Kamis, 10 Oktober 2024

MULSA

 

Iklima Timor Leste Kompostu husi Bailoron no tempu Udan. Wainhira iha tempu udan aihoris moris buras no matak los hodi fo aihan diak ba balada sira, maibe iha tempu bailoron aihoris sei namlaek, nia tahan monu sai kinur, maran aihoris balun too mate.

Mudansa iklimatika sei hamosu mudansa ne’ebe makaas liu iha modelu iklimatiku hirak ne’e signifika katak tempu udan ne’ebe badak liu no udan tun iha tempu badak nia laran no tempu bailoron ne’ebe naruk. Komunidade sira iha Timor Leste sei hasoru impaktu signifikativu husi mundasan hirak ne’e hanesan produsaun aihoris ne’ebe menus, sunurai arbiru no degragasaun rai husi erosaun, rai ne’ebe bele hamosu menus produsaun ba koleta, inundasaun no rai monu.

Atu garante aihoris sira ne’e hodi bele moris iha tempu bailoron naruk, iha hahalok importante balun ne’ebe agrikultor no membru komunidade sira bele implementa pratika teknika hirak ne’e sei ajuda ahoris sira moris no kontinua buras iha tempu bailoron naruk nia laran.

Ho nune’e dalan ida atu garante aihoris sira bele bura no matak nafatin mak liu husi pratika diak sira hanesan; uja mulsa ba aihoris. Mulsa katak pratika konvensional agrikultura fne’ebe halibur hamutuk ou tau aitahan sira ba iha aihun nia okos.

Labele sunu batar kain, hare kain no kualker aitahan maran ne’ebe iha ita nia toos no natar. Ita uja ida ne’e hanesan mulsa hodi tau iha aihun sira hodi kontinua fo matak no mos produs kompos ne’ebe diak ba ita nia ahoris sira. No wainhira haparu sanak no tahan no sanak sira tau iha aihun nia okos.

Objetivu mulsa ne’e mak atu rai nafatin bokon, fresku no fo aihan nutritivu ba aihoris no sei sai kompos wainhira nia dodok ona.

Durante tempu bailoron importante tebes bele uja mos hudi kain hodi protege ita nia aihoris sira, ida ne’e sei fo benefisiu diak tebes ba aihoris, tamba husi kain iha likidu ou bee, maran kleur no halo rai bokon nafatin.

Pratika mulsa rba aihoris ne’e nudar dalan ida ne’ebe fasil atu konserva no protege aihoris iha tempu bailoron no nafatin fo benefisiu ba ita.

 Mai ita pratika mulsa ba aihoris atu ita rain nafatin matak iha bailoron.

NARATIVA AI PROTESAUN

Aihun hanesan elementus importante ba ita nia ambiente

Aihun mos oferese oksigenu hasae kualidade ar, konserva be’e, preserva no proteje rai husi erosaun no inundasaun, inklui suporta balada fuik no fo mahon ba sira nia horik fatin.

Timor Leste Riku ho aihoris oi-oin ne’ebe morsi iha foho lolon no rai tetuk.

Espesis aihoris sira ne’e moris ho diferensia tuir tempu, Balun moris no boot lalais, balun moris too hun boot ho tempu ne’ebe naruk, aihoris balun mos susar atu moris tamba bailoron naruk nune’e mos tamba ema nia nesesidade.

Faktores Ema nia nesesidade fo impaktu tebes ba aihoris nia moris, tamba sempre tesi, faan no sunu, liu-liu ai protesaun sira hanesan aikakeu, aidak, no aibubur no ai seluktan nebe sai targetu atu estraga, tamba aihoris ne’e ita toman ona uja ba ita nia nesesidade sira. Aihoris hirak ne’e presija tempu kleur atu buras fali wainhira ita tesi nia sanak sira.

Hare husi benefisiu aiprotesaun sira hanesan aikakeu, aidak no aibubur kontribui tebes ba protesaun no konservasaun rai no iha valor ne’ebe importante tebes prevensaun dezastre naturais.

Ai protesaun hanesan aikakeu konesidu ho ai kualidade ne’ebe diak tebes, ai ne’e moris barak iha area mota ninin nia abut sempre naklekar iha mota atu kaer metin rai ho nune’e aikakeu iha benefisiu boot atu satan mot nia forsa, alende ne’e aikakeu ho hun ne’ebe as atu satan laloran no anin.

Aidak sempre moris livre iha ai laran, toos laran no iha bairo laran. Aidak kategoria ai ne’ebe fo benefisiu mahon ba ema no ba balada sira mak sira sempre han aidak nia tahan.

Ai protesaun hanesan aibubur, kategoria ai ne’ebe fo protesaun ba foho lolon atu salva rai tamba nia abut forsa hodi kaer rai. Nudar aihoris ida ne’ebe moris iha foho lolon no rai tetuk ne’ebe bele salva no proteje ita nia biodiversidade sira seluk.

Ai protesaun kategoria tolu ne’e nudar aihoris importante tebes atu konserva no proteje, tamba prosesu moris no boot presija tempu naruk.

Atu garantia inan feton sira atu bele tein nafatin mak sujere atu uja ai sira ne’ebe buras lalais mak hanesan aikafe, ai matan dukur no aigamal. Aihirak ne’e nia tahan bele fo han ba balada hakiak sira no nia sanak habai no ita bele uja hodi sunu.

Atu poupa ai sunu rekomenda mos atu uja fugaun rai ne’ebe baratu no ida nee seguru los tamba lahalo suar barak ne’ebe afeita saude.

Espera katak iha futuru sei proteje ita nia ai protesaun sira hanesan aikakeu, aidaak no aibubur hodi kontibui ba diversidade aihoris no bele redus impaktu husi mudansa iklimatika ne’ebe sai hanesan ameasa ba ita nia moris.

Sujere mos atu uma kain ida-idak kuda ai ida ne’ebe buras lalais iha sira nia kintal no uja atu halo ka konstrui lutu ne’ebe moris.

ETAPA 1: INVOLVIMENTU

 Etapa ida ne’e hatudu dalan oinsa prosesu involvimentu membru komunidade hotu, uma kain no stakeholder sira seluk. Madalan ne’e esplika maneira desizaun komunidade ida ne’ebe sei servisu, bainhira komesa atividade KLJRD, no oinsa halo fasilitasaun kordinasaun entre komunidade, atoridade governu, ornagizasaun sosiedade sivil, no autor setor privadu. Halo fasilitasaun involvimentu stakeholder prinsipal hotu iha hahu no frekuentemente iha prosesu nia laran hanesan susesu no sustetabilidade jestaun risku desastre iha komunidade

 

SAIDA MAK ITA TENKI HATENE

Deside komunidade ne’be sei servisu

Deside iha ne’ebe atu suporta KLJRD presija prosesu analisasaun no dialogu. Konesimentu kona ba akontesimentu desastre, mudansa iklima no vunerabel, programa ne’ebe ita halao hanesan instituisaun ida, no husi ita nia parseiru nia presensa iha tempu naruk sei hatudu dalan ba fatin no lokalizasaun balun. Depois ita halo indetifikasaun iha komunidade iha ne’ebe risku impaktu husi desastre no mudansa ba iklima boot liu, prosesu konsultasaun no dialogu ho sira bele komesa. Importansia tebes diskusaun aberta tenki laos subestimadu (diremehkan), tamba ida ne’e hanesan desizaun nebe tenki halo husi parte hotu. Komunidade ita tetu atu servisu hamutuk, no uma kain iha laran tenki iha komitmentu investe sira nia tempu iha prosesu nia laran no iha motivasaun atu halo mudansa ba pratika ne’ebe halo sira iha risku nia laran. Sira mos tenki hatene saida mak ita oferese atu iha komitmentu iha rekursu, fasilitasaun no aprosimasaun ho komitmentu ne’ebe presija sira halao durante projetu no futuru susesu DRM. Importante liu, sira tenki komprende katak ita nia foku mak ajuda direta ba sira ne’ebe vuneravel liu, hanesan halo identifikasaun husi komunidade ne’e rasik.

Ita mos presija kontribui ho governu lokal (no karik regional), espertu, organizasauns eluk, no autor seitor privadu iha area ida ne’e. Sira ne’ebe iha konesimentu lokal ne’ebe iha valor no karik bele kontribui rekursu tekniku no finansiamentu. Iha instituisaun governu karik ita presija husi lisensa atu halao ita nia atividade programa balun, no karik sira bele aumenta planu asaun KLJRD komunidade iha planu dezenvolvimentu lokal no regional, ne’ebe sei ajuda defende no kontinua impaktu inisiativu.

Kondisaun seguransa ba prosesu KLJRD no projetu potensial tenki tetu. Ho aprosimasaun “labele halo perigu”, ita nia ajuda garantia katak ita nunka konsensia halo perigu komunidade ka ita nia funsionariu liu husi atividade ka ita nia presensa.

Rekursu F Halo desizaun ba fatin servisu ho dalan tuir mai (adisional)

Halo desizaun bainhira mak komesa atividade KLJRD

Jestaun risku desastre ne’ebe baseadu husi komunidade ne’ebe susesu depende ba konsensia membru komunidade kona ba risku ne’ebe sira hasoru no motiva sira atu halo jestaun no halo redusaun. Depois desastre, komunidade no autoridade lokal senti lakon liu ne’ebe mosu husi desastre no lakohi terus tan. Ho razaun ida ne’e, bainhira nesesidade basiku ema nia kompletu ona no ema sira sei foku liu ba rekoperasaun, ida ne’e hanesan tempu ideal atu hahu KLJRD. Ida nee mos hanesan periodu iha nebe inklinadu ba finansiamentu boot liu.

Maibe, ita lapresija hein too akontese desastre atu komesa KLJRD. Babain ema ne’ebe hela iha area vunerabelidade ba desastre interese liu halo protesaun ba sira nia an husi lakon tamba konsekuensia desastre. Iha konseitu ida ne’e KLJRD relevante tebes, atu ba projetu DRR mesak ka iha programa desenvolvimentu ne’ebe lao hela. Prosesu ne’ebe tuir mai hanesan fo tip ba konfigurazaun (pengaturan) antes no depois desastre.

 

 

Oinsa halo fasilitasaun proseu involvimentu komunidade no stakeholder hotu

Depois ita halo ita nia assesmentu kona ba nesesidade no oportunidade ba jestaun risku ba desastre baseadu ba komunidade no ambiente operasional no opsaun parseria, no ita iha indikasaun ne’ebe diak katak finansiamentu sei prepara ba projetu hanesan ida ne’e, ida ne’e hanesan tempu ne’ebe diak atu kolia ho komunidade ida ka liu kona ba ita nia interese atu servisu hamutuk ho sira. Sai positivu maibe realistiku, no esplika katak ita sei barak liu responde peguntas ne’ebe sira iha, garante katak ita lahalo komprimisu saida deit to’o fundu ruma aprova. Karik lideransa sira tenki halo konsultasaun internal ho membru komunidade hotu ka strutura balun antes foti desizaun atu partisipa, entaun fo tempu ba ida ne’e no perparasaun atu halo fali dsikusaun tuir mai. Fo atensaun dinamika poder iha komuinidade nia laran no garante katak setor komunidade – feto, mane, ema sira husi etniku, religiaun no afiliasaun politiku ne’ebe diferensia, no grupu subsistensia, no sira seluktan. Hotu involve iha foti desizaun no nia suporta.

Depois hetan desizaun atu servisu hamutuk, lansamentu ba projetu tenki sai hanesan oportunidade involvementu barak liu husi membru komunidade.

Prosesu 1: Hari baze ida (Fundasaun) inklusivu ba jestaun risku baseadu komunidade(KLJRD) hatudu dalan oinsa halao ida ne’e.

Atu komunidadde lidera prosesu involvimentu stakeholder iha prosesu ne’e nia laran, presija foti desizaun organizasaun ida ne’ebe mak relevante no esforsu atu hetan sira nia suporta.

Prosesu 2: Alkansa ba Buy-in (kompra iha) hatudu dalan oinsa maneira halao ida ne’e. rezultadu huis prosesu atu informa desizaun kona ba entidade ida ne’ebe mak sei konvida atu partispa iha atividade nia laran, sei aprosima ho tekniku ka apoiu finansiamentu, no sei hetan deit informasaun. Sira sei hare oportunidade foun atu halo parseria, exemplu, governu lokal ka organizasaun lokal, sei halo kontribusaun ba sustentabilidade DRM iha komunidade.

Rekursu S Dokumentus referensia oferese orentasaun kona ba isu ne’ebe relasiona ho komunidade ne’ebe involve.

Selasa, 08 Oktober 2024

MENSAGEM BA TEMPU BAILORON

 

Bailoron hanesan periode ne’ebe ho sinal hanesan udan ben remata, rai manas no maran, nebe hamosu potensialidade ba insendiu ailaran no toos no mos ameasadu ba fornesimentu be, agrikultura no ekosistema ambiente nian.

Bailoron bele sai mos hanesan risku ne’ebe ita presija fo atensaun:

· Insendiu no sunu rai: kondisaun rai maran liu bele hafasil mosu insendiu ba iha ita nia ambiente ailaran sira no mos toos, insendiu sira ne’e bele estraga ita nia ambiente natural, ameasa ema nia moris no fo impaktu ladiak ba ekosistema no bioversidade iha ita nia rain.

·  Krisi Ba bee: ita nia rekursu bee hanesan bee matan, mota no lagoa sira sei menus bee hodi sai ameasadu ba ita nia utilizasaun ba kosumu bee mo’os no ba ita nia atividade agrikultura.

· Krisi ba Aihan: Ita nia atividade agrikultura sei menus produsaun bainhira menus bee hodi hamosu krisi aihan no afeta tebes ba ekonomia familia nian.

·  Saúde: Rai rahun no polusaun husi insendiu bele sai ameasa mos ba ema nia saude hanesan respiratoriu.

Asaun Nebe ita presija halo mak hanesan;

· Hamos nafatin ita nia area: kontrolu no hamos ita nia area sira hanesan lixu, duut maran ka material sira ne’ebe fasil ahihan.

· Poupa Bee: Poupa bee barak liu hanesan taka bee bainhira lautiliza ona hodi bele suficente nafatin iha tempu bailoron.

·  Agrikultura: agrikultor sira bele utiliza mulsa ka aitahan maran sira iha aihoris nia hun no irigasuan turu hodi bele efesiensia ba utilizasaun bee atu aihoris sira bele kontinua moris iha tempu bailoron. Prepara no rai mos aihan balun ba tempu bailoron.

· Monitoriza informasaun iklima: kontinua akompanha infomasaun iha media sira kona ba mundansa iklima no alerta, hodi antisipa kondisaun risku sira iha ita nia area.

Tempu Bailoron hanesan obstaklu ida ne’ebe presija iha asaun prevensaun sira hanesan kontrola no hamos ita nia ambiente, kuidadu no labele sunu rai, fo atensaun hodi poupa utilizasaun  bee, agrikultor sira bele kontrola nia toos hodi utiliza mulsa no irigasaun turu ba aihan sira ne’ebe ita kuda no mos rai mos aihan balun ba iha tempu bailoron.

PRINSIPIU KLJRD

Iha parte ida ne’e, ita sei hetan prinsipiu-prinsipiu nebe bele halo aprosimasaun kona ba jestaun risku desastre baseia ba komunidade. Mak hanesan: 1. Involve hotu grupu sosiedade iha komunidade laran 2. Lideransa mai husi prosesu komunidade 3. Promosaun akuntabilidade husi parte hotu ne’ebe involve Prinsipiu sira ne’e refleta ba komitmentu baseia ba valor no prioridade umanu, ami hatene husi esperensia katak sira mos iha rezultadu alende redusaun risku. Aprosimasaun ida ne’e hare liu ba prosesu no rezultadu ne’ebe mai husi komunidade no iha sustentabilidade no kontribui ba igualidade no equidade. 
 
PRINSPIU 1: INKLUSAUN HUSI GRUPU SOSEIDADE IHA KOMUNIDADE Ho inklusaun tama ba DRM ne’ebe baseadu husi komunidade, hanesan ami hanoin iha asesu ne’ebe justu husi membru komunidade hotu - sees husi sira nia grupu sosiedade – ba informasaun, rekursu no oportunidade foti desizaun kona ba oinsa haforsa sira nia resilente. Pratika nia laran signifika katak komunidade ne’ebe vunerabel liu partisipa masimu, liu husi partisipasaun direita ka representante ne’ebe iha responsavel, tamba dezafiu ne’ebe hanesan fo influensa ba marginalizasaun no vunerabilidade sira iha komunidade atu impede sira nia partisipasaun iha DRM. Dezafiu ida ne’e halo sira lahatene prosesu ne’ebe akontese dadaun, ka sira la senti simu tamba strutura jestaun komunidade, too labele foti tempu husi sira nia atividade subsistensia, ka fisikamente sira labele partisipa enkontru. Iha komunidade, iha dinamika poder, no grupu ne’ebe dalaruma simu ekslusaun, halo sira vunerabel tebes ba perigu no ameasa sira seluk. Maibe, bainhira grupu soseidade involve hotu, iha importansia ne’ebe klaru husi individu, uma kain no komunidade hotu. 
Rekursu D sumariza oinsa inklusaun grupu sosiedade ne’ebe sempre marginalizadu influensa risku ba desastre Tuir matadalan ida ne’e ita hetan dalan oinsa garante involvimentu ema sira husi grupu sosiedade hotu. Bainhira ita husu kona ba grupu vunerabel no marginalizadu, no hatudu aprosimasaun inkusivu atu fasilita partisipasaun sira nian iha prosesu, ita insentiva atetude no asaun atu garante katak DRM fo benefisiu ba sira ne’ebe vunerabel no etabelese fundamental ba inklusaun nebe boot iha aspeitu seluk iha komunidade nia moris. 

PRINSIPIU 2: LIDERANSA HUSI KOMUNIDADE Mane, feto no labarik iha komunidade ne’ebe sempre infrenta desastre hanesan sai ema ne’ebe foti desizaun kona ba mudansa saida, se iha, ne’ebe bele halao iha sira nia komunidade, uma kain no moris atu miniza risku desastre. Ita nia aprosimasaun, bainhira ita fasilita prosesu saida deit iha komunidade, presija rona, estuda no suporta membru komunidade atu atinji mudansa ne’ebe sira hakarak. Ita respeitu konesimentu, cultura no preferensia membru komunidade, no karik iha posibilidade sira bele lidera duke hatudu asaun mesak. Ida ne’e signifika motiva membru komunidade ida ne’ebe prontu ne’ebe halo jestaun atividade no prosesu ne’ebe esplika tuir matadalan ida ne’e, no fo idea sensetivu no fleksibelidade, atu tulun sira dezenvolve kapasidade sira nian. ida nee hanesan mos signifika pratika DRM ne’ebe susesu husi komunidade seluk atu motiva iha diskusaun no inovasaun. Iha matadalan ne’e ita hetan hanesan “esplikasaun”, “pergunta”, “enkoraja” no “supporta”, tamba ita nia knar mak hanesan kapasita ho konesimentu, abilidade no material. Laos atu fo eskola. Iha parte “esplikasaun” bele kapasita partisipante atu sujere esplikasaun ida, hanesan ajuda ita nia knar bele sai “espertu”. Dala barak, sira nia esplikasaun husi termu ne’ebe bele komprende liu husi partisipantes sira seluk atu kria relasaun. Informasaun, analisa no foti desizaun tenki komunidade nian, laos ita nian. Ho aprosimasaun ida ne’e, ita bele fasilita prosesu ne’ebe baseadu husi komunidade no mudansa sustentabilidade, laos deit projetu basea ba komunidade ne’ebe remata bainhira rekursu apoiu orsamentu mos remata. 

PRINSIPIU 3: PROMOSAUN AKUNTABILIDADE HUSI EMA NE’EBE INVOLVE Akuntabilidade signifika defende responsabilidade no komitmentu ne’ebe ita iha entre ita no sira seluk, hanesan moral no lei. Iha jestaun risku ba desastre ne’ebe baseadu husi komunidade nia laran, ita iha objetivu atu kompleta ita nia komitmentu sai transparante no responde ba komunidade, no buka idea no kontribusaun sira nian liu husi sistema formal. Ita tuir standarte akuntabilidade. Atu halao ida ne’e ita iha responsabilidade atu inklui membru komunidade ne’ebe vunerabel no marginalizadu iha faze hotu KLJRD nia laran, no ita nia ajuda konsidera ba komunidade atu transparante, akuntabilidade no inklusivu. Ita mos komprende katak nasaun iha resposabilidade prinsipal atu proteze no ajuda nia komunidade, tamba ne’e ita konsidera no halo fasilitasaun relasaun entre komunidade no sira nia governu. Iha nia dalan sira atu fasilita nia prosesu, ita sei hetan dalan atu implementa ita nia komitmentu ba akuntabilidade. 
Rekursu E Iha nia lista verifikasaun ne’ebe bele ajuda ita garante implementasaun prinsipiu sira DRM ne’ebe baseadu husi komunidade, inklusivu no akuntabilidade.
Rekursu S iha lista dokumentus ne’ebe hili tiha ona, inklui mos material, strutura servisu, matadalan literatura seluk – ne’ebe prepara informasaun no matadalan kona ba topiku balun iha matadalan ne’e.

Kamis, 06 Januari 2022

MATADALAN SISTEMA AVISU/ALERTA SEDU

 Difinisaun Sistema Alerta Sedu

Matadalan sistema alerta sedu hanesan meius ka dalan oinsa bele dezenvolve sistema alerta sedu iha komunidade ho diak no efektivu. Atu lao efetivu, sistema alerta sedu tenki iha involvementu ativu husi komunidade sira, fasilita sosializasaun no konsiensia komunidade sira kona ba risku ne’ebe sira hasoru, fahe informasaun no avisu ho efetivu hodi garante preparasaun ne’ebe diak bainhira hasoru dezastre ida.

Sistema alerta sedu (EWS System) hanesan sistema sira ne’ebe atu fo hatene ka informa sei akontense incidente naturais, bele sai hanesan dezastre ka sinais naturais no seluktan. Alerta sedu ba komuindade sira relasiona ho dezastre hanesan asaun fahe informasaun ba komunidade sira ho lian ne’ebe komunidade sira bele komprende. EWS hanesan parte elementu no faktor ne’ebe importante tebes iha redusaun risku dezastre. Sistema alerta sedu mos bele evita vitima no halo mos redusaun ba impaktu ekonomia no material husi dezastre ida.

Sistema alerta sedu hanesan mos atividade ne’ebe fo alerta ba komunidade sira kona ba posibilidade akontese dezastre iha fatin balun husi instituisaun ka organizasaun ne’ebe responsabiliza, Atu harii ka estabele sistema alertu sedu ne’ebe diak komunidade iha direitu atu partisipa foti dezisaun kona ba atividade gestaun ba redusaun risku dezastre ne’ebe tuir sira nia nesesidade.

Objektivu

Matadalan ne’e ho objetivu;

·       Hanesan matadalan ba komite Jestaun risku atu bele dezenvolve sistema alerta sedu iha komunidade sira nia area ka hela fatin.

·       Hanesan matadalan harii sistema alerta sedu iha komunidade

·       Matadalan ba komunidade sira atu dezenvolve sistema alerta sedu.

Kriteria ba Sistema Alerta/avisu Sedu

Kriteria atu halo ka harii sistema alerta sedu ida ne’ebe kompletu no efektivu ho komunidade sai sentru (people-centered) mak tenki kompletu ba komponete haat mak hanesan konesimentu ba risku, observasaun perigu no tratamentu alerta, esplha no komunikasaun no kapasidade atu responde.

1.     Konesimentu ba risku

Risku sei mosu tamba iha kombinasaun entre perigu no vunerabilidade iha fatin ida. Estudu kona ba risku dezastre presija tebes koleksaun no analizasaun dadus ne’ebe sistematika ho tetu dinamika husi perigu no vnerabilidade ne’ebe mosu husi husi prosesu hanesan urbanizasaun, mudansa ba ambiente no mudansa iklima. Estudu no mapamentu ba risku hanesan sei ajuda motiva ema atu halo prioritizasaun ba nesesidade sistema alerta sedu no preparasaun atu prevende no responde ba dezastre.

2.     Observasaun perigu no tratamentu alerta

Tratamentu ba alerta sedu hanesan parte sentru husi sistema. Presija iha base ne’ebe forsa atu halo predisaun dezastre ne’ebe sei mosu no tenki iha mos sistema predisaun ne’ebe halo operasaun durante oras 24 iha loron 1.

Kontinua halo observasaun hasoru perigu no sintomas/sinais sira permeiru ne’ebe importante tebes atu halo alerta ne’ebe akuradu ho tempu ne’ebe los. Tratamentu alerta ba perigu ne’ebe diferensia iha posibilida halo kordenasaun aproveita redi instituisaun, prosedimentu no komunikasaun ne’ebe iha.

3.     Esplha no komunikasaun

Sistema alerta tenki iha ema hotu ne’ebe hetan ameasa husi perigu. Mesagem ne’ebe klaru no iha elementu xavi haat husi sistema alerta sedu ne’ebe sentradu ba komunidade.

Informasaun ne’ebe simples maibe funsiona, importante tebes atu halo atuasaun ne’ebe los, sei ajuda komunidade sira nia moris. Sistema komunikasaun nivel munisipiu, nasional no komunidade tenki identifikadu. Utilizasaun ba kualker komunikasaun hotu importante tebes atu garante katak ema barak mak karik hetan informasaun alerta sedu, atu nune’e evita failansu husi sistema ida no mos atu haforsa mensagem alerta.

4.     Kapasidade atu responde

Importante tebes komunidade atu komprende perigu ne’ebe fo ameasa sira, no sira presija hare tratamentu alerta ka avisu no oinsa komunidade sira nia asaun. Programa edukasaun no preparasaun iha knar importante iha ne’e. No mos importante planu rekoperasaun dezastre realiza ho los, diak no testadu ona. komunidade sei hetan informasaun kompletu kona ba opsaun seguru, iha rute/dalan salva an, no meus diak liu atu evita estragu no lakon material.

Tipu Dezastre

Dezastre hanesan akontesimentu ne’ebe ameasa no perturba moris no vida komunitaria ne’ebe kauza husi fator natuirais/laos naturais nune’e mos faktor ema ne’ebe rezulta vitima ema, estragus, ambinete, lakon propriedade no impaktu psikologia.

Tipu dezastre ne’ebe ne’ebe ita kolia iha matadalan ida mak hanesan dezastre ne’ebe iha karateriska bele hetan nia predisaun ne’ebe dalabarak akontense no sei tempu atu fo alerta ba komunidade sira liu husi instituisaun sira ne’ebe responsabiliza.

1.     Inundasaun

Inundasaun mak hanesan;

·       Volume bee mota nian ne’ebe sae liu normalidade ne’ebe mota ida iha hodi nune’e bee mota suli sai ba fatin sira ne’ebe durante ne’e bee mota lasuli ba.

·       Iha volume udan been ne’ebe boot no laiha be’e sai fatin ne’ebe suficiente ka rai tetuk ne’ebe hamosu bee naliun liu normalidade ne’ebe iha.

Baseia ba rekursu be’e, be’e ne’ebe boot ka barak liu tuir kategoria hanesan;

·       Inundasaun ne’e hamosu husi udan boot ne’ebe liu kapasidade sistema distribuisaun drainazem ka kanal distribuisaun be’e nian iha mota ka ida ne’ebe ita halo deit no mos seidauk iha.

·       Inundasaun mosu tamba volume tasi sae no laloran boot tamba anin boot ka seluk tan.

·       Inundasaun bele mosu mos husi failansu infrastrutura husi ema hanesan irigasaun, drainagem no seluktan.

·       Inundasaun tamba husi naturais hanesan rai monu ne’ebe taka be’e dalan. Be’e dalan ka irigasaun ne’ebe intupidu halo be’e lalao ho diak no seluktan.

 

Causa husi inundasaun mak hanesan;

·       Em jeral inundasaun mosu husi volume udan been ne’ebe boot/aas liu normalidade ne’ebe iha.

·       Laiha sistema bee dalan (drainagem ka irigasaun) ne’ebe diak hodi distribui be’e ho diak.

·       Tesi ai no sunurai arbiru ne’ebe halakon plantasaun sira ne’ebe lolos infiltrasaun ba be’e.

·       Menus fatin ba inflitrasaun bee nian.

 

2.     Rai Monu

Rai momu hanesan parte ida husi movimentu rai ka fatuk ka entre fatuk no rai ne’ebe monu ka sai husi nisa fatin tamba laiha stabilidade forma ba rai ka fatuk ida ne’e.

Rai monu causa husi;

·       Sunu ka tesi ai arbiru iha floresta; ne’ebe hamenus fundasaun ka ligasaun rai

·       Rai nakdoko ka fura rai mos bele mosu hamosu rai monu

·       Forsa ne’ebe tau iha rai nia leten mos bele hamosu rai monu

·       Ke’e ka fera rai iha foho lolon mos bele hamosu rai monu

Sinail ne’ebe halo rai monu;

·       Rai nakfera ka rai bubu ka iha mudansa ba rai.

·       Bee ne’ebe derepenti mosu iha foho lolon no seluktan

3.     Bailoron Naruk

Bailoron naruk hanesan relasiona ho desponibilidade be’e nian ne’ebe menus liu ba nesesidade moris, agrikultura, atividade ekonomia, ambiente no seluktan.

 

Causa husi bailoron naruk mak;

·       Menus volume udan been ka laliu normal iha tempu ida nia laran

·       Mosu menus fonesimentu be’e iha rai leten no rai laran.

 

4.     Incendiu

Incendiu iha floresta no toos hanesan mudansa dereita ka la direita hasoru fisiku ba floresta ne’ebe sei hamosu menus funsaun husi floresta no toos ne’e rasik. Husi utilizasaun ahi ne’ebe lakontroladu no mos dalaruma mosu husi fator naturais rasik bele hamosu incendiu.

 

Causa husi incendiu floresta mak hanesan;

·       Atividade ema nia ne’ebe uja ahi iha floresta ka toos.

·       Fatores naturais ne’ebe bele hamosu mos incendiu floresta no toos.

·       Iha plantasaun ne’ebe fasil ahi han (incendiu) iha floresta no toos ne’ebe bele hetan ahi han.

·       Ahi han ne’ebe boot ne’ebe hafasil lalais incendiu.

 

Sinal/sintomas incendiu;

·       Iha atividade ema ne’ebe uja ahi iha floresta ka toos.

·       Bailoron naruk ho rai manas

 

5.     Anin Boot

Anin boot hanesan anin ne’ebe mai ho velosidade makaas too liu 200km/oras ho mos udan boot. Atu akontense anin boot bele hare ba kalohan ne’ebe boot no nakukun, iha rai lakan no tarutu husi dook.

 

6.     Peste

Pesti em jeral hanesan moras ka perigu ne’ebe hasoru ema, animal no plantasaun ne’ebe komunidade sira iha. Pesti hanesan atividade liga ba kultivu plantasaun ne’ebe hetan estragus plantasaun no animal ne’ebe hamosu lakon rendimentu iha komunidade nia laran.

 

7.     Konflitu Sosial

Konflitu sosial hanesan buat ne’ebe laaseita iha komunidade laran mai husi background suku, religiaun, kultura, atividade sosio ekonomia no seluktan. Ho diferensia ne’ebe iha komunidade laran bele sai ameasa/perigu tamba iha diferensia vida moris, ekonomia ne’ebe lajustu, vida sosial, lei no politika ne’ebe iha hanoin diferensia.

 

Preparasaun No Sistema Avisu Sedu

Preparasaun haenesan parte ida husi prosesu jestaun dezastre ne’ebe iha konseitu jestaun redusaun risku dezastre nia laran, hasae preparasaun hanesan parte ida elementu ne’ebe importante tebes husi atividade redusaun risku dezastre ne’ebe pro ativu antes akontese dezastre.

Sistema avisu sedu sai hanesan parte importante liu husi mekanismu preparasaun komunidade nian, tamba avisu ka alerta bele sai hanesan fator xavi importante ne’ebe liga entre preparasaun no responde emergensia. Teorikamente bainhira avisu sedu hatoo iha tempu ne’ebe los mak akontesimentu dezastre ida bele iha redusaun impaktu negativu iha komunidade.

Importansia sistema alerta sedu ba redusaun akontesementu dezastre ida liga ba faktores barak hanesan, ezemplu:

 

1.     Avisu/Alerta ne’ebe los

2.     Tempu avisu/alerta too iha tempu mosu akontesementu dezastre

3.     Oinsa preparasaun ba dezastre no preparasaun komunidade, inklui kapasidade komunidade nian atu responde ba avisu/alerta no halo asaun ba antisipasaun tuir tempu ne’ebe iha.

 

Checklist ba risku dezastre

Tuir mai hanesan checklist relasiona ba konhesimentu risku dezastre.

 

 

Halo Identifikasaun Ba Perigu Naturais

 

Halo Assementu kona ba Perigu

 

Halo analiza ba karateristiku perigu naturais (Exemplu; intesidade, frekuensia no oportunidade) no halo evaluasaun ba dadus istotiku.

 

Halo estudu kona ba interasaun perigu no vunerabilidade atu identifika risku ne’ebe hasoru husi area no komunidade hotu.

 

Dezenvolve mapamentu ba perigu atu identifika area geografika no impaktu perigu naturais ba komunidade sira.

 

Halo idetifikasaun no halo evaluasaun ba atividade ne’ebe hamosu perigu

 

Halo mapa perigu ne’ebe klaru (karik presija) atu halo assesmentu entre perigu naturais sira.

 

Tau hamutuk rezultadu assesmentu risku ba iha planu jestaun rsiku lokal ho mensagem alerta ka avisu

 

Sistema Avisu/Alerta Sedu Baseadu Ba Komunidade

Sistema avisu sedu iha komunidade bele dezenvolve tuir skema alerta/avisu ne’ebe iha nivel nasional ne’ebe offisialmente husi instituisaun ne’ebe fo sai informasaun ka avisu ida ne’e. Instituisaun sira mak hanesaun;

1.     Sekretaria Estadu Protesaun Sivil (SEPC)

2.     Diresaun Nasional Jestaun Risku Dezastre (DNJRD)

3.     Diresaun Nasional Meteorologia no Geofisika (DNMG)

4.     Sekretaria Estadu Meu Ambiente

5.     Ministeriu Solidaridade Sosial no Inklusivu

6.     Ministeriu Agrikultura no Peska

7.     Miniteriu Interior

Jumat, 03 Desember 2021

Matadalen Jestaun Risku Desastre Baseadu komunidade Community-Led Disaster Risk Management (KLJRD)

 INTRUDUSAUN

 

Risku ba desastre kontinua hasae. Presaun ba iklima no ita nia rekursu naturais kontinua moris. Mudansa ba iklima sae risku ba udan boot, anin boot, volume tasiben aumenta, rai aumenta manas no bailoron naruk. Urbanizasaun nebe laiha planu sei haforsa komunidade pobreza no vunerabel liu hela iha fatin ne’ebe perigosu. Degradasaun ambiente halo aat liutan risku ne’ebe iha no kria risku foun.

Nesesidade ba jestaun risku desastre ne’ebe efetivu boot liu antes no prosesa mudansa iha ita nia servisu nia laran. Tuir agrimentu stutura Sendai ba redus risku deszastre 2015-2030, ita tenki iha preparasaun no responde, hodi nune’e ema labele hela metin iha círculo visiosu(lingkaran setan)6 pobreza no desastre.

Ita tenki inklusivu7 no halo prioridade ba nesesidade ne’ebe vuneral liu. Ita tenki kapasita komunidade atu halo planu no enkoraja mudansa, no haforsa responsabilidade governu ba preparasaun ambiente protezidu no hela fatin ba nia komunidade. No, ita tenki halo buat hotu ne’ebe ita bele halo ba promosaun sustentabilidade husi prespetiva sosiedade, ambiente no finansiamentu.

Matadalan ida ne’e suporta tebes ita bainhira ita halo promosaun aprosimasaun ne’ebe baseadu husi komunidade, inkulsivu no akuntabel atu halo jestaun risku ba desastre, maske servisu iha programa infrastrutura, intervensaun rekoperasaun ka ba projetu jestaun risku desastre balun. Hatudu etapa ba etapa, exemplu, badinas hodi aprende husi mobilizador no fasilitador komunidade ne’ebe iha esperensia iha cidade no rural no bele responde ba desastre ne’ebe lalais no neneik.

Matadalan ne’e komesa ho estabelesimentu prinsipiu sira DRM ne’ebe baseadu husi komunidade, inklusivu no akuntabilidade. Iha etapa tolu tuir ida-idak nia total partisipante, hanesan iha figura 1: Etapa no prosesu ba jestaun risku desastre baseiadu komunidade.

ETAPA 1: Esplikasaun dalan foti desizaun iha ne’ebe bele servisu ba, dalan regula sistema atu involve grupu hotu iha komunidade nia laran no oinsa involve stakeholder relevantes, husi autoridade local, ONG no entidade privadu. Ida ne’e ajuda ita atu uja mekanismu partisipatoriu ne’ebe garantia katak planu no implementasaun DRM realmente inklusivu no akuntabel.

ETAPA 2: Matadalan ba ita liu husi fasilitasaun komunidade

Prosesu assesmentu ba risku, too iha pontu ida ne’e komunidade deside risku ida ne’ebe mak sai prioridade no atu eksplora opsaun atu minimiza no halo nia jestaun.

ETAPA 3: Posibilidade ba ita atu suporta komunidade atu halo identifikasaun no konkorda solusaun ne’ebe merese no apropriadu ne’ebe ajuda sira redus risku desastre sira nian, no atu dezenlvolve Planu Asaun ne’ebe sira bele implementa no monitoriza iha nivel komunidade no uma kain.

Iha parte ikus husi matadalan ida ne’e ita sei hetan parte sesaun rekursu ne’ebe iha laran hanesan informasaun adisional, lista verifikasaun, modelu, materia sampel no leitura kontinuasaun ne’ebe suporta ita tuir prosesu 10.

Rekursu A fo konklusaun jeral kona ba etapa hotu no prosesu iha matadalan ne’e nia laran.

Ita bele utilisa matadalan ida ne’e husi hahu too remata, ka ajusta baseia ba nesesidade komunidade no dinamika sustetabilidade programa ka foun. Exemplu, bainhira analisa risku partisipatori halao ona, karik hakarak haklean liutan ita nia konesimentu kona ba problema no solusaun ne’ebe ita bele uja prosesu 7 ka kontinusaun ba etapa 3. Iha kasu 2 ne’e ita presija rekrutamentu, dezenvolve no suporta fasilitator ne’ebe diak liu.

Rekursu B fornese orentasaun ba jestor sira halo rekrutamentu fasilitador ne’ebe iha abilidade diak ba KLJRD

Rekursu C Fo orentasaun husi fasilitador KLJRD ne’ebe iha esperensia kona ba pratika fasilitasaun ne’ebe diak.

Interazaun ho DRR no ekipa jestor kualidade resilensia no assessor tekniku husi agensia implementador presija iha etapa no situasaun hotu, importante liu atu asegura aprosima ida ne’e baseadu husi komunidade, inklui ida ne’ebe vunerabel liu no halo promosaun akuntabilidade.

 





 

MULSA

  Iklima Timor Leste Kompostu husi Bailoron no tempu Udan. Wainhira iha tempu udan aihoris moris buras no matak los hodi fo aihan diak ba ba...