Rabu, 06 Agustus 2025

LIDERANSA Laos Pozisaun Deit

 Lideransa Laos Kolia Kona Ba Pozisaun Deit!

Lideransa mak konseitu ida ne'ebé diskute beibeik, maibé ninia esénsia dala barak ema la komprende. Ema barak hanoin katak lideransa limitadu ba títulu ka pozisaun espesífiku iha organizasaun ida nia laran. Maibé, lideransa lalimite ba nia pozisaun, tamba sei hare ba influénsia, inspirasaun, no abilidade atu mobiliza ema seluk ba objetivu hamutuk.

Esénsia husi Lideransa ne'ebé Efetivu

Lideransa ne'ebé efetivu depende la'ós de'it ba autoridade formál, maibé mós ba lider ida nia kualidade pesoál no abilidade interpesoál. Elementu esensiál balu hosi lideransa ne'ebé efetivu mak hanesan:

  • Vizaun ne'ebé klaru: Líder ida tenke iha vizaun ne'ebé klaru kona-ba diresaun ne'ebé nia hakarak atu la'o no bele komunika vizaun ne'e ba nia ekipa ho maneira ne'ebé inspiradór.
  • Integridade: Konfiansa mak fundasaun ba lideransa. Líder ida tenke atua ho integridade, onestu, no konsistente iha liafuan no asaun sira.
  • Empatia: Komprende no tau matan ba nesesidade, sentimentu, no aspirasaun sira hosi membru ekipa nian mak xave atu harii relasaun sira ne'ebé metin no fiar-an.
  • Abilidade Komunikasaun: Komunikasaun ne'ebé efetivu mak ponte entre líder ida ho sira nia ekipa. Líder ida tenke bele hato'o informasaun ho klaru, rona ho ativu, no fó feedback ne'ebé konstrutivu.
  • Abilidade sira atu foti desizaun: Iha situasaun sira ne'ebé kompleksu no estresante, líder ida tenke bele foti desizaun sira ne'ebé di'ak no responsavel.
  • Abilidade Delegasaun: Lider ida ne’ebé di’ak hatene oinsá atu delega knaar ba membru ekipa ne’ebé kompetente no fó autonomia ba sira atu kompleta serbisu ho di’ak.
  • Abilidade Motivasaun: Líder ida tenke bele motiva nia ekipa atu atinji dezempeñu másimu liuhosi fornese rekoñesimentu, rekompensa, no oportunidade sira ba kreximentu.

Lideransa iha Kontestu Oin-oin

Lideransa la limita ba mundu negósiu ka organizasaun formál sira. Lideransa bele hetan iha kontestu moris oioin, hanesan família, komunidade, no mós iha ita-nia an rasik. Ema hotu-hotu iha poténsia atu sai líder, la haree ba sira nia pozisaun ka background.

Dezenvolve Abilidade Lideransa nian

Abilidade lideransa nian bele aprende no dezenvolve husi maneira oi-oin, hanesan:

  • Treinamentu no Edukasaun: Tuir formasaun lideransa, semináriu, ka programa edukasaun formál bele fornese koñesimentu no abilidade ne'ebé presiza atu sai lider ida ne'ebé efetivu.
  • Esperiénsia: Esperiénsia mak mestre di'ak liu. Envolve iha projetu oioin, organizasaun, ka atividade voluntáriu sira bele fó oportunidade sira atu pratika abilidade lideransa nian no aprende hosi sala sira.
  • Mentoria: Aprende hosi esperiénsia sira hosi líder susesu sira bele fornese hanoin no orientasaun ne'ebé iha valór.
  • Auto-Reflesaun: Reflesaun beibeik bele ajuda ita boot identifika ita-boot nia forsa no frakeza rasik, no mós área sira atu hadi'a.

Konklusaun

Lideransa mak viajen ida no laós objetivu ikus. Atu sai líder ida ne'ebé efetivu presiza kompromisu ida ba kontínua aprende, dezenvolvimentu, no oferese ita nia diak liu ba ema seluk. Ho dezenvolve abilidade lideransa nian, ita bele iha impaktu pozitivu ba ita-nia an rasik, ita-nia ekipa sira, no komunidade ne'ebé hale'u ita no ita serbi ba.

Planu Negósiu ba Kios Ki'ik ida ne'ebé efisiente no Bele hetan Lukru

 Introdusaun

Nu'udar mikro-emprezáriu, ha'u fiar katak hahú kios ki'ik ida bele sai hanesan pasu ida ba susesu. Ho kapitál ne'ebé relativamente mínimu, kios ki'ik ida bele fornese no fasilita komunidade ne'ebé hela besik hodi hamosu lukru ne'ebé sufisiente bainhira jere ho estratéjiku ne’ebe diak. Planu negósiu tuir mai bazeia ba esperiénsia no peskiza simples atu asegura kios ki'ik ida bele funsiona ho efisiente no iha Lukru

Analiza Merkadu

Molok loke kios ida, sei analiza nesesidade sira hosi komunidade lokál ne’ebe hela besik, hanesan lokalizasaun estratéjiku, produtu sira ne'ebé popular, no konkorente sira ne'ebé eziste. Normalmente, nesesidade loroloron nian hanesan hahán, bebida, no nesesidade uma-laran nian mak popular. Hala'o peskiza ida kona-ba folin atu asegura katak sasán sira ne'ebé ita fa'an kompetitivu.

 

Konseitu Negósiu no Produtu sira

Konseitu husi kios mak atu fornese nesesidade loroloron nian ho servisu ne'ebé amigavel no oras loke ne'ebé fleksivel. Produtu prinsipál sira ne'ebé ha'u sei fornese inklui:

  • Nesesidade báziku sira (foos, masin midar, modo, mina no seluktan)
  • Bebida sira (bee minerál, xá, kafé, bebida malirin sira)
  • Labarik sira nia hahan/Labarik sira nia gosta
  • Produtu limpeza uma-laran nian
  • Pulsa telefone no eletrisidade
  • Print no Fotocopy

Aleinde produtu sira, ita mós hakarak apoiu servisu lori sasan ba kliente sira ne'ebé iha.

Estratéjia Operasionál

Ita fiar katak konsisténsia ba regulalaridade operasionál mak xave. Iha ne'e iha estratéjia simples balu ne'ebé ita bele implementa:

  1. Hakerek no rejistu finanseiru loroloron nian
  2. Hamos no organiza produtu sira hodi bele atrativu
  3. Mantein limpeza kios lo-loron
  4. Harii relasaun di’ak ho fornesedór lokál sira

Planu Marketing

Atu asegura kios ki'ik okupadu nafatin, depende ba métodu promosaun oioin:

  • Oferese deskontu sira bainhira loke foun kios
  • Fahe broxura ka panfletu sira iha área ne'ebé hale'u
  • Promosaun semanal sosa-ida-hetan-ida-gratuita iha produtu balun
  • Programa loyalidade ba kliente nian ba kompras kada tempu
  • Uza WhatsApp no mídia sosiál hodi atualiza informasaun kona-ba stock sasan

Projeksaun Finanseiru

Ho kapitál inisiu bele ho $500.00-$1,000.00, sei aloka ba:

  • Aluga no Selu eletrisidade (se ita seidauk iha fatin rasik)
  • Kompra sasán inisial
  • Ekipamentu (Rak ka fatin rai sasan, ekipamentu simples ba kasir)
  • Promosaun

Target rendimentu negósiu kada loron nian mak besik $ 40.00 – $70.00, ho marjen lukru 10-20%. Ho ida ne’e bele rekupera ita nia investimentu iha fulan neen nia laran.

Análiza Risku

Iha rekonesimentu katak negósiu ki'ik sira mós sempre hasoru dezafiu hanesan:

  1. Kompetisaun presu husi kios sira seluk
  2. Sasan sira ne'ebé la folin no prasu tiha
  3. Mudansa sira iha hahalok husi konsumidór nian

Atu hamenus risku sira-ne'e, sei kontinua monitoriza tendénsia sira merkadu nian no atualiza ita nia produtu sira, no mós mantein kontaktu besik ho nia kliente sira.

Konklusaun

Ho planeamentu ne'ebé kuidadu no atitude ne'ebé nunka rende, kios ki'ik ida bele sai negósiu ida ne'ebé lori ksolok finanseiru no sosiál. Ita fiar katak ho konsisténsia no inovasaun, Ita nia kios simples bele sai hanesan opsaun prinsipál ba komunidade lokál.

Pontus Ezemplu Husi Planu Negósiu Agrofloresta Nian

 Introdusaun

Ha'u hakarak hahú negósiu agrofloresta nian iha rai ho hekare 5 ne'ebé seidauk dezenvolve. Agrofloresta kombina to'os ho ai-horis no ai-han sira seluk ba rezultadu sustentabilidade ekonomia no ambiental.

Vizaun Jerál Negósiu nian

  • Naran Negósiu: Agro Sagadete
  • Fatin: Aldeia : Ulabuti, Sagadate
  • Área Rai: 5 ha
  • Tipu Ai-horis sira: Kakau, has, avokat, hudi no ai-horis sira seluk
  • Merkadu Alvu: Indústria ai-han, kooperativa lokál sira, merkadu tradisionál sira, no vendedór online sira

Analizasaun ba Merkadu

Nesesidade ba xokolate, has, no avokat kontinua aumenta. Komunidade rurál sira mós buka hela ai-horis no aihan fresku ho folin ne'ebé baratu. Ida-ne'e aprezenta oportunidade ida tanba agrofloresta bele produz kolleita ne'ebé sustentável ho variadede oi-oin. Kompetisaun sei limitadu nafatin ba área rurál sira ne'ebé uza métodu tradisional sira.

Planu Produsaun

1. Preparasaun Rai:

  • Hamoos rai, kria terraço, no implementa sistema irigasaun ne’ebé simples
  • Kuda aioan avokat, has no ai-kakau hanesan ai-horis prinsipál
  • Kahur ho hudi, batar, Aimanas, aifarina, fehuk, modo no seluktan

2. Ai-oan no Fasilidade sira:

  • Sosa ai-oan ka husu apoiu aioan husi sentru viveirus estadu, kooperativa no ajénsia relevante sira

3. Servisu Nain:

  • Envolve família agrikultór lokál sira no rekruta servisu nain sesional nian no adisional sira

4. Kolleita & Pós-Kolleita:

  • Kolleita tuir etapa: modo, aifarina, hudi, no aihan sira seluk depois fulan 3-4, avokat, has no kakau depois tinan 2-3.

Jestaun Negósiu

Harii estrutura organizasaun nian simples ho jestór ida, funsionáriu rua iha kampu, no funsionáriu administrasaun marketing nian ida.

Komunikasaun intensivu kada semana ho transparénsia.

Planu Finanseiru

Kapitál Inisiál:

  • Fini, adubu, ferramenta sira: $ 5,000.00
  • Traballadór inisiál $ 1,000.00
  • Sistema irigasaun $ 1,500.00

Targetu Reseita:

  • Tinan dahuluk (ai-han sira): $ 3,000.00
  • Tinan daruak too terseiru (kakau, Avokat, Has): $ 6,000.00
  • Tinan dalima ba leten (kakau, Avokat, Has): $10,000.00/tinan
  • Pontu Break-Even: Alvu retornu investimentu bele hetan fali iha tinan Ke-3

Análiza no Mitigasaun ba Risku

  1. Peste no moras sira: Implementa sistema agrikultura orgániku no monitorizasaun rutina
  2. Fluktuasaun folin: Diversifika produtu sira no estabelese akordu sira fa'an nian ho kooperativa no sosa nain sira
  3. Bailoron ne'ebé maka'as: Harii irigasaun no halo jestaun ba be

Konklusaun

Agrofloresta hanesan esforsu ida ne’ebé sustentavel ne’ebé bele rekopera ambiente no ekonomia. Ho modelu negósiu ne’ebé dezenvolve ona, ha’u iha konfiansa katak Agro Sagadete bele inspira no fó oportunidade ba futuru suku nian.

Planu Negosiu


Saida mak Planu Negosiu?

Planu negósiu mak dokumentu eskrita ida ne'ebé halo rezumu ba objetivu, estratéjia sira, alvu merkadu, estrutura organizasionál, orsamentu ka projesaun finanseira no etapa operasionál sira iha negósiu ida nian. Ho liafuan seluk, planu negósiu maka "dalan" ida ba na'in ba negósiu sira atu hala'o no haburas sira nia negósiu. Planu negósiu sira normalmente uza atu:

  1. Ajuda emprezáriu sira atu planeia estratéjia negósiu ida ne'ebé klaru
  2. Konvense investidór sira ka banku sira bainhira buka finansiamentu
  3. Identifika oportunidade sira, risku sira, no maneira sira atu ultrapasa dezafiu sira negósiu nian
  4. Komunika vizaun, misaun, no valór sira empreza nian ba ekipa ka parseiru potensiál sira

Objetivu husi planu negósiu mak hanesan matadalan estratéjiku ida ne'ebé ajuda emprezáriu sira ka empreza sira dezeña, jere, no dezenvolve sira nia negósiu ho foku ne'ebé boot liu. Jeralmente, objetivu prinsipál sira balun hosi planu negósiu ida inklui:

· Estabelese Vizaun no Misaun: Dezenvolve imajen ida ne'ebé klaru kona-ba saida mak empreza hakarak atinji ho ninia valór prinsipál sira.

· Dezenvolve Estratéjia Negósiu: Identifika pasu konkretu sira atu atinji objetivu sira ba tempu badak no tempu naruk.

· Hetan Finansiamentu: Fornese ba investidór potensiál sira, banku sira, ka instituisaun finanseira sira ho imajen kompletu ida kona-ba modelu negósiu, projesaun finanseira no potensiál ba lukru sira.

· Identifika Risku no Solusaun sira: Trasa dezafiu no risku negósiu potensiál sira no estratéjia sira mitigasaun nian.

· Sukat Progresu: Uja instrumentu avaliasaun ida hodi monitoriza atinjimentu alvu no ajusta planu sira tuir nesesidade.

· Organiza Rekursu: Determina rekursu umanu, finanseiru no materiál sira ne'ebé presiza ba operasaun sira.

· Hasa'e Posibilidade ba Susesu: Ajuda emprezáriu sira sai organizadu no preparadu liután atu hasoru dezafiu sira merkadu nian.

Se mak bele halo planu negosiu?

Planu negósiu bele prepara husi parte oioin ne'ebé iha koñesimentu, esperiénsia, no komprensaun kona-ba negósiu ne'ebé hala'o daudaun. Tuir mai hanesan ema ka parte balun ne'ebé mak bele prepara planu negósiu:

Emprezáriu ka Na'in ba Negósiu sira

Na'in ba negósiu sira ne'ebé komprende negósiu no merkadu normalmente bele prepara sira nia planu negósiu rasik hanesan matadalan operasionál no estratéjia dezenvolvimentu negósiu nian.

Ekipa Jestaun ka Funsionáriu Internu sira

Se empreza ne'e hala'o ona operasaun, ekipa jestaun ida ne'ebé iha esperiénsia ka funsionáriu sira ne'ebé komprende empreza nia vizaun bele mós ajuda prepara planu negósiu nian.

Konsultór Negósiu ka Peritu Finanseiru sira

Profisionál sira iha área negósiu, finanseiru, ka konsultoria jestaun nian ne'ebé iha esperiénsia no matenek iha preparasaun planu negósiu nian tuir padraun no nesesidade merkadu nian.

Akadémiku sira ka Estudante sira

Iha kontestu edukasionál, estudante sira ka akadémiku sira ne'ebé estuda empreendedorizmu ka jestaun negósiu nian dalabarak prepara planu negósiu sira hanesan parte ida hosi projetu ka knaar peskiza nian.

Treinadór ka Mentór Negósiu sira

Mentór sira ho esperiénsia iha harii no dezenvolve negósiu sira bele ajuda prepara no fornese input kona-ba planu negósiu nian.

Oinsa bele halo Planu negosiu?

Planu negósiu ida tenke kria iha pontu espesífiku sira iha prosesu dezenvolvimentu negósiu nian hodi maximiza ninia benefísiu sira. Tuirmai ne'e hanesan tempu apropriadu sira atu dezenvolve planu negósiu ida:

Bainhira Hahú Negósiu Foun

Molok hahú negósiu ida, importante tebes atu dezenvolve planu negósiu ida hodi orienta pasu inisiál sira, estratéjia sira marketing nian, análize merkadu nian, no projesaun finanseira sira.

Bainhira Presiza Mudansa Estratéjiku

Bainhira empreza ida hetan mudansa boot sira hanesan espansaun, lansa produtu foun, ka tama iha merkadu foun, planu negósiu ida ajuda planeia pasu sira ne'ebé loos.

Buka finansiamentu ka investimentu

Se ita-boot hakarak hetan finansiamentu hosi banku, investidór, ka instituisaun finanseira, planu negósiu ida tenke dezenvolve uluk atu nune'e parte esternu sira komprende negósiu nia potensiál no risku sira.

Hafoin Rekolla Dadus no Peskiza Merkadu

Hafoin hala'o peskiza merkadu no análize konkorente nian, ita-boot bele dezenvolve planu negósiu ida bazeia ba dadus no faktu sira ne'ebé válidu.

Bainhira Hasoru Krize ka Dezafiu ruma

Atu ultrapasa dezafiu atuál sira, planu negósiu ida ajuda dezeña estratéjia foun sira no rezolve frakeza sira.

Hanesan Instrumentu Dezenvolvimentu ba Tempu Naruk

Planu negósiu ida la'ós de'it atu hahú negósiu ida, maibé mós sai hanesan instrumentu monitorizasaun no avaliasaun ba tempu naruk.

Atu hetan planu negósiu ida ne'ebé di'ak, iha pasu no prinsípiu oioin atu konsidera no asegura  planu negósiu ne'ebé ita-boot kria ka hetan iha kualidade aas duni mak hanesan:

Halo Peskiza Merkadu ne'ebé klean

Halibur dadus kona-ba merkadu, kliente alvu sira, konkorente sira, no tendénsia sira indústria nian. Dadus válidu sei halo planu negósiu sai realistiku no foka liu.

Determina Objetivu no Estratéjia sira ne'ebé klaru

Asegura katak objetivu negósiu nian sira trasa espesífikamente no estratéjia sira realistiku, konsidera kondisaun no rekursu sira ne'ebé disponivel.

Uza Formatu Sistemátiku no Estruturadu

Kria planu negósiu iha formatu ne'ebé fasil atu komprende, hanesan seksaun antesedente, análize merkadu, planu marketing, planu operasaun, projesaun finanseira, nst.

Envolve Peritu sira se Nesesáriu

Se ita-boot sente ladún fiar-an, ita-boot bele konsulta mentor negósiu, konsultór, ka asesór finanseiru ida ba input no konsellu atu hadi'a liután ita-boot nia planu negósiu.

Fó atensaun ba projesaun finanseira ne'ebé realistiku

Halo estimativa razoavel sira kona-ba reseita, kustu sira, no lukru sira, no evita sai otimista ka pesimista liu. Dadus finanseiru ne'ebé loos aumenta konfiansa esterna.

Haree fila fali no halo revizaun beibeik

Planu negósiu ida la'ós dokumentu ida ne'ebé estátiku; sempre atualiza bazeia ba dezenvolvimentu negósiu no kondisaun merkadu.

Uza Ferramenta no Modelu sira ne'ebé Disponivel

Rekursu online barak fornese modelu planu negósiu nian ne'ebé bele personaliza ba ita-boot nia nesesidade sira. Ida-ne'e ajuda asegura aspetu importante hotu-hotu hetan kobertura.

Foka ba Ita-boot nia Proposta Fa'an Úniku

Esplika saida maka halo ita-boot nia negósiu sai diferente no superiór ho ita-boot nia konkorente sira.

Rabu, 11 Juni 2025

KONSELU MUNISIPAL PROTESAUN SIVIL KONSELU PROTESAUN SIVIL POSTU ADMINSTRATIVU KONSELU PROTESAUN SIVIL SUKU

 Termu ba Referénsia

Lia-makloke

Orgaun governu lokál maka orgaun ne’ebe besik liu ba povu, iha nivel ida ne’e maka sente liu emerjénsia no iha ne’e mós maka atividade preparasaun, prevensaun, mitigasaun, alíviu hetan planea no hala’o. knar ida ne’e hala’o basea ba Lei no 12/2020 de 2 de Dezembru Lei Protesaun Sivil, ne’ebe fo legalidade ba establese Konselu Munisipal Protesaun Sivil iha artigu 36 ho nia natureza hanesan orgaun konsulta ba Presidente Autoridade Municipais sira ho ko’ordenasaun iha matéria/assuntu protesaun sivil nian iha âmbitu munisipal no Postu Administrativu sira.

KMPC maka xave bainhira hakarak jestaun risku dezastre hetan suksesu. KMPC sei Lidera hosi Presidente Autoridade Municipiu. KMPC maka sei tau-matan ba fó resposta emerjénsia no redusaun risku dezastre ba Municipiu ida tomak no koordena asisténsia ne’ebé mai hosi liur.

Vizaun:

Ita-nia Lei-Inan rekoñese no fó garantia ba sidadaun Timór-oan hotu-hotu direitu ba moris.  Direitu ida-ne’e inklui direitu ba moris saudável no iha balansu ekolojikamente no dever atu proteje ambiente ba jerasaun sira aban-bainrua.

Finalidade:

KMPC sei tau-matan no koordena atividade preparasaun, prevensaun, mitigasaun no rekuperasaun dezastre no presta resposta tuir tempu no efetivu ba populasaun sira iha Postu Administrativu ne’ebé afetadu.

v Membros konselhu Munisipal Protesaun Sivil kompostu husi (artigu 37 lei Basicu Protesaun Sivil)

  1. Presidente Autoridade Munisipal;
  2. Komandante Operasional Munisipal Protesaun Sivil;
  3. Representante hó nivel sira dirigentes nian husi servisus deskonsentradus Administrasaun Direta Estadu nian;
  4. Responsáveis másimu ba forsa defesa no servisu siguransa nian nebé iha Munisípiu;
  5. Representante municipal ida husi servisu ambulansia nó emerjensia médika nian;
  6. Komandante Munisipal Korpu Bombeiros nian.
  7. Adminsitrador Postu Administrativu no Sukus.

vSekretariadu KMPC sei asegura husi Servisu Munisipal Protesaun Sivil.

vRegulamentu Konselhu Munisipal Protesaun Sivil nian sei aprova husi Presidente Autoridade Munisipal.

ØKompetensia ba konselhu Munisipal Protesaun Sivil nian hatu’ur iha artigu 38 lei Protesaun Sivil mak hanesan:

a. Fó konselhu ba Presidente Autoridade Munisipal kona ba  matéria/assuntu protesaun sivil nian iha âmbitu munipal nian;

b. Fó paraser kona ba planus municipal protesaun sivil nian;

c. Akompaña esekusaun ba planus munisipais protesaun sivil nian;

d. Akompaña polítikas protesaun sivil nian iha âmbitu municipal nian;

e. Promove hamutuk hó autoridades kompetentes hodi hala’o funsionamentu ba planus munisipais emerjensia nian, bainhira situasaun né justifika.

 Papel no Knaar sira

Papel no knaar sira hosi KMPC, KPCPA no KPCS kobre atividade barabarak molok, durante no hafoin dezastre ruma mosu.  Relatóriu periódiku kona-ba progresu no rezultadu hosi operasaun sira tenke hato’o ba ANPC hafoin hetan aprovasaun husi Presidente Autoridade Munisipiu.

KMPC nia papel no responsabilidade maka hanesan:

  1. Mitigasaun: Refere ba medida sira fízika no la’ós-fízika ne’ebé foti atu limita impaktu aat hosi perigu dezastre, degradasaun ambientál no perigu teknolójiku.

1.1  Koordena avaliasaun risku komunidade nian ba dezastre, prepara komunidade nia planu asaun, no fiskaliza implementasaun planu hirak-ne’e. 

1.2  Dezenvolve, atualiza no disemina mapa perigu no risku nian ho informasaun sira relevante ba desizór polítika sira, públiku jerál no mós ba komunidade sira be iha risku.

1.3  Prepara, atualiza, koordena no monitór implementasaun Planu Asaun Dezastre Municipiu nian (PADM).  Fó garantia katak PADM sei fó konsiderasaun ba mudansa ambientál.

1.4   Halo integrasaun suku no postu administrativu nia planu sira ba iha PADM.

1.5   Promove integrasaun PADM ba iha estratéjia no orsamentu nivel nasionál nian.

1.6   Haforsa regulamentu sira kona-ba zonamentu, utilizasaun rai no harii-uma ka konstrusaun


  1. Preparasaun: Atividade no medida sira ne’ebé foti sedu kedas atu fó garantia ida ba resposta ne’ebé efetiva ba impaktu hosi perigu sira.

2.1. Dezenvolve sistema alarme sedu ne’ebé povu sira be iha risku bele fasil kompriende no ne’ebé bele minimiza impaktu dezastre ba komunidade sira.

2.2. Fasilita atividade sira haboot konxiensia kona-ba risku dezastre ba iha komunidade.

2.3Asegura informasaun suli ho di’ak no oportunu hosi suku to’o ba nasionál no vise-versa kona-ba perigu sira be atu akontese.

2.4. Fasilita edukasaun no formasaun ba ofisiál lokál, voluntáriu sira no públiku no hala’o ezersísiu simulasaun no prátika sira kona-ba dezastre.  

2.5. Dezenvolve no revee frekuentamente planu preparasaun hasoru situasaun emerjénsia no planu kontinjénsia inklui rezervas (hahán no la’ós-hahán), fatin evakuasaun, Prosedimentu Operasaun Estandarte (SOP), rekursu umanu no finanseira.

  1. Prevensaun: Atividade sira atu fó prevensaun totál ba impaktu aat hosi perigu no fó meius atu minimiza dezastre sira be relasionadu ho ambiente, teknolojia no biolójia. 

3.1. Fasilita atividade sensibilizasaun no edukasaun públiku atu muda hahalok no komportamentu no promove “kultura prevensaun” ida entre povu sira.

  1. Resposta: Fó asisténsia ka intervensaun durante ka imediatamente depoisde dezastre ida atu responde prezervasaun vida no nesesidade sira subsisténsia bázika hosi ema hirak-ne’ebé afetadu. Resposta ne’e bele imediata, kurtu-prazu ka longu-prazu.

4.1Diseminasaun avizu rápida no oportunu ba komunidade/ populasaun sira ne’ebé bele hetan ameasa ba sira-nia an.

4.2. Mobilizasaun ekipa sira ba fó resposta, ativasaun Prosedimentu Operasaun Estandarte (SOP), Sentru Operasaun Municipiu (DOC).

4.3.  Halo jestaun ba operasaun emerjénsia iha terrenu.

4.4.  Halo koordenasaun rápida ba área afetadu, analiza no fó-hatene buat sira be hetan iha área ne’ebá ba ANPC Diresaun Nasionál Jestaun Riskus Dezastre (DNJRD).

4.5. Halo koordenasaun rekursu sira ne’ebé Municipiu iha atu fó resposta ida efetivu no oportunu ba nesesidade sira be identifika ona; no

4.5. Bainhira presiza, rekomenda no fó informasaun nesesária ba nivel nasionál.

 5Rekuperasaun: Desizaun no asaun sira ne’ebé foti depoisde dezastre ida mosu ho hanoin atu restaura ka mellora kondisaun moris pre-dezastre komunidade afetadu nian, iha tempu hanesan dudu no fasilita ajustamentu nesesáriu ba reduz risku.

5.1Koordena no monitór atividade rekuperasaun sedu nivel Municipiu nian, ne’ebé inklui mós abastesimentu nesesidade bázika, porezemplu ai-han, hatais no uma no restaurasaun sistema liña-moris nesesária (hanesan; eletrisidade, komunikasaun, bee no sintina, transporte, etc).

Hato’o relatóriu ba ANPC - DNJRD kona-ba inisiativa sira rekuperasaun nian.

 5.2Koordena ho DNJRD kona-ba implementasaun polítika rekuperasaun uma inklui verifikasaun no distritbuisaun.

5.3. Fiskaliza lei no orden iha komunidade sira.

5.4. Fasilita normalizasaun atividade ekonómika iha komunidade sira.

Kamis, 20 Februari 2025

EXEMPLU: REGULAMENTU INTERNU SUKU (TARA BANDU)

 

INTRODUSAUN

 

Tuir ita nia hatene Suku nebe mak halao knar komunitariu nian iha fatin hotu-hotu iha Timor Leste nia laran tomak, iha dever no responsabilidade boot, atu hakbi’it an hodi implementa planu estadu nian iha base hodi servisu hamutuk ho komunidade atu atinji ba resultadu diak ba iha Suku no em Jeral ba estabilidade no desenvolvimentu Nasional.

Atu atinji ba mehi no metas nebe ita planea iha area desenvolvimentu estadu ida nian, dalan diak nebe mak Konsellu Suku foti no buka, oinsa atu implementa ka regula no hatur regulamentu ida ne’e baseia ba Lei inan ka konstitiuisaun RDTL, Artigu 2, Alinean 4 ne’ebe hateten katak “Estadu rekoñese no valoriza norma no lisan rai-Timor nian ne’ebé laos kontra Lei Inan no mos lejizlasaun seluk tan ne’ebe koalia kona ba direitu ne’ebé mai husi lisan no toman” hodi bele assegura ema hotu iha base, aldeia no Suku ida nia laran atu bele kria harmonia, unidade no estabilidade hodi bele evita mos violénsia ne’ebe hamosu instabilidade no halakon unidade iha komunidade nia laran.

Ho nune’e Konsellu Suku iha hanoin ida atu dezenvolve no habelar regulamentu internu ne’ebe forte iha Suku ida ne’e, hodi bele prevene ba situasaun konflitu no instabilidade ka disturbu, iha Suku ida ne’e nia laran. Hanesan Konsellu Suku iha dever, atu buka maneira ka dalan ne’ebe diak, atu minimiza risku sira ba violensia no konflitu nebe mosu iha Suku laran no foku liu ba kasu kiik sira ne’ebe sei bele resolve deit iha Suku no Aldeia laran tuir akordu ka regulamentu ne’ebe aseita tiha ona. Hanesan regulamentu internu Suku nian sei kontinua preoritisa kasu krime sira lao tuir nafatin investigasaun no sei entrega ba orgaun sira ne’ebe kompetente. Regulamentu internu Suku nian sei tau atensaun maka’as ba kasu sira ne’ebe iha posibilidade resolve tuir tradisaun ka bele resolve deit iha suku laran no regulamentu internu ne’e mos sai hanesan TARA BANDU ida iha suku ida ne’e nia laran.

Agradese tebes ba apoiu kontribuisaun no kooperasaun ema hotu nian hahu husi esbosu, sosializasaun ba komunidade hodi Konsellu Suku bele finaliza regulamentu internu Suku nian ho diak. Ami nia agradesementu boot no obrigado wain ba Inan aman, lia nain knua sira, parseiru servisu sira, juventude no kontribuentes hotu ne’ebe fo hanoin ba prosesu elaborasaun regulamentu internu ida ne’e to’o remata, ami la haluha hato’o ami nia agradesementu wain no obrigadu.

 


 

REGULAMENTU SUKU

KAPITULU 1: JERAL NO DIFINISAUN

Artigu 1

Jeral

Ida ne’e hanesan regulamentu Suku........, Postu Administrativu......., Munsipiu.......... Regulamentu ne'e dezenvolve husi komite ne'ebe mai husi lider komunidade ne'ebe mak simu fiar husi komunidade iha Suku ................... ho konsiensia komunidade iha Suku .............hanesan diskussaun seriu iha fulan ..............tinan 2025 too fulan ............ tinan 2025.

Finalidade Regulamentu nee sei sai hanesan TARA BANDU ne’ebe uza husi Komite hanesan Konsellu Suku ............ atu komunidade tomak, Lider Suku nomos ema ruma ne'ebe mak tama no hela iha Suku ............ ba utuliza rekursus naturais iha area Suku ida ne’e.

Artigu 2

Difinisaun Termus

Ba prinsipiu regulamentu ne’e:

2.1. Komunidade: Refere ba uma no sira nia membrus familia ne'ebe mak hela ou registu iha Suku

2.2. Guarda Floresta: Refere ba/oficiais floresta/iha nivel suku. Funsaun no responsabilidade importante mak atu:

a.      Proteje floresta no produtus floresta

b.     Prevene sunu ai laran

c.      Hasae konsiensia publiku husi funsaun floresta ne'ebe iha relasaun ho komunidade

d.     Kordena ho dirasaun ne'ebe relevante sira husi governu MAP atu suporta programa MAP.

2.3. Komite Jestaun Ba Redusaun Risku Dezastre Suku (KJDS): Refere liu ba komisaun ka strutura ne’ebe iha funsaun importansia mak hanesan:

a)     Apoiu atividade dezenvolvementu suku liu husi atividade redusaun risku dezastre nian iha suku laran.

b)     Lidera, salva no evakuasaun ba komunidade bainhira akontese dezastre ruma.

c)     Foti Dadus relasiona ho komunidade sira ne’ebe hetan dezastre naturais.

d)     Apoiu atividade sira hanesan rekoperasaun no reabilitasaun iha suku laran hanesan kontrolu fatin protesaun sira, sensibiliza lei floresta no lei internu suku, no apoiu mos atividade husi guarda floresta no extensionista iha Suku.

 

Artigu 3

Tratamentu

3.1. Regulamentu ne'e sei aplika ba kazu ruma no problema ne'ebe akontese iha area no ema ne’ebe iha Suku ............ tuir tradisionalmente no ema ne’ebe hela no uja ka assessu rekursu suku ida ne’e

3.2. Komunidade ne'ebe mak hela iha suku vizinhu tenki lao tuir regulamentu nee. Kuandu ema ruma iha Suku vizinu viola regulamentu nee iha area ne'ebe Suku ida ne’e tradisionalmente sei uja regulamentu ida ne’e no sei hetan sansaun sira ne’ebe hateten ona iha regulamentu ida ne’e nia laran.

 

KAPITULU 2: REGULAMENTU JERAL

Artigu 4

Regulamentu Basiku

Komunidade hotu-hotu iha Suku ............. tenki lao tuir lei no regulamentu iha Republika Demokratika de Timor-Leste no regulamentu Suku hanesan sidadaun husi Nasaun no mos membru komunidade iha Suku ida nia laran.

Tamba ne'e mak iha Lei inan RDTL, Artigu-2, Alinea-4 hateten katak, Estadu rekunese no valoriza norma no lisan Rai Timor nian ne'ebe laos kontra lei inan no mos legislasaun seluktan ne'ebe koalia kona ba Direitu ne'ebe mai husi lisan no Toman komunidade ida nian.

Artigu 5

Regulamentu Atu Proteje Ordem Sosial Iha Suku

Laiha ema ida mak atu estraga ordem sosial, unidade ou solidaridade iha suku ba razaun saida deit husi atividade instabilidade ida ne’e hanesan:

5.1. Asaun violasaun (baku malu, asaltu, estrundu, naok/estraga propriadade publiku no privadu.

5.2. Naok sasan.

5.3. Intimidasaun.

5.4. Aktus no krime sira seluk ruma ne'ebe viola lei no regularnentu nasional.

5.5. Hadau toos ou plantasaun nebe laos ninian

Ema ne'ebe maka halo atividade illegal sei lori ba Polisia ou hetan kastigu tuir regulamentu nee.

Artigu 6

Norma Sosial

Komunidade hotu-hotu ne’ebe hela iha suku laran tenki mantein unidade no solidaridade hodi tuir norma sosial hanesan:

6.1. Atu respeita malu tuir Familia Kultura no Estadu

6.2. Atu hare didiak oan sira

6.3. Atu fo respeita ba RDȚL, Igreja no Kultura

6.4. Responsabiliza ba asaun ne’ebe halo

6.5. Labele usa lia tolok ba ema seluk liu-liu iha labarik Sira nia oin

6.6. Labele halo relasaun seksual ho ema seluk nia fen ou laen

6.7. Labele goja halimar ema, liu liu feto Sira

6.8. Labele halo buat nebe la iha moral iha labarik Sira nia oin

6.9. Labele halo ema seluk sente la kontenti

6.10. Labele Laran moras ema seluk nia sasan

Artigu 7

Disputa/Konflitu Iha Suku

Disputa ou konflitu ruma ne'ebe akontese iha Suku .............. tenki tuir lalaok ne'ebe espesifiku iha Kapitulu 5 ”Sistema Implementasaun ba Regulamentu Suku” husi regulamentu nee.

 

KAPITULU 3: REGULAMENTU KONA BA UZA NO JESTAUN REKURSU NATURAIS

Artigu 8

Atividade Ne’ebe Bandu

Atividade ruma ne'ebe Kauza degradasaun no ekploitasaun makaas husi rekursu naturais iha area no ema ne'ebe hela iha suku ne’e. Komunidade ne’ebe mak kontra bandu sei hetan multa tuir regulamentu. Atividade ne’e kategoria hanesan aktu illegal, hanesan tuir mai nee:

  1. Tesi ai ne'ebe moris natural ba faan
  2. Tesi ai ne'ebe moris natural liu husi 3 m kubik ba ojetivu domestiku
  3. Tesi ai ruma sein iha lisensa hosi rai nain, lider suku (exemplu, xefi aldeia no xefi Suku), no Floresta Munisipiu
  4. Tesi ai ho Sensor laiha lisensa ne'ebe hasai hosi Floresta;
  5. Sunu area, maske toos permanente
  6. Loke ai laran ba halo toos
  7. Tama ema seluk nia toos laiha lisensa husi toos nain
  8. Husik animal ho livre iha suku no area ne'ebe mak laos area hodi husik animal
  9. Kasa ka oho animal fuik iha area ailaran ka area ba animal fuik sira nian
  10. Halao atividade ruma ne'ebe affeta ba bee matan, hanesan tesi ai, halo toos, sunu area, husik animal, fase, no haris besik iha be matan
  11. Kaer no oho animal ne’ebe halo protesaun ba iha bee matan
  12. Uja kimiku no elektrik hodi animal sira iha mota
  13. Koileta ai fuan, aihan no produtu toos nian ne'ebe la husu lisensa
  14. Tesi au, aihoris, aifuan no ai industria ema seluk nian laiha lisensa husi nain

 

KAPITULU 4: KUADRU SERVISU BA IMPLEMENTASAUN REGULAMENTU SUKU

Artigu 9

Komite Suku Ba Implementasaun Regulamentu Suku

9.1. Komite Suku ne’ebe kompostu husi membru Konsellu Suku, KJDS, representante Igreja, Lian Nain husi Knua sira, sei organiza hodi implementa regulamentu Suku.

9.2 Estrutura organizasaun Suku Komite Suku mak hanesan tuir Mai ne’e:

Membru Komite

Ema Ne’ebe Responsaliza

Koordenador Komite

Lia Nain Suku

Vice Koodernador Komite

Xefe Suku

Sekretariu/Texoreiru

PAAS

Membru Komite

Xefe Aldeia no Delgado/a Sira

Lia nain knua no aldeia sira

Membru KJDS

Representante Joventude

Representante husi Igreja

 

9.3 Ba Estrutura tenki renova fali kuadu mandatu konsellu suku truka. Otomatikamente konsellu Suku foun sei simu responsabilidade no organiza fali konsensu ho komunidade sira relasiona ho estrutura komite hodi kontinua implementa regulamentu ida ne’e iha Suku. Relasiona ba prosesu komite tenki hili fali membru sira tuir dalan demokrasia hanesan halo votasaun.

Artigu 10

Mandatu Husi Komite Suku

10.1. Mandatu husi Komite Suku ba implementasaun regulamentu Suku mak hanesan:

a.     Resposaliza formulasaun, implementasaun no haforsa regulamentu suku.

b.     Halo aprosimasaun ho komunidade sira hotu iha suku laran atu obedese ka tuir regulamentu ne’ebe suku iha ona atu bele garante sustentabilidade iha futuru.

c.      Fahe regulamentu suku ba komunidade sira.

d.     Resolve problema entre komunidade sira.

e.      Monitoriza no avalia implementasaun regulamentu suku nian.

f.      Koopera ho ofisial governu sira ne’ebe relevante.

g.     Renova no halo revisaun ba regulamentu suku nian

h.     Uja multa ne’ebe koleta liu husi implementasaun regulamentu suku nian ho diak no transparensia ba interese jeral komunidade no suku nian.

10.2. Iha kazu ruma kuandu membru komite labele asume nia responsabilidade ou lakon fiar husi komunidade iha suku laran relasiona ho nia hahalok, tratamentu ne’ebe lajustu ba komunidade sira, tenki hili representante foun hodi truka no hetan aprovasaun husi komunidade sira.

Artigu 11

Funsaun No Responsabilidade Husi Membru Komite

11.1 Funsaun no responsabilidade husi komite mak hanesan tuir mai ne’e;

Membru Komite

Funsaun no Responsabilidade

Koordenador Komite (Lia Nain Suku)

·       Lidera komite suku no lidera diskusaun iha enkontru

·       Resolve issu ruma ne'ebe lori ba suku iha koordenasaun ho Xefi Aldeia no Lian husi Knua

·       Organiza enkontru komite atu diskuti problema /kazu ruma iha suku

·       Tenke responsabliza ba implementasaun regulamentu suku no planu uza rai ba futuru husi suku.

·       Responsabiliza tomak ba gestaun no uza osan/fundus iha komite; o Implementa no haforsa reuglamentu suku no planu uja rai ba futuru iha kooerdanasaun ho governu ne'ebe relevante (PAM, APA, Floresta, MAP no seluktan)

·       Lidera komite suku atu monitoria no avalia implementasaun regulamentu suku no planu uza rai ba futuru husi suku ne'ebe iha kordenasaun ho membrus komite

·       Lidera komite suku atu renova no halo revisaun ba regulamentu suku no planu uza rai ba futuru ne'ebe iha kordensaun ho membrus komite

Vice Koodernador Komite (Xefe Suku)

·       Ajuda lider komite tuir nia knar no responsabilidade

·       Representa Lider wainhira nia rasik labele marka ninia presensa

·       Attende diskussaun no enkonntru iha nivel suku no fornese sujestaun ba komite

·       Resolve problema balun ne'ebe lori ba suku liu husi koordenasaun ho lider komite no lian knua sira

·       Assiste lider iha implementasaun regulamentu suku

Sekretariu/Texoreiru (PAAS)

·       Hanesan moderador iha enkontru

·       Koordena ho lider no no membru seluk hosi komite banhira aktividade hosi komite, hanesan enkontru ne'ebe organija

·       Maneija no arkivu dokumentu balun hosi komite

·       Mantein livru no maneija osan hosi komite

·       Relata relatoriu finansa ba lider no mos membru seluk hosi komite

·       Foti nota diskussaun, espesialmente liafuan sira husi komite, iha enkontro atu akumula ho diak

Membru Komite (Xefe Aldeia/ Delegado/a)

·       Atende enkontru no diskusaun iha nivel suku no fahe komunidade sira iha aldeia

·       Fahe mos perkupasaun komunidade sira nia husi aldeia ba Suku.

·       Resolve problema ruma ne'ebe akontese iha aldeia iha koordenasaun ho Lian husi knua ka Aldeia.

·       Relata resultadu enkontru mediasaun iha nivel aldeia iha enkontru monitorizasaun mensal.

·       Halo konsultasun ho lider komite kona ba problema/kazu ne'ebe mak labele resolve iha nivel aldeia

·       Atende enkontru mediasaun husi lider komite iha nivel suku atu diskuti problema/kazu ne'ebe labele resolve iha nivel aldeia.

·       Responsabliza ba implementasaun regulamentu suku iha nivel aldeia.

·       Asisti lider iha implementasaun regulamentu suku.

Membru (Lia nain knua no aldeia sira)

·       Atende diskusaun no enkontru iha nivel suku no fo sugestaun ne'ebe persiza iha enkontru.

·       Resolve problema ruma ne'ebe iha suku liu husi kordenasaun ho lider komite no vice komite no chefi aldeia.

·       Kordena desisaun/aktividade komite ho lider tradisional husi suku vizinhu.

·       Asisti lider komite iha implementasaun regulamentu suku nian

Membru (KJDS)

·       Atende diskusaun no enkontru iha nivel suku no fo sugestaun ne'ebe persiza durante enkontru.

·       Apoiu koordenador no Vice komite hodi foku liu ba atividade redusaun risku ba dezastre

·       Sensibiliza regulamentu Suku relasiona

·       Apoiu atividade sira ne’ebe implementa ba redusaun risku dezastre ho parte relevante sira (APC, Floresta, Agrikultura, Saude no Seluktan).

·       Relata atividade KJDS ba iha membru komite hotu iha suku laran.

Representante Joventude (Feto no Mane)

·       Atende diskusaun no enkontru iha nivel suku no fo sugestaun hodi juventude nia naran husi suku

·       Halo diskusaun ho juventude sira iha suku.

·       Fahe regulamentu suku no desizaun komite ba grupu joven husi suku laran no suku vizinu

·       Kordena ho grupu joven sira iha suku laran no suku vizinu.

·       Asisti lider komite iha implementasaun regulamentu suku nian.

·       Hanesan respresentante Juventude ka pontu vokal ba juventude iha suku laran.

Membru (Representante hosi Igreja)

·       Atende diskusaun no enkontru iha nivel suku no fornese sujestaun hanesan representa husi Igreja

·       Fahe informasaun regulamentu no dezisaun komite liu husi Igreja ka kapela.

·       Assiste lider ba implementasaun regulamentu suku

 

 

11.2. Kuandu Koordenador no Vice Koordenador Komite la marka presensa ou falta ou labele assume sira nia responsabilidade tamba rasaun ruma, membru komite bele hili representante transitoriu entre membru komite ne’ebe iha hanesan provisoriu. Ema provisoriu ne’ebe hili sei hare fali knar no responsabiliza Koordenador no Vice koordenador komite nian.

11.3. Bainhira Leader/Koordenador Komitte la partisipa iha enkontru ruma, nia bele delega ninia poder ka responsabilidade ba Vice Koordenador Komite/Vice Leader ka Sekretaris (Sekretaris bele halao knar ida ne’e bainhira Vice laiha tempu)

Artigu 12

Knar No Responsabilidade Husi Membru Komite

Knar no responsabilidade husi membrus komite mak hanesan tuir mai ne’e:

a.      Tuir regras no tuir lina responsabilidade ne’ebe esplika ona iha regulamentu.

b.     Atende enkontru plenariu organiza husi komite iha nivel suku ou aldeia

c.      Atu partisipa iha atividade atu suporta implementasaun regulamentu suku nian

d.     Iha direitu atu reklama kontra ema ne'ebe viola ho komite suku ou lider lokal (hanesan Xefe de Suku)

e.      Iha direitu atu tau matan ba atividades komite suku nian, atu hare membrus komite sira bele halao sira nian knar no responsibilidade

 

KAPITULU 5: SISTEMA IMPLEMENTASAUN REGULAMENTU

Artigu 13

Prinsipiu Basiku

13.1. Regulamentu nee tenki implementa hanesan lei internu iha suku......... Komunidade hotu tenki monitoriza no hare didiak violasaun, instabilidade ka atividades illegal ne'ebe mak kontra regulamentu suku nian.

13.2. Kazu no krime ruma ne'ebe mak akontese iha teritori Suku .......... nia laran hanesan Krime Publiku, tenki relata/kesar ba Polisia no sei prosesu tuir lei krime ka Lei estadu RDTL nian.

13.3.Kazu ruma ne'ebe kategoria hanesan kazu Sivil, lider komunitaria toma responabilidade masimu atu bele resolve baseia ba keixa tuir regulamentu ne'e no tuir lei ne’ebe iha.

13.4. Tempu mediasaun ba kazu tenki halo bazeia ba oras servisu nian no sei determina husi Xefe aldeia no Xefe do Suku.

13.5.

13.5. Kazu ne’ebe la konsege rezolve iha Aldeia no Suku sei kontinua tuir prosesu legal ne’ebe iha.

Artigu 14

Lalaok Atu Resolve Problema No Mediasaun Ba Kazu/Konflitu

14.1.   Keisa ou violasaun ba kazu ruma tenki fo hatene uluk ba Lia nain mak depois ba iha xefe de Aldeia iha area ne'ebe hetan problema ba. Xefe Aldeia ho membru komite iha Aldeia tenki organiza enkontru mediasaun atu tetu hamutuk ho ema ne'ebe halo problema (hanesan vitima no suspeitu) no Lia nain husi knua no aldeia.

14.2.   lha enkontru medisaun no tetu, xefe de Aldeia ho membrus komite seluk verifika faktus liu husi investigasaun no diskusaun ho vitima sira. Kazu tenke relata ba xefe de Suku bainhira hala'o ona enkontru mediasaun nee hetan ona konkordansia.

14.3.   Kuandu kazu labele resolve iha nivel Aldeia, tenki lori ba nivel suku. Xefe de Suku ho membros komite Suku sira tenki organiza enkontru mediasaun ho problema ka ne’ebe akontese tiha ona no bainhira kazu la konsege rezolve iha Suku sei kontinua ba prosesu legal neebe iha.

Artigu 15

Fahe Informasaun Kona Ba Regulamentu Ba Komunidade Sira

15.1 Atu membru komunidade hatene komprende diak kona ba regulamentu suku ida ne’e, Xefe Aldeia responsabiliza atu iha enkontru ho komunidade iha nivel aldeia kada fulan rua ou fulan tolu dala ida atu fahe resultadu husi diskusaun no dezisaun iha enkontru monitoring iha komite nia laran.

15.2 Iha atividade ka eventu Suku nian membru komite iha responsabilidade atu kontinua fahe informasaun kona ba lei internal suku ka regulamentu ida ne’e.

Artigu 16

Avaliasaun Annual iha Nivel Suku

16.1 Enkontru plenaria ho komunidade lokal husi suku tenki hala'o husi komite suku tinan-tinan atu:

a.      Fahe kazu no informasaun ne'ebe komite hetan iha tinan ida nia laran

b.     Avalia efektividades regulamentu suku hanesan diak no ladun diak ba komite

c.      Hasae komunidade nia konesimentu kona ba regulamentu suku no planu suku ba iha futuru.

Artigu 17

Kazu Nebe La Konsege Resolve

17.1. Kazu nebe mak la konsege resolve iha uma kain laran, lalaok sansaun ka multa sei ho nia valor la hanesan, kazu nebe mak resolve iha aldeia ka Suku la hanesan ho prega multa nebe resolve iha Uma kain tamba desizaun hotu-hotu tuir kombinasun husi familia vitima no suspeitu nian.

17.2. Kazu ne’ebe laiha solusaun iha suku sei kontinua entrega husi komite ba iha parte relevantes

Artigu 18

Kazu Ne’ebe To’o Iha Xefe Aldeia

Bainhira kazu ka problema larezolve iha uma kain ka familia ida nia laran mak sei ba iha aldeia, mak sei aplika tuir;

18.1.       Ba Kazu seriu (Todan) Ema ida ne’ebe mak lakon ka sala baseia ba evidensia, mak sei hasai despesas mak hanesan;

a.     Kazu ne’e resolve iha aldeia sei selu $ 45.00.

b.     Sei hasai despesas mak hanesan:

·       Karau

·       Sigaru

·       Foos

·       Tua

·       Bua no malus

18.2.       Ba Kazu La Todan (Kaman) Ema ida ne’ebe mak lakon ka sala baseia ba evidensia, mak sei hasai despesas mak hanesan:

a.     Bainhira kazu ne’e resolve iha aldeia sei selu $ 25.00.

b.     Sei hasai despesas mak hanesan:

·       Bibi ka fahi

·       Sigaru

·       Foos

·       Tua

·       Bua no malus

 

Artigu 19

Kazu Ne’ebe To’o Iha Suku

Bainhira kazu la rezolve iha aldeia no kontinua ba suku, mak sei aplika tuir mai ne’e:

19.1         Ba Kazu seriu (Todan) Ema ida ne’ebe mak lakon ka sala baseia ba evidensia, mak sei hasai despesas mak hanesan

a.     Rezolve iha Suku sei selu $ 100.00

b.     Sei hasai despesas mak hanesan:

·       Karau

·       Sigaru

·       Foos

·       Tua

·       Bua no malus

19.2.       Ba Kazu La Todan (Kaman) Ema ida ne’ebe mak lakon ka sala baseia ba evidensia, mak sei hasai despesas mak hanesan:

a.     Rezolve iha suku sei selu $ 50.00

b.     Sei hasai despesas mak hanesan:

·       Bibi ka fahi

·       Sigaru

·       Foos

·       Tua

·       Bua no malus

 

KAPITULU 6: JESTAUN FINANSEIRU (OSAN TAMA NO OSAN SAI)

Artigu 17

Osan Tama Ba Komite

Komite Suku sei iha reseita ka Osan tama liu husi implementasaun regulamentu suku:

a.      Multa ne'ebe selu husi ema ne'ebe viola regulamentu.

b.     Kontribuisaun ne'ebe fo husi organizasaun externu/jestaun rekursu sira seluk ne’ebe ho voluntariu apoiu Suku.

Artigu 18

Gastus Husi Komite

Osan ka fundus ne’ebe komite hetan husi rimplementasaun regulamentu suku nian, komite suku tenki uza deit ba implementasaun regulamentu suku, hanesan:

a.      Reflorestasaun ba ailaran tuan no area protezidu sira

b.     Rehabilitasaun ba valeta

c.      Hahan ka konsume ba enkontru monitorizasaun mensal ba komite

d.     Hahan ka konsume uza iha enkontru fulan tolu iha nivel aldeia

e.      Organiza seremonia ka eventu sira ne’ebe sosializa ka implementa regulamentu lei internu Suku nian.

f.      Atividades seluk presija iha diskusaun no dezisaun hamutuk husi membru komite.

Artigu 19

Jestaun Finanseiru

19.1. Komite suku tenki jere ka maneja no rai osan ka fundus ho propriu husi komite suku. Lider komite tenki iha responsabilidade maximu ba jestaun osan no vice lider koordenador husi komite tenke rai livru finansas nian ho transparensia.

19.2. Atu uza osan tenki diskuti iha membru komite ho partisipasaun 1/2 husi total membru komite no aprova husi 2/3 husi membru ne ebe partisipa enkontru.

19.3. Lider ou vice lider komite tenki relata osan tama no gastus husi komite ba membrus komite seluk iha enkontru monitorizasaun fulan-fulan.

19.4. Komite suku tenki relata mos osan tama no gastus ba komunidade Sira seluk iha enkontru avaliasaun annual ne'ebe esplika iha Artigu 16.

 

KAPITULU 7: MULTA, SANSAUN KA KASTIGU

Artigu 20

Multa, Sansaun Ka Kastigu

Ema se deit maka viola lei internu ne'ebe hakerek iha KAPITULU 2 no 3 iha regulamentu nee sei hetan multa, sansaun ka kastigu. Multa, sansaun ka kastigu sei varidade ho kategoria no tuir nivel violasaun ka kazu hanesan tuir mai ne’e;

No

Tipu Kazu

Kategoria

Multa, Sansaun ka Kastigu

1.

Hadau toos ou plantasaun ne'ebe laos ninian

Kazu seriu (Todan)

·       Toos ida bele selu $500.00-$5,000.00 (baseia ba hektares ne’ebe hadau)

2.

Sunu ai laran no Tesi ai horis ilegal iha area komunal, area protesidu no area ba risku dezastre:

·       Ai protesaun/ ai ne’ebe moris kleur(mahoni, aikakeu, ai bubur no sst)

·       Ai energia/ai ne’ebe fasil moris(Gamal, Aikafe, ai matan dukur no sst..)

·       Ai horis hanesan au, tali tahan no ai horis ne’ebe fo fuan

Kazu seriu (Todan)

·       Aihun ida bele selu $5.00-$100.00 (hare mos presu aihun iha merkadu)

·       Bele selu $100.00-$5,000.00 (baseia ba hektares no estragus neebe iha)

·       Sei kuda fali aioan 50-500 (baseia ba estragu ai oan/ Aioan ida sei kuda fali ai oan 5)

3.

Lere, tesi, sunu no Estraga ema (Privadu) nia aihoris

Kazu seriu (Todan)

·       Ai hun ida sei selu osan $. 25.00-$500.00 (ba ai industria)

·       Ai horis sira seluk sei selu osan $. 5.00-500.00 ba Kada Ai hun ida.

4.

Nauk ema nia kualker aihan no aihoris, hanesan kulu, nu’u, hudi, aidila no seluk tan

Kazu La Todan (Kaman)

·       Sei selu osan $. 5.00-$1,000.00

·       Truka fali(Hare mak quantidade no presu hira mak nia foti ka naok)

5.

Animal estraga aihan no ai industria

Kazu La Todan (Kaman)

·       Selu fali aihan ho aihan ne’ebe estraga tuir quantidade estragus(Exemplu: batar selu ho batar)

·       Selu ho osan $. 5.00 - $5.000 (baseia presu aihan no ai industria ne’ebe hetan estragus)

6.

Kasa animal fuik ka animal protesidu

Kazu La Todan (Kaman)

·       Bele selu $50.00-$,1,000.00 (Baseia ba presu animal ne’ebe estraga)

 

 

 

 

 

KAPITULU 8: REGRAS BELE TESI AI HORIS

Artigu 21

Regulamentu Bele Tesi Ai Horis

21.1         Atu tesi ai uza ba atividade sosiais hahu iha dia 1 de Maiu to’o dia 31 de Outubru kada tinan.

21.2         Bandu atu labele tesi ai ba uza aktividade sosiais hahu iha dia 1 de Novembru to’o dia 30 de Abril kada tinan-tinan.

21.3         Labele tesi Ai iha fatin risku ba desastre no area protezidu.

21.4         Bele tesi ai iha tempu bandu nia laran uza ba aktividade sosiais, bainhira akontese situasaun emerjensia ruma, tenki halo surat lisensa ba aldeia no Suku hodi hetan rekomendasaun Suku ba iha diresaun Florestal Munisipiu ………… hodi hetan lisensa tesi ai tuir Lei.

 

KAPITULU 9: PROVISAUN FINAL NO EFETIVIDADE

Artigu 22

Revisaun No Amendementu

22.1. Regulamentu suku bele halo revisaun no amendementu tuir nesesidade ne ebe persiza kuandu iha mudansa atu troka iha suku laran, kondisaun sosial-ekonomia husi komunidade lokal ho sistema legislativu relevante ho governu.

22.2 Komite suku tenki halu enkontru ida entre membrus komite atu halo revisaun no amandamentu ba regulamentu interna ida ne’e. Amandamentu no revisaun husi regulamentu nee tenki aprova husi maioria komunidade ne'ebe partisipa iha enkontru plenaria ne'ebe organiza husi komite.

 

OBSERVASAUN

1.     Regulamentu internu Suku ……….. nian sai hanesan Tarabandu ida nebe importante tebes ba konsellu Suku atu bele kria estabilidade no seguransa komunidade nian, hodi fo revensaun ba komunidade sira tomak iha Suku laran no Suku vizinhu sira, atu bele evita ba problema no krime oi-oin ne’ebe mosu iha komunidade

2.     Konsellu Suku kria Regulamentu ne’ebe Kompostu husi Konsellu Suku, representante Igreja, representante komunidade vunerabel sira, Representantes husi Uma fukun ka knua hotu-hotu no ema sira nebe iha kompetente atu kontribui ba diskusaun no implementasaun regulamentu internu ne’e ho diak iha futuru.

3.     Esbosu ne’ebe publika daun-daun ba ita hotu, atu ita boot sira bele hola parte atu halo mos revisaun ida ne’ebe bele tulun mos konsellu suku, hodi haklean diak liu tan regulamentu sira ne’e. Ami agradese atu ita boot sira bele halo komentarius, sujestaun, kritikas no proposta ne’ebe sai hanesan koperasaun no solidaridade ita boot sira nian atu ita bele hadia hamutuk hodi haburas esbosu ida ne’e molok atu implementa, hodi bele desenvolve iha Suku laran.

4.     Regulamentu internu Suku ………… nian, sei hetan aprovasaun husi Konsellu Suku, representante lia nain knua hotu ne’ebe iha suku laran, bainhira liu husi prosesu diskusaun ho tempu mediu molok atu publika. Diskusaun importante ida ne’e sei halao, tuir mandatu, tuir regimentu nebe mak harii husi Konsellu Suku rasik.

5.     Regulamentu internu Suku ………… nian, sei hetan aprovasaun husi Konsellu Suku, Lia nain kada Uma lisan/Knua no ida ne’e sai legal no publika.

Saida mak agrofloresta

Agrofloresta maka prátika ida uza rai nian iha ne'ebé ai-horis ai-laran sira kuda iha paizajen agríkola sira iha ne'ebé interasaun e...