Senin, 21 Oktober 2024

ETAPA 2: ASSESMENTU RISKU Prosesu 3: Komprensaun Siklu No Tendensia

Estimasaun tempu

Preparasaun no enkontru: Loron sorin

Material

Bainhira ita deside atu utiliza kalendariu tinan ho fulan 12, prepara forma ho kolom 13 (ida ba lista atividade no ida ba kada fulan iha tinan ida nia laran) komesa husi fulan ne’ebe sira hanoin katak hahu tinan ka siklu produtiva. Se lae, prepara materia tuir ba siklu ka kalendariu sira seluk. Bainhira membru komunidade labele lee no hakerek, utilisa material iha lokal atu representa prosesu visual iha rai. Se lae, iha kartaun kores, lapizeira, no selotip ka pin iha liman.

Objetivu

Atu karik mane ka feto iha komunidade komprende oinsa bens estar sira nian, vunerabildade no exposisaun kona ba perigu durante tinan ida kalendariu, no oinsa sira nia moris hetan influensa husi ambiente natureza no konseitu sosial fatin sira hela ba.

Diskrisaun

Iha grupu mane no feto ne’ebe separadu, grupu prinsipal no partisipante seluk halo mapamentu atividade loron prinsipal komunidade no atividade ne’ebe kontinua durante tinan ida. Atividade sira ne’e iha relasaun ho subsistensia, atividade domestika, migrasaun, asesu ba bens no servisu, atendimentu iha eskola, no elementu sira seluk ne’ebe importante iha fatin neba. Durante diskusaun ida ne’e, sira mos identifika parte sira eksternal saida mak akontese ka mudansa durante kalendariu tinan ida (hanesan eventu annual, festival, konflitu). Importante liu, durante diskusaun tuir mai presija hare didiak relasaun ho atividade hotu ne’ebe akontese ho bem estar, vunerabilidade, no exposisaun perigu.

Produtu

Produsaun iha ne’e ita sei hare ba kalendariu visual tinan ne’ebe hatudu atividade prinsipal, akontesimentu no periodu aumenta risku kareteristika ba moris iha komunidade, ida ne’e dalaruma ita bolu kalendariu seasonal (musim). Kalendariu destaka ba jestaun risku bele halao, depois deside husi komunidade.

Etapa

·        Antes ita komesa, verifika oinsa mane, feto, ema ne’ebe idosu no adultu interperta: se liu husi kalendariu kada fulan, seasonal ka siklu seluk. Garante katak partisipante husi kada seitor komunidade disponivel ba sira nia presente, no hare karik iha membru komunidade ne’ebe vunerabel (ka sira nia representante).

·        Benvindu ba partisipantes hotu no fo hanoin ba sira objetivu KLJRD. Hamutuk, revisaun oituan kona ba enkontru ikus, halo diskusaun kona ba feedback liu husi mekanisme partisipatoriu, no tuir nia prosesu.

·        Esplika objetivu enkontru ida ne’e, esplika oinsa atividade saida mak sei halao no hetan resultadu hamutuk. Husu voluntariu atu ajuda fasilita diskusaun involvimentu servisu.

·        Husu partisipante, iha grupu separasaun laran ba mane no feto, atu halo lista dezenhu ba kartaun atividade prinsipal ne’ebe sira halao iha uma kain no sira nia komunidade iha kada loron no seasonal. Enkoraja sira atu mensiona atividade ne’ebe spesifiku ba grupu subsistensia ne’ebe diferensia, adultu no idosu, nsst. Kontinua to’o partisipante sira senti satisfeitu katak karta ka lista iha atividade prinsipal kada loron ba kada grupu xavi.

·        Mapa ba atividade liu husi kalendariu tinan ne’ebe selisiona. Husu partisipante atu marka fulan (ka unidade seluk) iha ne’ebe sira halao kada atividade, utilisa liafuan (letra), simbolu ka sinal seluk. Diskusaun saida mak hatudu, atu garante katak ema sira ne’e presente komprende no aseita ho mapa. Ajusta karik presija.

·       Husu (kada ema ida ba ida) oinsa iklima, kondisaun ambiente no problema sosial muda husi fulan ba fulan. Se presija, udan tun, anin, temparatura aas, no akontesimentu hanesan seka, inundasaun ka moras (hanesan diarea) no pesti ba planta sira, polusaun, violensia sosial no problema sira seluk ne’ebe dominante. Grafiku sira ne’e ho hanesan, fo marka ba fulan iha ne’ebe sira akontese no bainhira mak sira Intensu ka frekuente akontese. Halo diskusaun saida mak ita hatudu atu garante ema hotu komprende no aseita ho grafiku/mapa. Ajusta karik presija.

·       Fasilita diskusaun utilisa pergunta xavi ba analisa (iha kraik).

Uja kores, simbolu ka kartu atu hakerek pontu importante sira iha grafiku. Kontinua diskusaun too partisipantes hotu hetan oportunidade atu fo hanoin ka idea.

·       Taka enkontru ho husu agradese no obrigadu ba ema hotu nia tempu no sira nia kontribuisaun. Foti foto kalendariu no halo replikasaun fasil liu lee atu hatudu iha fatin assesibel iha komunidade.

·       Fo hanoin grupu prinsipal kona ba sira nia reponsabilidade atu fahe resultadu enkontru ida ne’e liu husi mekanismu patisipatoriu no fo feedback ba enkontru tuir mai. Karik iha grupu ne’ebe identifika durante prosesu ne’ebe sira nia atividade la hatene husi partisipante, repete exersisiu ho sira no tau hamutuk sira nia resultadu. Planu ba enkontru tuir mai.

Tip Sira

·        Iha diversidade grupu pinsipal, lista atividade karik sei naruk liu.

Tetu atu fahe ba grupu kiik sira ne’ebe servisu iha tempu hanesan no tau sira hamutuk iha diskusaun ikus.

·        Iha fatin urbanu, tetu atividade ne’ebe tuir tendensia sesonal, hanesan atendimentu iha eskola, servisu turismu, festival, kontrusaun, migrasaun membru uma kain ba servisu provisoriu, nsst. Se relevansia ho vunerabel, halo diskusaun relasaun entre atividade urbanu ho suku (hanesan produsaun aihan).

·        Depois desastre, uja prosesu ida ne’e atu ajuda tempu ba projetu rekoperasaun, atu alina no proteze atividade sesonal komunidade nian.

·        Ema karik lakohi hateten atividade sensitivu no tabu iha komunidade. Karik relevansia ho vunerabilidade grupu ka komunidade balun. Tetu no konsidera fahe grupu foku no konfidensial lapresija hakerek atividade iha mapa, nune’e partisipante senti ladun perkupa kona ba konsikuensia negativu husi diskusaun.

·        Ba komunidade ne’ebe laiha hela fatin ka komunide mobel, ne’ebe nia atividade normal disturbu, halo grafiku oinsa sira nia uma kain halo jestaun iha regulamentu akampamentu ka iha transit, atu hetan hahan, buka be’e, asesu ba servisu higene, buka fatin protezidu, desidi detinu tuir mai, maneira seguru transporte, nsst. Grafiku mudansa kondisaun ambiente durante periodu ne’ebe hanesan no, ba tendensia ne’ebe kleur, husu informasaun xavi antes enkontru ka husu sira atu partisipa.

·        Diskusaun oinsa teknologia bele uja no oinsa ita nia afeitu, exemplu, eletrisidade mate, presu energia sa’e, dll.

·        Se prosesu ne’e rezulta ona ema ka grupu vunerabel sira, iha komunidade ne’ebe seidauk representa ho diak iha grupu prinsipal, konvida sira partisipa iha enkontu tuir mai.

Analisa: pergunta xavi atu guia analisa ne’ebe sentradu ba komunidade

·        Atividade saida mak feto sira halo lor-loron? tamba saida? (prova kona ba grupu subsistensia, idade, nsst.)

·        Oinsa ho atividade feto (grupu feto ne’ebe diferensia, se relevansia) muda husi fulan ba fulan durante tinan ida? Tamba sa?

·        Atividade saida mak halao husi mane lor-loron? Se iha diferensia ne’ebe signifikante entre mane? Tamba sa? (prova kona ba grupu subsistensia, idade, nsst.)

·        Oinsa ho atividade mane (grupu mane ne’ebe diferensia, se relevansia) muda husi fulan ba fulan durante tinan ida laran? Tamba sa?

·        Atividade saida mak labarik no adultu lor-loron? Se iha diferensia signifikante entre sira? Tamba sa?

·        Oinsa atividade labarik ka adultu (grupu lahanesan, se relevante) muda husi fulan ba fulan durante tinan ida? Tamba sa?

·        Se iha grupu mane, feto, labarik ka adultu ne’ebe nia atividade lahatudu? (prova kona ba difisensia no minoridade seluk). Se mak sira no oinsa ita bele integra sira iha prosesu ne’e nia laran?

·        Sa fulan mak okupadu liu ba mane no feto? Ema ne’ebe idade liu? Labarik sira ka adultu? Seluktan? Tamba sa?

·        Oinsa iklima muda husi fulan ba fulan? Karik ita hare padraun ne’ebe diferente foin lalais ne’e?

·        Eventu akontesimentu ka situasaun husi fulan ba fulan? Bainhira ida ne’e akontese? Karik ita hare padraun diferensia foin lalais ne’e?

·        Saida mak ita hare bainhira observa efeitu (efek) husi iklima ka akontesimentu no situasaun seluk ba atividade membru komunidade? Nia exemplu, labarik sira ladun eskola iha tempu udan (tamba menus asesibilidade), feto gasta tempu barak liu koleta be’e iha fulan bailoron naruk, ka ema ne’ebe idosu sei hein labarik sira barak liu iha sesaun koleta. Tamba sa?

·        Bainhira mak atividade balun ne’ebe kausa ba mane, feto, idosu, adultu ka labarik sira vunerabel liu hasoru perigu, moras no situasaun seluk ne’ebe influensa ba bom estarsira nian? tamba saida?


ETAPA 1: INVOLVIMENTU Prosesu 2: Alkansa ba Buy-in (kompra iha)

 Estimasaun tempu

Perparsaun no enkontru: Loron sorin

Material

Preparasaun material ne’ebe tuir nia konseitu. Diagrama bele pinta iha flipchart, kuadru ka rai utilisa spidol ka fatuk bainhira presija.

Objetivu

Atu identifika (halo mapamentu) institusaun no organizasaun (inklui knar no nia relasaun ho komunidade) ne’ebe kontribui ba jestaun risku desastre iha komunidade.

Diskrisaun

Grupu prinsipal no pastisipante seluk halo diagrama atu hatudu oinsa bele oranganizadu sira komunidade, no sira nia relasaun ho identidade internal no eksternal ne’ebe bele kontribui ba planeamentu, jestaun no implemenatasaun KLJRD. Diagrama baibain husi siklu boot ne’ebe representa komunidade, no siklu kiik ka seluk ne’e iha laran no iha liur ne’ebe hatudu organizasaun, instituisaun no grupu ne’ebe baseia iha komunidade nia laran no liur. Relasaun no koneksaun entre sira hatudu husi lina ka rama (panah)

Produtu

Produsaun hanesan poster, mapa ka foto area servisu ne’ebe hatudu komunidade iha klaran no organizasaun ne’ebe halo nia diskusaun, ho legenda ka xavi ne’ebe klaru. Dalaruma bolu mapamentu stakeholder ka instituisaun sira.

Etapa

·       Bemvindu ba partisipantes hotu no fo hanoin ba sira objetivu insiativu KLJRD nian. Ho hamutuk, halo revisaun saida mak halo ona iha enkontru ikus, halo diskusaun no feedback ne’ebe hetan liu husi mekanismu partisipatoriu no adapta tuir nia prosesu.

·       Esplika objetivu enkontru, no halo esplikasaun atividade saida mak sei halo hamutuk.

·       Pinta siklu boot atu representa komunidade. Halo esplikasaun kona ba saida deit iha siklu ne’e nia laran hanesan grupu ka organizasaun ne’ebe hela iha komunidade nia laran, no saida deit mak iha siklu nia liur hanesan grupu ne’ebe iha komunidade nia liur.

·       Hahu ho komunidade nia laran. Husu ba partisipante atu hanoin grupu, komite, no assosiasaun (inklui hanesan organizasaun religiaun, edukasaun, saude, governu no laos governu) Enkoraja sira atu pinta simbolu ba kada organizasaun, tau iha siklu nia laran, no utilisa material ka forma ne’ebe diferente atu hatudu tipu grupu ka influensa (tuir se mak parte husi grupu, ka setor ne’ebe interese nsst). Aumenta tan legenda atu esplika simbolu ne’e utilisa.

·       Hanoin kona ba komunidade nia liur. Repete prosesu ne’ebe hanesan ba organizasaun ka instituisaun ne’ebe fo influensa ba sira nia moris maibe sira iha liur.

·       Diskusaun dezenhu ne’ebe halo hamutuk, uja pergunta xavi atu analisa (iha kraik).

·       Aseita kona ba oinsa bele involve organizasaun no intituisaun ne’ebe relevante ba planeamentu no implementasaun KLJRD

·       Rai dezenhu (Poster / mapa / foto ba area servisu) atu nune’e sai referensia ba komunidade. Hatudu iha fatin ne’ebe komunidade fasil atu asesu.

·       Fo hanoin ba membru grupu prinsipal kona ba responsabildiade sira nian atu fahe resultadu enkontru liu husi mekanismu partisipatoriu no fo feedback ba enkontru tuir mai. Halo planu ba enkontru tuir mai

Tip Sira

·       Bainhira presija, halao enkontru separasaun entre feto no mane, tau hamutuk resultadu atu analisa no konkordansia ba etapa tuir mai.

·       Enkoraja partisipantes atu hanoin em jeral, atu tau konsiderasaun organizasaun ka departamentu (exemplu; Husi ministeriu governu) ne’ebe iha relasaun servisu ho DRM, hanesan agrikultura, saude, mudansa klimmatika, ambiente, nsst.

·       Kria legenda. Bainhira organizasaun tau ona iha mapa, uja kor, forma (bentuk) no simbolu atu ilustra knar no sira nia relasaun.

·       Haforsa relasaun ne’ebe iha ho enkoraja idosu, lideransa formador no sira ne’ebe hatene instituisaun atu sai hanesan “ponte” entre komunidade no autoridade lokal ba KLJRD.

·       Iha ambiente urbanu, iha organizasaun barak liu atu halo nia mapamentu. Karik barak liu (ba tempu, ka espasu ba grafiku), fahe grupu ne’ebe kiik liu atu halo servisu hamutuk dala ida, hanesan serivu ba subsistensia ka relasiona ho avisu previu, no fahe fali ba iha grupu ne’ebe boot.

·       Depois desastre, organizasaun internasional bele marka presenja, balun provisoriu, maibe ho fundu ba rekoperasaun no DRM. Dalan ba mapamentu no konversasaun atu kobre organizasaun foun nebe estabelisidu. Se ignora, fo hanoin grupu autorirade ofisial jestaun desastre no ida ne’e hanesan responsabilidade DRR.

·       Ba komunidade ne’ebe laiha hela fatin no mobel ne’ebe karik lahatene organizasaun nia naran, tau sira hamutuk ia informante xavi (ema sira ne’ebe iha konesimentu direita husi komuidade) antes komesa prosesu no fahe ba grupu.

·       Iha konseitu ne’ebe laseguru, iha ne’ebe iha grupu ka grupu illegal hanesan ameasadu ba komunidade em jeral, lao tuir dalan nebe komunidade sira hatudu atu nune’e labele sai perigu ba ema hotu. Exemplu, karik bele tau dezenhu mos atu representa sira.

·       Teknologia utilisa mekanismu ICT ne’ebe diak atu halao prosesu iha komunidade

Analisa: Pergunta xavi atu guia analisa ne’ebe sentradu ba komunidade

·       Organizasaun ida ne’ebe mak ami identifika iha komunidade nia laran no liur? Se sira nia grupu informal / entidade sira formal / governu / ONG? Oinsa sira iha relasaun ho komunidade no sira seluk?

·       Saida mak sira nia prioridade?

·       Benefisiu saida mak ita (komunidade) ne’ebe hetan husi organizasaun / instituisaun / grupu ida ne’e? se mak pelu menus hetan benefisiu?

·       Pozisaun ida ne’ebe forsa? Nia influensa saida ba komunidade?

·       Ida ne’ebe mak importante liu atu redus riksu desastre? Oinsa ita nia relasaun servisu ho sira?

·       Organizasaun ne’e bele asesu husi ema hotu?

·       Se iha organizasaun ida ne’ebe ita husu atu partisipa direita iha insiativa ita nia iha KLJRD?

·       Se mak hasoru ho respresentante organizasaun sira ne’e atu husu sira involve ho inisiativa? Se iha membru grupu ne’ebe iha kontaktu ho sira? Se lae, deside se no oinsa maneira diak liu atu hakbesik sira. Exemplu:


Institusaun nia Naran

Tipu

Knaar

Koneksaun ba Institusaun Sira Seluk

Influensia

Fatin

Igreja Lokal

Institusaun Relijioja

Oferese ai-han no bee moos ne ' ebé tuir inundasaun

Servisu ho Estasaun Polisia Lokal

aas

Iha komunidade nia laran

Police Station

Government

Fornese asisténsia evakuasaun durante dezastre

Governu Municipio

kiik

Iha komunidade nia laran


Saida mak agrofloresta

Agrofloresta maka prátika ida uza rai nian iha ne'ebé ai-horis ai-laran sira kuda iha paizajen agríkola sira iha ne'ebé interasaun e...