Suku nian sei tau atensaun maka’as ba kasu sira ne’ebe iha
posibilidade resolve tuir tradisaun ka bele resolve deit iha suku laran no
regulamentu internu ne’e mos sai hanesan TARA BANDU ida iha suku ida ne’e nia
laran.
Agradese tebes ba apoiu kontribuisaun no kooperasaun ema hotu nian hahu
husi esbosu, sosializasaun ba komunidade hodi Konsellu Suku bele finaliza regulamentu
internu Suku nian ho diak. Ami nia agradesementu boot no obrigado wain ba Inan
aman, lia nain knua sira, parseiru servisu sira, juventude no kontribuentes
hotu ne’ebe fo hanoin ba prosesu elaborasaun regulamentu internu ida ne’e to’o
remata, ami la haluha hato’o ami nia agradesementu wain no obrigadu.
REGULAMENTU SUKU
KAPITULU 1: JERAL NO DIFINISAUN
Artigu 1
Jeral
Ida ne’e hanesan regulamentu Suku........, Postu Administrativu.......,
Munsipiu.......... Regulamentu ne'e
dezenvolve husi komite ne'ebe mai husi lider komunidade ne'ebe mak simu fiar
husi komunidade iha Suku ................... ho konsiensia komunidade iha Suku .............hanesan
diskussaun seriu iha fulan ..............tinan 2025 too fulan ............
tinan 2025.
Finalidade Regulamentu nee sei sai hanesan TARA BANDU ne’ebe
uza husi Komite hanesan Konsellu Suku ............ atu komunidade tomak, Lider
Suku nomos ema ruma ne'ebe mak tama no hela iha Suku ............ ba utuliza
rekursus naturais iha area Suku ida ne’e.
Artigu 2
Difinisaun Termus
Ba prinsipiu regulamentu ne’e:
2.1. Komunidade: Refere ba uma no sira nia membrus familia ne'ebe mak hela ou registu
iha Suku
2.2. Guarda Floresta: Refere ba/oficiais floresta/iha nivel suku. Funsaun no
responsabilidade importante mak atu:
a.
Proteje
floresta no produtus floresta
b.
Prevene
sunu ai laran
c.
Hasae
konsiensia publiku husi funsaun floresta ne'ebe iha relasaun ho komunidade
d.
Kordena
ho dirasaun ne'ebe relevante sira husi governu MAP atu suporta programa MAP.
2.3. Komite Jestaun Ba Redusaun
Risku Dezastre Suku (KJDS): Refere
liu ba komisaun ka strutura ne’ebe iha funsaun importansia mak hanesan:
a)
Apoiu
atividade dezenvolvementu suku liu husi atividade redusaun risku dezastre nian
iha suku laran.
b)
Lidera,
salva no evakuasaun ba komunidade bainhira akontese dezastre ruma.
c)
Foti
Dadus relasiona ho komunidade sira ne’ebe hetan dezastre naturais.
d)
Apoiu
atividade sira hanesan rekoperasaun no reabilitasaun iha suku laran hanesan
kontrolu fatin protesaun sira, sensibiliza lei floresta no lei internu suku, no
apoiu mos atividade husi guarda floresta no extensionista iha Suku.
Artigu 3
Tratamentu
3.1. Regulamentu ne'e sei aplika ba kazu ruma no problema
ne'ebe akontese iha area no ema ne’ebe iha Suku ............ tuir
tradisionalmente no ema ne’ebe hela no uja ka assessu rekursu suku ida ne’e
3.2. Komunidade ne'ebe mak hela iha suku vizinhu tenki lao
tuir regulamentu ne’e. Kuandu ema ruma iha Suku vizinu viola
regulamentu nee iha area ne'ebe Suku ida ne’e tradisionalmente sei uja regulamentu
ida ne’e no sei hetan sansaun sira ne’ebe hateten ona iha regulamentu ida ne’e
nia laran.
KAPITULU 2: REGULAMENTU JERAL
Artigu 4
Regulamentu Basiku
Komunidade hotu-hotu iha Suku ............. tenki lao
tuir lei no regulamentu iha Republika Demokratika de Timor-Leste no regulamentu
Suku hanesan sidadaun husi Nasaun no mos membru komunidade iha Suku ida nia
laran.
Tamba ne'e mak iha Lei inan RDTL, Artigu-2, Alinea-4
hateten katak, Estadu rekunese no valoriza norma no lisan Rai Timor nian ne'ebe
laos kontra lei inan no mos legislasaun seluktan ne'ebe koalia kona ba Direitu
ne'ebe mai husi lisan no Toman komunidade ida nian.
Artigu 5
Regulamentu Atu Proteje Ordem Sosial Iha Suku
Laiha ema ida mak atu estraga ordem sosial, unidade ou
solidaridade iha suku ba razaun saida deit husi atividade instabilidade ida ne’e
hanesan:
5.1. Asaun violasaun (baku malu, asaltu, estrundu,
naok/estraga propriadade publiku no privadu.
5.2.
Naok sasan.
5.3.
Intimidasaun.
5.4.
Aktus no krime sira seluk ruma ne'ebe viola lei no regularnentu nasional.
5.5. Hadau
toos ou plantasaun nebe laos ninian
Ema ne'ebe maka halo atividade illegal sei lori ba Polisia
ou hetan kastigu tuir regulamentu ne’e.
Artigu 6
Norma Sosial
Komunidade hotu-hotu ne’ebe hela iha suku laran tenki
mantein unidade no solidaridade hodi tuir norma sosial hanesan:
6.1. Atu
respeita malu tuir Familia Kultura no Estadu
6.2. Atu
hare didiak oan sira
6.3.
Atu fo respeita ba RDȚL, Igreja no Kultura
6.4.
Responsabiliza ba asaun ne’ebe halo
6.5.
Labele usa lia tolok ba ema seluk liu-liu iha labarik Sira nia oin
6.6.
Labele halo relasaun seksual ho ema seluk nia fen ou laen
6.7.
Labele goja halimar ema, liu liu feto Sira
6.8.
Labele halo buat nebe la iha moral iha labarik Sira nia oin
6.9.
Labele halo ema seluk sente la kontenti
6.10.
Labele Laran moras ema seluk nia sasan
Artigu 7
Disputa/Konflitu Iha Suku
Disputa ou konflitu ruma ne'ebe akontese iha Suku
.............. tenki tuir lalaok ne'ebe espesifiku iha Kapitulu 5 ”Sistema
Implementasaun ba Regulamentu Suku” husi regulamentu ne’e.
KAPITULU 3: REGULAMENTU KONA BA UZA NO JESTAUN REKURSU
NATURAIS
Artigu 8
Atividade Ne’ebe Bandu
Atividade ruma ne'ebe Kauza degradasaun no ekploitasaun
makaas husi rekursu naturais iha area no ema ne'ebe hela iha suku ne’e. Komunidade
ne’ebe mak kontra bandu sei hetan multa tuir regulamentu. Atividade ne’e
kategoria hanesan aktu illegal, hanesan tuir mai nee:
- Tesi ai ne'ebe moris natural ba faan
- Tesi ai ne'ebe moris natural liu husi 3 m kubik ba ojetivu domestiku
- Tesi ai ruma sein iha lisensa hosi rai nain, lider suku (exemplu, xefi
aldeia no xefi Suku), no Floresta Munisipiu
- Tesi ai ho Sensor laiha lisensa ne'ebe hasai hosi Floresta;
- Sunu area, maske toos permanente
- Loke ai laran ba halo toos
- Tama ema seluk nia toos laiha lisensa husi toos nain
- Husik animal ho livre iha suku
no area ne'ebe mak laos area hodi husik animal
- Kasa ka oho animal fuik iha area
ailaran ka area ba animal fuik sira nian
- Halao atividade ruma ne'ebe
affeta ba bee matan, hanesan tesi ai, halo toos, sunu area, husik animal,
fase, no haris besik iha be matan
- Kaer no oho animal ne’ebe halo protesaun ba iha bee matan
- Uja kimiku no elektrik hodi animal sira iha mota
- Koileta ai fuan, aihan no produtu toos nian ne'ebe la husu lisensa
- Tesi au, aihoris, aifuan no ai industria ema seluk nian laiha lisensa
husi nain
KAPITULU 4: KUADRU SERVISU BA IMPLEMENTASAUN REGULAMENTU SUKU
Artigu 9
Komite Suku Ba Implementasaun Regulamentu Suku
9.1. Komite Suku ne’ebe kompostu husi membru Konsellu Suku, KJDS,
representante Igreja, Lian Nain husi Knua sira, sei organiza hodi implementa
regulamentu Suku.
9.2 Estrutura organizasaun Suku Komite Suku mak hanesan tuir Mai ne’e:
Membru Komite |
Ema Ne’ebe Responsaliza |
Koordenador
Komite |
Lia
Nain Suku |
Vice
Koodernador Komite |
Xefe
Suku |
Sekretariu/Texoreiru |
PAAS |
Membru
Komite |
Xefe
Aldeia no Delgado/a Sira |
Lia
nain knua no aldeia sira |
|
Membru
KJDS |
|
Representante
Joventude |
|
Representante
husi Igreja |
|
|
9.3 Ba Estrutura tenki renova fali kuadu mandatu konsellu suku truka. Otomatikamente
konsellu Suku foun sei simu responsabilidade no organiza fali konsensu ho
komunidade sira relasiona ho estrutura komite hodi kontinua implementa
regulamentu ida ne’e iha Suku. Relasiona ba prosesu komite tenki hili fali
membru sira tuir dalan demokrasia hanesan halo votasaun.
Artigu 10
Mandatu Husi Komite Suku
10.1. Mandatu husi Komite Suku ba implementasaun regulamentu Suku mak hanesan:
a. Resposaliza formulasaun,
implementasaun no haforsa regulamentu suku.
b. Halo aprosimasaun ho komunidade
sira hotu iha suku laran atu obedese ka tuir regulamentu ne’ebe suku iha ona
atu bele garante sustentabilidade iha futuru.
c. Fahe regulamentu suku ba
komunidade sira.
d. Resolve problema entre
komunidade sira.
e. Monitoriza no avalia
implementasaun regulamentu suku nian.
f. Koopera ho ofisial governu sira
ne’ebe relevante.
g. Renova no halo revisaun ba
regulamentu suku nian
h. Uja multa ne’ebe koleta liu
husi implementasaun regulamentu suku nian ho diak no transparensia ba interese
jeral komunidade no suku nian.
10.2. Iha kazu ruma kuandu membru komite labele asume nia responsabilidade ou
lakon fiar husi komunidade iha suku laran relasiona ho nia hahalok, tratamentu
ne’ebe lajustu ba komunidade sira, tenki hili representante foun hodi truka no
hetan aprovasaun husi komunidade sira.
Artigu 11
Funsaun No Responsabilidade Husi Membru Komite
11.1 Funsaun no responsabilidade husi komite mak hanesan tuir mai ne’e;
Membru Komite |
Funsaun no Responsabilidade |
Koordenador Komite (Lia Nain
Suku) |
·
Lidera
komite suku no lidera diskusaun iha enkontru ·
Resolve
issu ruma ne'ebe lori ba suku iha koordenasaun ho Xefi Aldeia no Lian husi
Knua ·
Organiza
enkontru komite atu diskuti problema /kazu ruma iha suku ·
Tenke
responsabliza ba implementasaun regulamentu suku no planu uza rai ba futuru
husi suku. · Responsabiliza tomak ba gestaun no uza osan/fundus iha
komite; o Implementa no haforsa reuglamentu suku no planu uja rai ba futuru
iha kooerdanasaun ho governu ne'ebe relevante (PAM, APA, Floresta, MAP no
seluktan) · Lidera komite suku atu monitoria no avalia
implementasaun regulamentu suku no planu uza rai ba futuru husi suku ne'ebe
iha kordenasaun ho membrus komite · Lidera komite suku atu renova no halo revisaun ba
regulamentu suku no planu uza rai ba futuru ne'ebe iha kordensaun ho membrus
komite |
Vice Koodernador Komite (Xefe
Suku) |
· Ajuda lider komite tuir nia knar no responsabilidade · Representa Lider wainhira nia rasik labele marka ninia
presensa · Attende diskussaun no enkonntru iha nivel suku no
fornese sujestaun ba komite · Resolve problema balun ne'ebe lori ba suku liu husi
koordenasaun ho lider komite no lian knua sira · Assiste lider iha implementasaun regulamentu suku |
Sekretariu/Texoreiru (PAAS) |
·
Hanesan
moderador iha enkontru · Koordena ho lider no no membru seluk hosi komite
banhira aktividade hosi komite, hanesan enkontru ne'ebe organija · Maneija no arkivu dokumentu balun hosi komite · Mantein livru no maneija osan hosi komite · Relata relatoriu finansa ba lider no mos membru seluk
hosi komite · Foti nota diskussaun, espesialmente liafuan sira husi
komite, iha enkontro atu akumula ho diak |
Membru Komite (Xefe Aldeia/
Delegado/a) |
·
Atende
enkontru no diskusaun iha nivel suku no fahe komunidade sira iha aldeia ·
Fahe
mos perkupasaun komunidade sira nia husi aldeia ba Suku. · Resolve problema ruma ne'ebe akontese iha aldeia iha
koordenasaun ho Lian husi knua ka Aldeia. · Relata resultadu enkontru mediasaun iha nivel aldeia
iha enkontru monitorizasaun mensal. · Halo konsultasun ho lider komite kona ba problema/kazu
ne'ebe mak labele resolve iha nivel aldeia · Atende enkontru mediasaun husi lider komite iha nivel
suku atu diskuti problema/kazu ne'ebe labele resolve iha nivel aldeia. · Responsabliza ba implementasaun regulamentu suku iha
nivel aldeia. · Asisti lider iha implementasaun regulamentu suku. |
Membru (Lia nain knua no
aldeia sira) |
· Atende diskusaun no enkontru iha nivel suku no fo
sugestaun ne'ebe persiza iha enkontru. · Resolve problema ruma ne'ebe iha suku liu husi kordenasaun
ho lider komite no vice komite no chefi aldeia. · Kordena desisaun/aktividade komite ho lider tradisional
husi suku vizinhu. · Asisti lider komite iha implementasaun regulamentu suku
nian |
Membru
(KJDS) |
· Atende diskusaun no enkontru iha nivel suku no fo
sugestaun ne'ebe persiza durante enkontru. · Apoiu koordenador no Vice komite
hodi foku liu ba atividade redusaun risku ba dezastre · Sensibiliza regulamentu Suku
relasiona · Apoiu atividade sira ne’ebe implementa
ba redusaun risku dezastre ho parte relevante sira (APC, Floresta,
Agrikultura, Saude no Seluktan). · Relata atividade KJDS ba iha
membru komite hotu iha suku laran. |
Representante Joventude (Feto
no Mane) |
· Atende diskusaun no enkontru iha nivel suku no fo
sugestaun hodi juventude nia naran husi suku · Halo diskusaun ho juventude sira iha suku. · Fahe regulamentu suku no desizaun komite ba grupu joven
husi suku laran no suku vizinu · Kordena ho grupu joven sira iha suku laran no suku vizinu. · Asisti lider komite iha implementasaun regulamentu suku
nian. · Hanesan respresentante
Juventude ka pontu vokal ba juventude iha suku laran. |
Membru
(Representante hosi Igreja) |
· Atende diskusaun no enkontru iha nivel suku no fornese
sujestaun hanesan representa husi Igreja · Fahe informasaun regulamentu
no dezisaun komite liu husi Igreja ka kapela. · Assiste lider ba implementasaun regulamentu suku |
|
|
11.2. Kuandu Koordenador no Vice Koordenador Komite la marka
presensa ou falta ou labele assume sira nia responsabilidade tamba rasaun ruma,
membru komite bele hili representante transitoriu entre membru komite ne’ebe iha
hanesan provisoriu. Ema provisoriu ne’ebe hili sei hare fali knar no responsabiliza
Koordenador no Vice koordenador komite nian.
11.3. Bainhira Leader/Koordenador Komitte la partisipa iha
enkontru ruma, nia bele delega ninia poder ka responsabilidade ba Vice
Koordenador Komite/Vice Leader ka Sekretaris (Sekretaris bele halao knar ida
ne’e bainhira Vice laiha tempu)
Artigu 12
Knar No Responsabilidade Husi Membru Komite
Knar no responsabilidade husi membrus komite mak hanesan
tuir mai ne’e:
a.
Tuir
regras no tuir lina responsabilidade ne’ebe esplika ona iha regulamentu.
b.
Atende
enkontru plenariu organiza husi komite iha nivel suku ou aldeia
c.
Atu
partisipa iha atividade atu suporta implementasaun regulamentu suku nian
d. Iha direitu atu reklama kontra ema ne'ebe viola ho komite
suku ou lider lokal (hanesan Xefe de Suku)
e. Iha direitu atu tau matan ba atividades komite suku nian,
atu hare membrus komite sira bele halao sira nian knar no responsibilidade
KAPITULU 5: SISTEMA
IMPLEMENTASAUN REGULAMENTU
Artigu 13
Prinsipiu Basiku
13.1. Regulamentu nee tenki implementa hanesan lei internu iha
suku......... Komunidade hotu tenki monitoriza no hare didiak violasaun, instabilidade ka atividades
illegal ne'ebe mak kontra regulamentu suku nian.
13.2. Kazu no krime ruma ne'ebe mak akontese iha teritori Suku
.......... nia laran hanesan Krime Publiku, tenki relata/kesar ba Polisia no
sei prosesu tuir lei krime ka Lei estadu RDTL nian.
13.3.Kazu ruma ne'ebe kategoria hanesan kazu Sivil, lider
komunitaria toma responabilidade masimu atu bele resolve baseia ba keixa tuir
regulamentu ne'e no tuir lei ne’ebe iha.
13.4. Tempu
mediasaun ba kazu tenki halo bazeia ba oras servisu nian no sei determina husi
Xefe aldeia no Xefe do Suku.
13.5.
13.5. Kazu
ne’ebe la konsege rezolve iha Aldeia no Suku sei kontinua tuir prosesu legal ne’ebe
iha.
Artigu 14
Lalaok Atu Resolve Problema No Mediasaun Ba Kazu/Konflitu
14.1.
Keisa
ou violasaun ba kazu ruma tenki fo hatene uluk ba Lia nain mak depois ba iha
xefe de Aldeia iha area ne'ebe hetan problema ba. Xefe Aldeia ho membru komite
iha Aldeia tenki organiza enkontru mediasaun atu tetu hamutuk ho ema ne'ebe
halo problema (hanesan vitima no suspeitu) no Lia nain husi knua no aldeia.
14.2.
lha
enkontru medisaun no tetu, xefe de Aldeia ho membrus komite seluk verifika
faktus liu husi investigasaun no diskusaun ho vitima sira. Kazu tenke relata ba
xefe de Suku bainhira hala'o ona enkontru mediasaun nee hetan ona konkordansia.
14.3.
Kuandu
kazu labele resolve iha nivel Aldeia, tenki lori ba nivel suku. Xefe de Suku ho
membros komite Suku sira tenki organiza enkontru mediasaun ho problema ka
ne’ebe akontese tiha ona no bainhira kazu la konsege rezolve iha Suku sei
kontinua ba prosesu legal neebe iha.
Artigu 15
Fahe Informasaun Kona Ba Regulamentu Ba Komunidade Sira
15.1 Atu membru komunidade hatene
komprende diak kona ba regulamentu suku ida ne’e, Xefe Aldeia responsabiliza
atu iha enkontru ho komunidade iha nivel aldeia kada fulan rua ou fulan tolu dala
ida atu fahe resultadu husi diskusaun no dezisaun iha enkontru monitoring iha
komite nia laran.
15.2 Iha atividade ka eventu
Suku nian membru komite iha responsabilidade atu kontinua fahe informasaun kona
ba lei internal suku ka regulamentu ida ne’e.
Artigu 16
Avaliasaun Annual iha Nivel Suku
16.1 Enkontru plenaria ho
komunidade lokal husi suku tenki hala'o husi komite suku tinan-tinan atu:
a.
Fahe kazu no informasaun ne'ebe komite hetan iha
tinan ida nia laran
b.
Avalia efektividades regulamentu suku hanesan diak
no ladun diak ba komite
c.
Hasae komunidade nia konesimentu kona ba
regulamentu suku no planu suku ba iha futuru.
Artigu 17
Kazu Nebe La Konsege Resolve
17.1. Kazu nebe mak la konsege resolve iha uma kain laran, lalaok sansaun ka
multa sei ho nia valor la hanesan, kazu nebe mak resolve iha aldeia ka Suku la
hanesan ho prega multa nebe resolve iha Uma kain tamba desizaun hotu-hotu tuir
kombinasun husi familia vitima no suspeitu nian.
17.2. Kazu ne’ebe laiha solusaun iha suku sei kontinua entrega husi komite ba
iha parte relevantes
Artigu 18
Kazu Ne’ebe To’o Iha Xefe Aldeia
Bainhira kazu ka problema larezolve iha uma kain ka familia ida nia laran
mak sei ba iha aldeia, mak sei aplika tuir;
18.1. Ba Kazu seriu (Todan) Ema ida ne’ebe
mak lakon ka sala baseia ba evidensia, mak sei hasai despesas mak hanesan;
a. Kazu ne’e resolve iha aldeia sei
selu $ 45.00.
b. Sei hasai despesas mak hanesan:
· Karau
· Sigaru
·
Foos
·
Tua
·
Bua no malus
18.2. Ba Kazu La Todan (Kaman) Ema
ida ne’ebe mak lakon ka sala baseia ba evidensia, mak sei hasai despesas mak
hanesan:
a. Bainhira kazu ne’e resolve iha
aldeia sei selu $ 25.00.
b. Sei hasai despesas mak hanesan:
· Bibi ka fahi
· Sigaru
·
Foos
·
Tua
·
Bua no malus
Artigu 19
Kazu Ne’ebe To’o Iha Suku
Bainhira kazu la rezolve iha aldeia
no kontinua ba suku, mak sei aplika tuir mai ne’e:
19.1
Ba Kazu seriu (Todan) Ema ida ne’ebe mak lakon ka
sala baseia ba evidensia, mak sei hasai despesas mak hanesan
a. Rezolve iha Suku sei selu $ 100.00
b. Sei hasai despesas mak hanesan:
· Karau
· Sigaru
·
Foos
·
Tua
·
Bua no malus
19.2. Ba Kazu La Todan (Kaman) Ema
ida ne’ebe mak lakon ka sala baseia ba evidensia, mak sei hasai despesas mak
hanesan:
a. Rezolve iha suku sei selu $ 50.00
b. Sei hasai despesas mak hanesan:
· Bibi ka fahi
· Sigaru
·
Foos
·
Tua
·
Bua no malus
KAPITULU 6: JESTAUN FINANSEIRU
(OSAN TAMA NO OSAN SAI)
Artigu 17
Osan Tama Ba Komite
Komite Suku sei iha reseita ka Osan
tama liu husi implementasaun regulamentu suku:
a.
Multa ne'ebe selu husi ema ne'ebe viola
regulamentu.
b.
Kontribuisaun ne'ebe fo husi organizasaun externu/jestaun
rekursu sira seluk ne’ebe ho voluntariu apoiu Suku.
Artigu 18
Gastus Husi Komite
Osan ka fundus ne’ebe komite
hetan husi rimplementasaun regulamentu suku nian, komite suku tenki uza deit ba
implementasaun regulamentu suku, hanesan:
a.
Reflorestasaun
ba ailaran tuan no area protezidu sira
b.
Rehabilitasaun ba valeta
c.
Hahan ka konsume ba enkontru monitorizasaun
mensal ba komite
d.
Hahan ka konsume uza iha enkontru fulan tolu iha
nivel aldeia
e.
Organiza seremonia ka eventu sira ne’ebe
sosializa ka implementa regulamentu lei internu Suku nian.
f.
Atividades seluk presija iha diskusaun no
dezisaun hamutuk husi membru komite.
Artigu 19
Jestaun Finanseiru
19.1. Komite suku tenki
jere ka maneja no rai osan ka fundus ho propriu husi komite suku. Lider komite
tenki iha responsabilidade maximu ba jestaun osan no vice lider koordenador husi
komite tenke rai livru finansas nian ho transparensia.
19.2. Atu uza osan tenki diskuti iha membru komite ho partisipasaun
1/2 husi total membru komite no aprova husi 2/3 husi membru ne ebe partisipa
enkontru.
19.3. Lider ou vice lider komite tenki relata osan tama no
gastus husi komite ba membrus komite seluk iha enkontru monitorizasaun
fulan-fulan.
19.4. Komite suku tenki relata mos osan tama no gastus ba
komunidade Sira seluk iha enkontru avaliasaun annual ne'ebe esplika iha Artigu 16.
KAPITULU 7: MULTA,
SANSAUN KA KASTIGU
Artigu 20
Multa, Sansaun Ka Kastigu
Ema se deit maka viola lei internu ne'ebe hakerek iha
KAPITULU 2 no 3 iha regulamentu ne’ e sei hetan multa, sansaun ka
kastigu. Multa, sansaun ka kastigu sei varidade ho kategoria no tuir nivel
violasaun ka kazu hanesan tuir mai ne’e;
No |
Tipu
Kazu |
Kategoria |
Multa,
Sansaun ka Kastigu |
1. |
Hadau toos ou plantasaun ne'ebe laos ninian |
Kazu seriu (Todan) |
·
Toos ida bele selu $500.00-$5,000.00 (baseia ba
hektares ne’ebe hadau) |
2. |
Sunu ai laran no Tesi ai horis ilegal iha area komunal,
area protesidu no area ba risku dezastre: ·
Ai protesaun/ ai ne’ebe moris kleur(mahoni, aikakeu, ai bubur no sst) ·
Ai energia/ai ne’ebe fasil moris(Gamal, Aikafe, ai matan dukur no
sst..) · Ai horis hanesan au, tali tahan no ai horis ne’ebe fo fuan |
Kazu seriu (Todan) |
·
Aihun
ida bele selu $5.00-$100.00 (hare mos presu aihun iha merkadu) ·
Bele selu $100.00-$5,000.00 (baseia ba hektares no
estragus neebe iha) ·
Sei kuda fali aioan 50-500 (baseia ba estragu ai oan/
Aioan ida sei kuda fali ai oan 5) |
3. |
Lere, tesi, sunu no Estraga
ema (Privadu) nia aihoris |
Kazu seriu (Todan) |
·
Ai hun ida sei selu osan $. 25.00-$500.00 (ba ai
industria) ·
Ai horis sira seluk sei selu osan $. 5.00-500.00 ba
Kada Ai hun ida. |
4. |
Nauk ema nia kualker aihan no aihoris, hanesan
kulu, nu’u, hudi, aidila no seluk tan |
Kazu La Todan (Kaman) |
·
Sei selu osan $. 5.00-$1,000.00 ·
Truka fali(Hare mak quantidade no presu hira mak nia
foti ka naok) |
5. |
Animal estraga aihan no ai industria |
Kazu La Todan (Kaman) |
·
Selu fali aihan ho aihan ne’ebe estraga tuir quantidade
estragus(Exemplu: batar selu ho batar) ·
Selu ho osan $. 5.00 - $5.000 (baseia presu aihan no ai
industria ne’ebe hetan estragus) |
6. |
Kasa animal fuik ka animal protesidu |
Kazu La Todan (Kaman) |
· Bele selu $50.00-$,1,000.00
(Baseia ba presu animal ne’ebe estraga) |
|
|
|
|
KAPITULU 8: REGRAS BELE TESI AI HORIS
Artigu 21
Regulamentu Bele Tesi Ai Horis
21.1
Atu tesi ai uza ba atividade sosiais hahu iha dia 1 de
Maiu to’o dia 31 de Outubru kada tinan.
21.2
Bandu atu labele tesi ai ba uza aktividade sosiais
hahu iha dia 1 de Novembru to’o dia 30 de Abril kada tinan-tinan.
21.3
Labele tesi Ai iha fatin risku ba desastre no area
protezidu.
21.4
Bele tesi ai iha tempu bandu nia laran uza ba
aktividade sosiais, bainhira akontese situasaun emerjensia ruma, tenki halo
surat lisensa ba aldeia no Suku hodi hetan rekomendasaun Suku ba iha diresaun
Florestal Munisipiu ………… hodi hetan lisensa tesi ai tuir Lei.
KAPITULU 9: PROVISAUN FINAL NO EFETIVIDADE
Artigu 22
Revisaun No
Amendementu
22.1. Regulamentu suku bele halo revisaun no amendementu tuir
nesesidade ne ebe persiza kuandu iha mudansa atu troka iha suku laran,
kondisaun sosial-ekonomia husi komunidade lokal ho sistema legislativu
relevante ho governu.
22.2 Komite suku tenki halu enkontru ida entre membrus komite
atu halo revisaun no amandamentu ba regulamentu interna ida ne’e. Amandamentu
no revisaun husi regulamentu ne’e tenki aprova husi maioria
komunidade ne'ebe partisipa iha enkontru plenaria ne'ebe organiza husi komite.
OBSERVASAUN
1. Regulamentu internu Suku ………..
nian sai hanesan Tarabandu ida nebe importante tebes ba konsellu Suku atu bele kria
estabilidade no seguransa komunidade nian, hodi fo revensaun ba komunidade sira
tomak iha Suku laran no Suku vizinhu sira, atu bele evita ba problema no krime
oi-oin ne’ebe mosu iha komunidade
2. Konsellu Suku kria Regulamentu
ne’ebe Kompostu husi Konsellu Suku, representante Igreja, representante komunidade
vunerabel sira, Representantes husi Uma fukun ka knua hotu-hotu no ema sira
nebe iha kompetente atu kontribui ba diskusaun no implementasaun regulamentu internu
ne’e ho diak iha futuru.
3. Esbosu ne’ebe publika daun-daun
ba ita hotu, atu ita boot sira bele hola parte atu halo mos revisaun ida ne’ebe
bele tulun mos konsellu suku, hodi haklean diak liu tan regulamentu sira ne’e.
Ami agradese atu ita boot sira bele halo komentarius, sujestaun, kritikas no
proposta ne’ebe sai hanesan koperasaun no solidaridade ita boot sira nian atu
ita bele hadia hamutuk hodi haburas esbosu ida ne’e molok atu implementa, hodi
bele desenvolve iha Suku laran.
4. Regulamentu internu Suku …………
nian, sei hetan aprovasaun husi Konsellu Suku, representante lia nain knua hotu
ne’ebe iha suku laran, bainhira liu husi prosesu diskusaun ho tempu mediu molok
atu publika. Diskusaun importante ida ne’e sei halao, tuir mandatu, tuir
regimentu nebe mak harii husi Konsellu Suku rasik.
5. Regulamentu internu Suku …………
nian, sei hetan aprovasaun husi Konsellu Suku, Lia nain kada Uma lisan/Knua no
ida ne’e sai legal no publika.