Kamis, 18 September 2025

Saida Manifestasaun Ka Protestu

Intrudusaun

Manifestasaun ka protestu sira maka forma espresaun públika ida ne'ebé públiku uza hodi espresa objesaun, dezentendimentu, ka aspirasaun sira kona-ba polítika, situasaun, ka asuntu partikulár ida. Nu’udar parte integrante hosi prosesu demokrátiku, manifestasaun sira reprezenta liberdade espresaun no direitu atu espresa opiniaun iha públiku, ne’ebé lei garante. Lei sei ezamina signifikadu jerál no karakterístika sira manifestasaun nian, liuhosi ezamina definisaun, elementu prinsipál sira, no variasaun sira oinsá protestu sira espresa iha sosiedade. Diskusaun ne’e hala’o hodi refere ba fonte oioin, atu nune’e bele fó imajen ida ne’ebé komprensivu kona ba fenómenu ida-ne’e.

Difinisaun

Jeralmente, manifestasaun ida bele define hanesan asaun públika ida ne'ebé hala'o hosi indivídu ka grupu ida hodi espresa objesaun, dezaprovasaun, ka keixa sira kona-ba situasaun ida ne'ebé ema haree. Definisaun ida ne'e relasiona forma asaun oioin, hosi deklarasaun individuál sira to'o asaun koletiva iha forma manifestasaun massa nian.

Fonte balu define manifestasaun ka protestu hanesan "asaun públika ida ne'ebé espresa rejeisaun ka dezaprovasaun ba polítika ka kondisaun atuál ida." Entretantu, peskiza no literatura sira seluk esplika katak manifestasaun sira mós iha objetivu atu influensia opiniaun públika no polítika governu nian no serve hanesan esforsu diretu ida atu implementa mudansa sira ne'ebé hakarak.

Elementu Xave sira iha Demonstrasaun ida

1. Asuntu ka Mensajen Protestu

Manifestasaun hotu-hotu tenke iha mensajen ka asuntu ida ne'ebé sai hanesan baze atu rezolve keixa. Mensajen ida-ne'e bele sai hanesan apelu ida ba mudansa, krítika ida ba polítika, ka apelu ida ba justisa sosiál. Mensajen ida ne'e maka núkleu hosi manifestasaun no razaun prinsipál iha kotuk hodi hala'o protestu.

2. Autor Protestu sira

Autor protestu sira normalmente kompostu hosi indivídu ka grupu sira ne'ebé sente desvantajen ka iha aspirasaun espesífiku. Autor sira-ne'e bele inklui sosiedade sivíl, organizasaun sosiál sira, grupu traballadór sira, estudante sira, no grupu komunitáriu oi-oin. Jeralmente, autor sira ne'e la'ós hosi autoridade formál ne'ebé iha autoridade atu foti desizaun polítika, nune'e sira sente nesesidade atu hato'o sira nia opiniaun liuhosi manifestasaun sira.

3. Forma Protestu nian

Manifestasaun sira la limita ba forma verbál ka eskrita, maibé bele realiza liuhosi asaun oioin, inklui marxa, hakilar, kanta, kontrola, orasaun, hein, sit-in no seluk tan. Forma asaun nian hili bazeia ba mensajen ne'ebé maka hato'o no kondisaun kampu.

Forma Manifestasaun sira nian

1. Asaun La ho Violénsia

Asaun ida ne'e hato'o mensajen ida liuhosi dalan pasífiku sira, hanesan marxa, orasaun no kontrola. Abordajen la ho violénsia ida ne'e dalabarak hetan resposta pozitivu hosi públiku no mídia no konsidera hanesan métodu ida ne'ebé efetivu atu hato'o krítika la kria violensia.

2. Asaun Direta no Simbólika

Forma asaun ida-ne'e inklui asaun simbóliku sira hanesan greve, blackout, ka destruisaun ba objetu simbóliku sira hanesan forma protestu ida hasoru polítika ka símbolu podér nian. Asaun simbóliku sira ne'e dezeña atu atrai atensaun públiku no hamosu diskusaun kona-ba asuntu ne'ebé iha.

3. Asaun Kolektivu ho Elementu Organizasaun

Manifestasaun ne’ebé hala’o koletivamente husi grupu boot, hanesan manifestasaun traballadór, manifestasaun estudante, ka asaun husi grupu sosiedade sivíl. Asaun koletiva sira ne'e normalmente iha eskala boot liu no iha impaktu signifikativu hodi influensia mudansa polítika ka levanta kestaun sosiál sira iha públika.

4. Asaun sira ne'ebé kahur elementu sira la'ós violentu no violentu

Iha kazu balu, manifestasaun sira bele sai violentu, tanba provokasaun, kontra protestu sira, ka resposta sira hosi forsa seguransa sira. Maibé, asaun sira hanesan ne'e iha tendénsia atu hamosu avaliasaun negativu sira hosi públiku no mídia, iha potensiál mos atu taka objetivu prinsipál sira hosi manifestasaun.

Karakterístika husi Demonstrasaun sira

Manifestasaun sira iha karakterístika oioin ne'ebé distinge sira hosi forma sira seluk espresaun públika nian. Karakterístika balu ne'ebé dala barak hetan iha demonstrasaun sira mak:

1. Fatin Públiku nu’udar fatin diak ba Manifestasaun

Manifestasaun sira jeralmente hala'o iha fatin nakloke, hanesan prasa públiku, iha edifísiu governu nia oin, ka iha estrada prinsipál sira, atu nune'e mensajen ne'ebé hato'o bele simu hosi públiku.

2. Espresaun Grupu no Solidariedade

Manifestasaun sira dala barak halo hamutuk hosi grupu espesífiku sira ho aspirasaun ka interese sira ne'ebé hanesan. Solidariedade grupu ida-ne'e krusiál ba mensajen atu iha kbiit no impaktu ne'ebé boot liu.

3. Uza Símbolu no Sinál sira

Uza spanduk, poster, sinál, no atributu sira seluk maka parte integrante ida hosi manifestasaun sira. Símbolu sira-ne'e la'ós de'it sai hanesan meiu ida atu hato'o mensajen sira maibé mós hametin identidade no koezaun hosi grupu manifestasaun nian.

4. Diversidade Manifestasaun nian

Husi manifestasaun pasífika sira ba asaun sira ne'ebé maka'as liu, manifestasaun sira representa entidade ne’ebe barak no iha oportunidade ba representante atu ne'ebé hato'o ida idak nia mensajen. Ida ne’e reflete fleksibilidade manifestasaun nian iha adaptasaun ba ninia objetivu no kondisaun kampu sira.

5. Envolvimentu Komunidade no Influénsia Polítika sira

Manifestasaun sira la'ós de'it influensia opiniaun públika maibé dala barak mós sai hanesan katalizadór ba mudansa polítika nian. Nivel aas sira hosi envolvimentu komunidade no apoiu hosi mídia hala'o papél krusiál ida hodi transforma presaun sosiál ba polítika sira ne'ebé progresivu liu.

Konklusaun

Manifestasaun nu’udar forma espresaun públika ne’ebé esensiál iha sistema demokrátiku. Bazeia ba diskusaun iha leten, bele konklui katak:

Manifestasaun mak asaun públika ne’ebé hato’o objesaun no la konkorda ho polítika ka situasaun ida, tantu hala’o husi ema ida-idak ka grupu.

Elementu prinsipál tolu hosi manifestasaun ida inklui kestaun ka mensajen, autor sira ne'ebé halo protestu, no forma asaun ne'ebé uza hodi hato'o mensajen ne'e.

Forma oioin hosi manifestasaun sira husi manifestasaun pasífika sira ba asaun simbóliku sira ba asaun koletiva sira reprezenta ema barak ida hosi maneira sira iha ne'ebé ema sira espresa sira nia objesaun sira.

Karakterístika sira manifestasaun nian, hanesan sira-nia implementasaun iha espasu públiku sira, uza símbolu sira, no envolvimentu grupu nian, iha papél krusiál ida hodi habelar mensajen sira no enkoraja mudansa polítika nian.

Lei Pensão Mensal Vitalícia (Pensaun Mensál ba Vitalísia) LEI NO. 1/2007

LEI N.O 1/2007 de 18 de Janeiro 

Pensão Mensal Vitalícia dos Deputados e Outras Regalias

O estatuto dos deputados, aprovado pela lei nº 5/2004, de 5 de Maio, estipulou, no seu artigo 22º, que a pensão mensal vitalícia a atribuir aos deputados ao parlamento nacional em efectividade de funções durante a legislatura seria regulamentada por lei própria, a elaborar e aprovar no futuro. Considerando que se aproxima o final da legislatura, procedese, assim, ao cumprimento do disposto no normativo da lei acima mencionada. Assim, o Parlamento Nacional decreta, nos termos do artigo 92º e alínea j), do nº 2, do artigo 95º, da Constituição da República, para valer como lei, o seguinte:

Artigo 1º Pensão mensal vitalícia

1 - Os deputados têm direito a uma pensão mensal vitalícia igual a 100% do vencimento desde que tenham exercido o cargo, em efectividade de funções, durante 42 meses, consecutivos ou interpolados, mediante apresentação de requerimento ao presidente do parlamento. 

2 - Para efeitos de contagem de tempo de exercício de funções é considerado o tempo de exercício do mandato de deputado à assembleia constituinte. 

3 - Não são consideradas as ajudas de custo ou outras regalias inerentes ao exercício das funções.  

Artigo 2º Transmissão do direito à pensão

Em caso de morte do beneficiário da pensão mensal vitalícia conferida pelo artigo 1º, o respectivo montante transmite-se ao cônjuge sobrevivo ou aos descendentes menores ou incapazes, ou aos ascendentes a seu cargo.

Artigo 3.º Suspensão da pensão 

1 - A pensão mensal vitalícia será imediatamente suspensa se o respectivo titular assumir, nomeadamente, uma das seguintes funções: 

a) Presidente da república; 

b) Membro do governo; 

c) Deputado; 

d) Magistrado judicial; e) Magistrado do ministério público; 

f) Provedor de direitos humanos e justiça; 

g) Embaixador; 

h) Gestor publico ou dirigente de instituto publico. 

2 - A pensão mensal vitalícia é ainda suspensa sempre que o respectivo titular assuma cargo público, pelo qual aufira remuneração igual ou superior ao montante da pensão auferida.

Artigo 4º Outras regalias 

Os ex-titulares do cargo de deputado ao parlamento nacional com direito à pensão mensal vitalícia usufruem das seguintes regalias:

a) Direito a assistência médica dentro e, sempre que for considerada necessária, fora do pais, neste caso, com prévio parecer médico; b) Direito a importar uma viatura para uso pessoal, sem pagamento de taxas aduaneiras e outras imposições fiscais sobre as importações; c) Direito a importar todo o material necessário para a construção de uma residência privada, com isenção de taxas aduaneiras e outras imposições fiscais sobre as importações; d) Direito a livre-trânsito e a passaporte diplomático, incluindo cônjuge e descendentes a cargo, nas suas deslocações, dentro e fora do país; e) Cartão de identidade de ex-deputado do parlamento nacional. 

Artigo 5ºSubsídio de reintegração 

1 - Os deputados que não tenham exercido as suas funções por um período igual ou superior a 6 meses, mas inferior a 42 meses, tem direito a um subsídio de reintegração, equivalente a 100% do vencimento correspondente a um ano. 

2 - O direito ao subsídio de reintegração tem efeito no dia imediato ao de cessação de exercício de funções.

Artigo 6 Actualização 

A actualização das pensões e subsídios de reintegração efectua-se nos termos dos aumentos decorrentes do regime geral aplicável aos titulares de órgãos de soberania. 

Artigo 7º Entrada em vigor 

A presente lei entra em vigor no dia seguinte ao da sua publicação. 

Aprovada em 30 de Novembro de 2006 

O Presidente do Parlamento Nacional, 

Francisco Guterres “Lu-Olo” 

Promulgado em 23 de Dezembro de 2006 Publique-se 

O Presidente da República 

Kay Rala Xanana Gusmão


https://www.mj.gov.tl/jornal/public/docs/2007/serie_1/serie1_no1.pdf



Senin, 25 Agustus 2025

Diskusaun Kona-ba "Líder Beik Sira"

 Introdusaun

Dala barak ita rona termu "lider beik" ne'ebé uza iha diskusaun loro-loron nian. Naturalmente, termu ida ne'e hamosu polémika barak, tantu iha polítika, iha servisu fatin, no mós iha sírkulu sosiál sira. Iha artigu ida-ne'e, ha'u hakarak hateten tuir hau nia hanoin signifika husi termu ida-ne'e, tanba sá ida-ne'e mosu, no oinsá ida-ne'e fó impaktu ba ita-nia moris.

Interpreta "Estupidez" iha Lideransa

Ema bolu "beik" iha líder ida la'ós de'it kestaun intelijénsia nian. Dala barak, ida-ne'e mosu tanba falta vizaun, empatia, ka vontade atu rona ema seluk. Líder sira ne'ebé labele lee situasaun sira ka lakohi aprende hosi esperiénsia sira no la dezenvolvidu sira nia an.

Onestu, ita hotu hasoru ona líder sira ne'ebé maka impoin sira nia vontade lahó konsiderasaun ba ekipa nia idea ka hanoin, ka iha tendénsia polítika sira ne'ebé maka prejudika ema barak. Atitude sira hanesan ne'e dala barak estraga liu duké inkompeténsia akadémika. Ha'u fiar katak integridade no sensibilidade importante liu atu determina kualidade líder ida nian duké valor IQ de'it.

Impaktu husi Lideransa Inkompetente

Impaktu negativu husi lideransa "beik" konserteza la'ós halimar. Aspetu balun ne'ebé afetadu inklui:

Organizasaun sira sai estagnadu, tanba ideia foun no krítika konstrutiva nunka konsidera

Ekipa sira sente la hetan apresiasaun, hodi rezulta iha diminuisaun motivasaun no produtividade

Polítika sira ne'ebé la loos dala barak iha impaktu sira ba tempu naruk, hahú hosi krize sira konfiansa nian to'o lakon finanseiru sira

Ambiente serbisu ne'ebé tóxiku, ne'ebé bele hamosu demisaun sira, Ita ka ema ruma tenke tuur iha pozisaun lideransa, maibe lafo fó impaktu pozitivu ba sira ne'ebé hale'u ita.

Oinsá atu evita no ultrapasa ka responde ba ida ne'e

Ha'u sente importante atu fahe buat balun ne'ebé ita-boot bele halo atu minimiza fenómenu lider sira "beik" nian:

Kontinua aprende no loke ita-nia an, maski husi fonte sira ne'ebé ita la espera

Simu krítika sira lahó sente ameasadu

Envolve ita-boot nia ekipa iha prosesu foti desizaun atu nune'e ita-boot labele monu ba ita-boot nia perspetiva rasik

Introspesaun beibeik no admite bainhira ita-boot sala

Ema hotu-hotu iha poténsia atu sai líder, maibé la'ós ema hotu-hotu konsege sai líder ne'ebé di'ak. Ha'u fiar katak sai líder loloos maka kona-ba vontade atu moris no forsa hamutuk, la'ós sente perfeitu.

Konklusaun

Espera katak, diskusaun ida ne’e bele hamosu reflesaun, liu-liu ba ita ne’ebe agora dadaun iha pozisaun lideransa. Mai ita hotu soe stigma "beik" no haka'as an atu sai líder ne'ebé maka dezenvolve an beibeik ba bem komún.

Tanba Saida Mak Timor Sei Kiak?

Tanba fatór barak ne'ebé iha relasaun ba malu. Iha ne'e iha razaun simple prinsipál sira mak hanesan:

Rekursu Limitadu: Nasaun kiak tamba laiha rekursu naturáis ka umanu ne'ebé sufisiente atu apoiu ba dezenvolvimentu ekonómiku. Porezemplu, asesu edukasaun ne’ebe lagarante kualidade no forsa traballu ho kualidade ki'ik.

Korrupsaun no Governasaun ne'ebé Fraku: Korrupsaun halo orsamentu dezenvolvimentu suli ba bolsu no grupu, projetu sira ne'ebé la efetivu, no diminuisaun iha konfiansa investidór estranjeiru sira. Birokrasia kompleksu bele mós difikulta kreximentu negósiu nian.

Infraestrutura ne’ebé la adekuadu hanesan Estrada, eletrisidade, teknolojia komunikasaun, no fasilidade públiku sira la adekuadu, nune’e difikulta kresimentu indústria no komérsiu.

Dependénsia ba Setór Primáriu: Nasaun nia ekonomia dala barak depende de’it ba agrikultura ka minerasaun ne’ebe laiha indústria prosesamentu. Folin merkadoria globál ne'ebé lastabil bele fo impaktu negativu.

Dívida Estranjeiru: Nasaun kiak no todan tamba dívida ne'ebé maka'as. Maioria reseita nasaun nian sei uza hodi selu ba dívida, la'ós ba dezenvolvimentu.

Asesu Limitadu ba Kuidadu Saúde: Saúde públika ne’ebé ki’ik iha impaktu diretu ba produtividade forsa traballu no hatodan governu tanba kustu aas ba tratamentu ema moras.

Instabilidade Polítika no Konflitu: Konflitu internu sira ka mudansa beibeik husi governu nian kada periodu hamosu klima investimentu ne'ebé la serteza ba investor sira.

Komérsiu ne'ebé la justu: Nasaun dezenvolvidu sira dalabarak estabelese regra komérsiu nian ne'ebé prejudika ba nasaun kiak sira, porezemplu liuhosi protesaun tarifa ka subsídiu sira iha sira nia rain rasik.

 

Hau Hadomi O...  Rai Doben Timor!

Rabu, 06 Agustus 2025

Saida Mak Artificial Intelligence (AI) Ka Intelijénsia Artifisiál (IA)

Iha ne'e pontu xave balu kona-ba Intelijénsia Artifisiál:

Definisaun: AI mak abilidade mákina sira nian atu imita funsaun kognitiva ema nian hanesan aprendizajen, razaun, rezolve problema, no komprende linguajen naturál.

Objetivu: prinsipál husi IA maka atu kria mákina sira ne'ebé bele hanoin no atua ho intelijente, nune'e ajuda ema iha aspetu oioin moris nian.

Tipu sira husi IA:

IA fraku ka IA ki'ik: Dezeña atu hala'o knaar espesífiku sira ho di'ak, hanesan joga catur, rekoñese ema nia oin, ka fornese rekomendasaun produtu. Agora dadaun sistema AI barak mak tama iha kategoria ida-ne'e.

IA ne'ebé forte ka IA jerál: Iha kapasidade intelektuál sira ne'ebé komparavel ho ema, ne'ebé permite sira atu komprende, aprende, no aplika koñesimentu iha kampu oioin. Tipu AI ida-ne'e sei iha hela dezenvolvimentu.

Super AI: ultrapasa ema nia intelijénsia iha aspetu hotu-hotu, inklui kriatividade, rezolusaun problema, no koñesimentu jerál. Super AI sei hipotétiku nafatin.

Komponente Xave sira husi AI:

Aprendizajen Mákina (ML): Permite mákina sira atu aprende hosi dadus lahó programa esplísitu.

Aprendizajen Profundu (DL): Subkonjuntu ida hosi aprendizajen mákina ne'ebé uza rede neurál artifisiál ho kamada oioin hodi analiza dadus kompleksu sira.

Prosesamentu Lian Naturál (PLN): Permite mákina sira atu komprende, prosesa, no hamosu linguajen ema nian.

Vizaun Komputadór: Permite mákina sira atu "haree" no interpreta imajen no vídeo sira.

Robótika: Kombina AI ho téknika enjeñaria nian hodi kria robótika sira ne'ebé bele hala'o knaar fíziku sira.

Aplikasaun sira IA nian:

Kuidadu saúde: Diagnóstiku moras, dezenvolvimentu ai-moruk, no kuidadu pasiente.

Finansas: Deteksaun fraude, analiza risku, no komérsiu algorítmiku.

Transporte: Veíkulu autónomu sira, optimizasaun rota nian, no jestaun tráfiku nian.

Fabrikasaun: Automatizasaun produsaun, kontrolu kualidade, no manutensaun preditivu.

Edukasaun: Aprendizajen personalizadu, avaliasaun automatizadu, no profesór virtuál sira.

Atendimentu ba Kliente: Chatbots, asistente virtuál sira, no analiza sentimentu nian.

Benefísiu sira husi AI:

Aumenta Efisiénsia: Automatizasaun ba tarefa rutina no repetitiva sira.

Foti Desizaun ne'ebé Di'ak Liu: Analiza dadus ne'ebé loos liu no lalais liu.

Inovasaun: Dezenvolvimentu produtu no servisu foun sira.

Hadi'a Kualidade Moris: Solusaun sira ba problema kompleksu sira hanesan mudansa klimátika, pobreza, no moras.

Dezafiu sira AI nian:

Prejuizu: Algoritmu sira IA nian bele reflete prejuizu sira ne'ebé inerente iha dadus treinamentu nian.

Seguransa: Sistema sira IA nian fasil ba atake husi siber.

Étika: Konsiderasaun étika sira relasiona ho utilizasaun IA nian, hanesan privasidade, diskriminasaun, no responsabilidade.

Dezempregu: Outamatikamente bele halakon serbisu ne’ebe ema ka profisaun ida bele halao.

Jeralmente, AI mak teknolojia ida ne'ebé ho vantajen diak tebes ho potensiál atu transforma ita nia mundu ho signifikativu. Maibé, importante tebes atu dezenvolve no uza IA ho responsabilidade hodi asegura katak ema hotu uja ho kontente ho rezultadu ne’ebe diak

Utilizasaun Komputadór iha Setór Komersiál, Industriál, no Edukasaun

Komputadór halo mundasan barak ona aspetu oioin iha moris modernu nian, no sira nia papél partikularmente signifikativu iha setór komersiál, industriál no edukasaun. Iha ne'e iha deskrisaun ida kona-ba kompator nia utilizasaun iha setór ida-idak:

1. Setór Komérsiu

Jestaun Dadus no Informasaun:

Sistema Baze de Dadus: Komputadór sira uza atu rai, jere, no analiza dadus kliente nian, inventáriu, vendas, no informasaun finanseira.

CRM (Jestaun Relasaun ho Kliente): Software CRM ajuda empreza sira atu jere interasaun ho kliente, hadi'a servisu, no hasa'e loyalidade kliente sira nian.

Operasaun Negósiu:

ERP (Enterprise Resource Planning): ERP integra funsaun negósiu oioin hanesan finansas, rekursu umanu, kadeia fornesimentu, no manufatura iha sistema sentralizadu ida de'it.

Jestaun Kadeia Fornesimentu (SCM): Komputadór sira ajuda optimiza kadeia fornesimentu, hosi aprovizionamentu matéria-prima to'o entrega produtu ba kliente sira.

Marketing no Vendas:

Marketing Dijitál: Komputadór sira uza hodi hala'o kampaña sira marketing online liuhosi mídia sosiál, email, no motor peskiza sira.

Komérsiu eletróniku: Plataforma komérsiu eletróniku sira permite empreza sira atu fa'an produtu no servisu sira online, hodi habelar sira nia alkanse merkadu nian.

Análize Marketing: Komputadór sira uza hodi analiza dadus marketing, identifika tendénsia sira, no sukat efikásia kampaña nian.

Finansas no Kontabilidade:

Software Kontabilidade: Komputadór sira uza atu jere kontabilidade, hamosu relatóriu finanseiru sira, no jere impostu sira.

Banku Online: Komputadór sira permite kliente sira atu hala'o tranzasaun bankária online, hanesan transferénsia fundu, pagamentu ba konta sira, no inkéritu sira kona-ba saldu.

2. Setór Industriál

 Automasaun no Kontrolu:

Sistema Kontrolu Prosesu: Komputadór sira uza atu kontrola no automatiza prosesu produsaun sira iha fábrika sira, hanesan prosesamentu matéria-prima, montajen produtu, no embalajen.

Robótika: Robótika sira ne'ebé kontrola hosi komputadór uza atu hala'o knaar sira ne'ebé perigozu, repetitiva, ka ho presizaun aas.

Dezeñu no Dezenvolvimentu Produtu:

CAD (Dezeñu Asistidu ho Komputadór): Software CAD uza hodi kria dezeñu produtu sira ho dijitál, hodi permite enjeñeiru sira atu vizualiza no modifika dezeñu sira ho fasil.

Simulasaun: Komputadór sira uza atu simula produtu sira, koko dezempeñu, no identifika problema potensiál sira molok produsaun iha masa.

Jestaun Produsaun:

Sistema Ezekusaun Manufatura (MES): MES monitoriza no kontrola prosesu produsaun iha tempu reál, hodi garante efisiénsia no kualidade produtu.

Planeamentu Produsaun: Komputadór sira uza atu planeia oráriu produsaun nian, jere inventáriu, no optimiza utilizasaun rekursu sira.

Manutensaun

Sistema Jestaun Manutensaun Komputadorizadu (CMMS): CMMS ajuda jere oráriu manutensaun nian, akompaña istória reparasaun nian, no optimiza utilizasaun peza sira.

Monitorizasaun ba Kondisaun: Sensor sira no software komputadór nian uza hodi monitoriza kondisaun mákina no ekipamentu nian, detekta problema potensiál sira, no prevene avaria sira.

3. Setór Edukasaun

 Aprendizajen no Hanorin:

E-learning: Plataforma e-learning sira permite estudante sira atu aprende online liuhosi vídeo sira, materiál leitura nian, no fórum diskusaun sira.

Aprendizajen Interativu: Software no aplikasaun interativu sira uza atu halo aprendizajen sai envolve no efetivu liután.

Simulasaun no Realidade Virtuál: Simulasaun no realidade virtuál uza atu fornese esperiénsia aprendizajen ne'ebé imerzivu no realistiku.

Administrasaun no Jestaun:

Sistema Informasaun Akadémika: Komputadór sira uza atu jere dadus estudante nian, oráriu klase nian, valór sira, no informasaun akadémika sira seluk.

Jestaun Biblioteka: Sistema jestaun biblioteka nian ajuda jere kolesaun livru sira, empresta livru sira, no fornese asesu ba rekursu dijitál sira.

Peskiza:

Análize Dadus: Komputadór sira uza atu analiza dadus peskiza nian, identifika tendénsia sira, no foti konkluzaun sira.

Simulasaun no Modelajen: Komputadór sira uza atu modela no simula fenómenu kompleksu sira, hanesan mudansa klimátika, hahalok sosiál, no progresaun moras nian.

Komunikasaun no Kolaborasaun:

Email no Mensajen: Komputadór sira uza atu komunika ho estudante sira, profesór sira, no pesoál administrativu sira.

Plataforma sira Kolaborasaun nian: Plataforma sira kolaborasaun nian hanesan Google Workspace no Microsoft Teams permite estudante sira no profesór sira atu kolabora iha projetu sira, fahe dokumentu sira, no komunika iha tempu reál.

 

Konklusaun

Uza komputadór iha setór komersiál, industriál no edukasaun lori ona mudansa signifikativu iha maneira oinsá ita serbisu, aprende, no interasaun. Komputadór sira ajuda hadi'a efisiénsia, produtividade, no kualidade iha área oioin. Nu’udar teknolojia komputadór kontinua avansa, ita bele hein inovasaun no aplikasaun foun ne’ebé sei kontinua transforma ita-nia mundu iha futuru.

LIDERANSA Laos Pozisaun Deit

 Lideransa Laos Kolia Kona Ba Pozisaun Deit!

Lideransa mak konseitu ida ne'ebé diskute beibeik, maibé ninia esénsia dala barak ema la komprende. Ema barak hanoin katak lideransa limitadu ba títulu ka pozisaun espesífiku iha organizasaun ida nia laran. Maibé, lideransa lalimite ba nia pozisaun, tamba sei hare ba influénsia, inspirasaun, no abilidade atu mobiliza ema seluk ba objetivu hamutuk.

Esénsia husi Lideransa ne'ebé Efetivu

Lideransa ne'ebé efetivu depende la'ós de'it ba autoridade formál, maibé mós ba lider ida nia kualidade pesoál no abilidade interpesoál. Elementu esensiál balu hosi lideransa ne'ebé efetivu mak hanesan:

  • Vizaun ne'ebé klaru: Líder ida tenke iha vizaun ne'ebé klaru kona-ba diresaun ne'ebé nia hakarak atu la'o no bele komunika vizaun ne'e ba nia ekipa ho maneira ne'ebé inspiradór.
  • Integridade: Konfiansa mak fundasaun ba lideransa. Líder ida tenke atua ho integridade, onestu, no konsistente iha liafuan no asaun sira.
  • Empatia: Komprende no tau matan ba nesesidade, sentimentu, no aspirasaun sira hosi membru ekipa nian mak xave atu harii relasaun sira ne'ebé metin no fiar-an.
  • Abilidade Komunikasaun: Komunikasaun ne'ebé efetivu mak ponte entre líder ida ho sira nia ekipa. Líder ida tenke bele hato'o informasaun ho klaru, rona ho ativu, no fó feedback ne'ebé konstrutivu.
  • Abilidade sira atu foti desizaun: Iha situasaun sira ne'ebé kompleksu no estresante, líder ida tenke bele foti desizaun sira ne'ebé di'ak no responsavel.
  • Abilidade Delegasaun: Lider ida ne’ebé di’ak hatene oinsá atu delega knaar ba membru ekipa ne’ebé kompetente no fó autonomia ba sira atu kompleta serbisu ho di’ak.
  • Abilidade Motivasaun: Líder ida tenke bele motiva nia ekipa atu atinji dezempeñu másimu liuhosi fornese rekoñesimentu, rekompensa, no oportunidade sira ba kreximentu.

Lideransa iha Kontestu Oin-oin

Lideransa la limita ba mundu negósiu ka organizasaun formál sira. Lideransa bele hetan iha kontestu moris oioin, hanesan família, komunidade, no mós iha ita-nia an rasik. Ema hotu-hotu iha poténsia atu sai líder, la haree ba sira nia pozisaun ka background.

Dezenvolve Abilidade Lideransa nian

Abilidade lideransa nian bele aprende no dezenvolve husi maneira oi-oin, hanesan:

  • Treinamentu no Edukasaun: Tuir formasaun lideransa, semináriu, ka programa edukasaun formál bele fornese koñesimentu no abilidade ne'ebé presiza atu sai lider ida ne'ebé efetivu.
  • Esperiénsia: Esperiénsia mak mestre di'ak liu. Envolve iha projetu oioin, organizasaun, ka atividade voluntáriu sira bele fó oportunidade sira atu pratika abilidade lideransa nian no aprende hosi sala sira.
  • Mentoria: Aprende hosi esperiénsia sira hosi líder susesu sira bele fornese hanoin no orientasaun ne'ebé iha valór.
  • Auto-Reflesaun: Reflesaun beibeik bele ajuda ita boot identifika ita-boot nia forsa no frakeza rasik, no mós área sira atu hadi'a.

Konklusaun

Lideransa mak viajen ida no laós objetivu ikus. Atu sai líder ida ne'ebé efetivu presiza kompromisu ida ba kontínua aprende, dezenvolvimentu, no oferese ita nia diak liu ba ema seluk. Ho dezenvolve abilidade lideransa nian, ita bele iha impaktu pozitivu ba ita-nia an rasik, ita-nia ekipa sira, no komunidade ne'ebé hale'u ita no ita serbi ba.

Planu Negósiu ba Kios Ki'ik ida ne'ebé efisiente no Bele hetan Lukru

 Introdusaun

Nu'udar mikro-emprezáriu, ha'u fiar katak hahú kios ki'ik ida bele sai hanesan pasu ida ba susesu. Ho kapitál ne'ebé relativamente mínimu, kios ki'ik ida bele fornese no fasilita komunidade ne'ebé hela besik hodi hamosu lukru ne'ebé sufisiente bainhira jere ho estratéjiku ne’ebe diak. Planu negósiu tuir mai bazeia ba esperiénsia no peskiza simples atu asegura kios ki'ik ida bele funsiona ho efisiente no iha Lukru

Analiza Merkadu

Molok loke kios ida, sei analiza nesesidade sira hosi komunidade lokál ne’ebe hela besik, hanesan lokalizasaun estratéjiku, produtu sira ne'ebé popular, no konkorente sira ne'ebé eziste. Normalmente, nesesidade loroloron nian hanesan hahán, bebida, no nesesidade uma-laran nian mak popular. Hala'o peskiza ida kona-ba folin atu asegura katak sasán sira ne'ebé ita fa'an kompetitivu.

 

Konseitu Negósiu no Produtu sira

Konseitu husi kios mak atu fornese nesesidade loroloron nian ho servisu ne'ebé amigavel no oras loke ne'ebé fleksivel. Produtu prinsipál sira ne'ebé ha'u sei fornese inklui:

  • Nesesidade báziku sira (foos, masin midar, modo, mina no seluktan)
  • Bebida sira (bee minerál, xá, kafé, bebida malirin sira)
  • Labarik sira nia hahan/Labarik sira nia gosta
  • Produtu limpeza uma-laran nian
  • Pulsa telefone no eletrisidade
  • Print no Fotocopy

Aleinde produtu sira, ita mós hakarak apoiu servisu lori sasan ba kliente sira ne'ebé iha.

Estratéjia Operasionál

Ita fiar katak konsisténsia ba regulalaridade operasionál mak xave. Iha ne'e iha estratéjia simples balu ne'ebé ita bele implementa:

  1. Hakerek no rejistu finanseiru loroloron nian
  2. Hamos no organiza produtu sira hodi bele atrativu
  3. Mantein limpeza kios lo-loron
  4. Harii relasaun di’ak ho fornesedór lokál sira

Planu Marketing

Atu asegura kios ki'ik okupadu nafatin, depende ba métodu promosaun oioin:

  • Oferese deskontu sira bainhira loke foun kios
  • Fahe broxura ka panfletu sira iha área ne'ebé hale'u
  • Promosaun semanal sosa-ida-hetan-ida-gratuita iha produtu balun
  • Programa loyalidade ba kliente nian ba kompras kada tempu
  • Uza WhatsApp no mídia sosiál hodi atualiza informasaun kona-ba stock sasan

Projeksaun Finanseiru

Ho kapitál inisiu bele ho $500.00-$1,000.00, sei aloka ba:

  • Aluga no Selu eletrisidade (se ita seidauk iha fatin rasik)
  • Kompra sasán inisial
  • Ekipamentu (Rak ka fatin rai sasan, ekipamentu simples ba kasir)
  • Promosaun

Target rendimentu negósiu kada loron nian mak besik $ 40.00 – $70.00, ho marjen lukru 10-20%. Ho ida ne’e bele rekupera ita nia investimentu iha fulan neen nia laran.

Análiza Risku

Iha rekonesimentu katak negósiu ki'ik sira mós sempre hasoru dezafiu hanesan:

  1. Kompetisaun presu husi kios sira seluk
  2. Sasan sira ne'ebé la folin no prasu tiha
  3. Mudansa sira iha hahalok husi konsumidór nian

Atu hamenus risku sira-ne'e, sei kontinua monitoriza tendénsia sira merkadu nian no atualiza ita nia produtu sira, no mós mantein kontaktu besik ho nia kliente sira.

Konklusaun

Ho planeamentu ne'ebé kuidadu no atitude ne'ebé nunka rende, kios ki'ik ida bele sai negósiu ida ne'ebé lori ksolok finanseiru no sosiál. Ita fiar katak ho konsisténsia no inovasaun, Ita nia kios simples bele sai hanesan opsaun prinsipál ba komunidade lokál.

Pontus Ezemplu Husi Planu Negósiu Agrofloresta Nian

 Introdusaun

Ha'u hakarak hahú negósiu agrofloresta nian iha rai ho hekare 5 ne'ebé seidauk dezenvolve. Agrofloresta kombina to'os ho ai-horis no ai-han sira seluk ba rezultadu sustentabilidade ekonomia no ambiental.

Vizaun Jerál Negósiu nian

  • Naran Negósiu: Agro Sagadete
  • Fatin: Aldeia : Ulabuti, Sagadate
  • Área Rai: 5 ha
  • Tipu Ai-horis sira: Kakau, has, avokat, hudi no ai-horis sira seluk
  • Merkadu Alvu: Indústria ai-han, kooperativa lokál sira, merkadu tradisionál sira, no vendedór online sira

Analizasaun ba Merkadu

Nesesidade ba xokolate, has, no avokat kontinua aumenta. Komunidade rurál sira mós buka hela ai-horis no aihan fresku ho folin ne'ebé baratu. Ida-ne'e aprezenta oportunidade ida tanba agrofloresta bele produz kolleita ne'ebé sustentável ho variadede oi-oin. Kompetisaun sei limitadu nafatin ba área rurál sira ne'ebé uza métodu tradisional sira.

Planu Produsaun

1. Preparasaun Rai:

  • Hamoos rai, kria terraço, no implementa sistema irigasaun ne’ebé simples
  • Kuda aioan avokat, has no ai-kakau hanesan ai-horis prinsipál
  • Kahur ho hudi, batar, Aimanas, aifarina, fehuk, modo no seluktan

2. Ai-oan no Fasilidade sira:

  • Sosa ai-oan ka husu apoiu aioan husi sentru viveirus estadu, kooperativa no ajénsia relevante sira

3. Servisu Nain:

  • Envolve família agrikultór lokál sira no rekruta servisu nain sesional nian no adisional sira

4. Kolleita & Pós-Kolleita:

  • Kolleita tuir etapa: modo, aifarina, hudi, no aihan sira seluk depois fulan 3-4, avokat, has no kakau depois tinan 2-3.

Jestaun Negósiu

Harii estrutura organizasaun nian simples ho jestór ida, funsionáriu rua iha kampu, no funsionáriu administrasaun marketing nian ida.

Komunikasaun intensivu kada semana ho transparénsia.

Planu Finanseiru

Kapitál Inisiál:

  • Fini, adubu, ferramenta sira: $ 5,000.00
  • Traballadór inisiál $ 1,000.00
  • Sistema irigasaun $ 1,500.00

Targetu Reseita:

  • Tinan dahuluk (ai-han sira): $ 3,000.00
  • Tinan daruak too terseiru (kakau, Avokat, Has): $ 6,000.00
  • Tinan dalima ba leten (kakau, Avokat, Has): $10,000.00/tinan
  • Pontu Break-Even: Alvu retornu investimentu bele hetan fali iha tinan Ke-3

Análiza no Mitigasaun ba Risku

  1. Peste no moras sira: Implementa sistema agrikultura orgániku no monitorizasaun rutina
  2. Fluktuasaun folin: Diversifika produtu sira no estabelese akordu sira fa'an nian ho kooperativa no sosa nain sira
  3. Bailoron ne'ebé maka'as: Harii irigasaun no halo jestaun ba be

Konklusaun

Agrofloresta hanesan esforsu ida ne’ebé sustentavel ne’ebé bele rekopera ambiente no ekonomia. Ho modelu negósiu ne’ebé dezenvolve ona, ha’u iha konfiansa katak Agro Sagadete bele inspira no fó oportunidade ba futuru suku nian.

Planu Negosiu


Saida mak Planu Negosiu?

Planu negósiu mak dokumentu eskrita ida ne'ebé halo rezumu ba objetivu, estratéjia sira, alvu merkadu, estrutura organizasionál, orsamentu ka projesaun finanseira no etapa operasionál sira iha negósiu ida nian. Ho liafuan seluk, planu negósiu maka "dalan" ida ba na'in ba negósiu sira atu hala'o no haburas sira nia negósiu. Planu negósiu sira normalmente uza atu:

  1. Ajuda emprezáriu sira atu planeia estratéjia negósiu ida ne'ebé klaru
  2. Konvense investidór sira ka banku sira bainhira buka finansiamentu
  3. Identifika oportunidade sira, risku sira, no maneira sira atu ultrapasa dezafiu sira negósiu nian
  4. Komunika vizaun, misaun, no valór sira empreza nian ba ekipa ka parseiru potensiál sira

Objetivu husi planu negósiu mak hanesan matadalan estratéjiku ida ne'ebé ajuda emprezáriu sira ka empreza sira dezeña, jere, no dezenvolve sira nia negósiu ho foku ne'ebé boot liu. Jeralmente, objetivu prinsipál sira balun hosi planu negósiu ida inklui:

· Estabelese Vizaun no Misaun: Dezenvolve imajen ida ne'ebé klaru kona-ba saida mak empreza hakarak atinji ho ninia valór prinsipál sira.

· Dezenvolve Estratéjia Negósiu: Identifika pasu konkretu sira atu atinji objetivu sira ba tempu badak no tempu naruk.

· Hetan Finansiamentu: Fornese ba investidór potensiál sira, banku sira, ka instituisaun finanseira sira ho imajen kompletu ida kona-ba modelu negósiu, projesaun finanseira no potensiál ba lukru sira.

· Identifika Risku no Solusaun sira: Trasa dezafiu no risku negósiu potensiál sira no estratéjia sira mitigasaun nian.

· Sukat Progresu: Uja instrumentu avaliasaun ida hodi monitoriza atinjimentu alvu no ajusta planu sira tuir nesesidade.

· Organiza Rekursu: Determina rekursu umanu, finanseiru no materiál sira ne'ebé presiza ba operasaun sira.

· Hasa'e Posibilidade ba Susesu: Ajuda emprezáriu sira sai organizadu no preparadu liután atu hasoru dezafiu sira merkadu nian.

Se mak bele halo planu negosiu?

Planu negósiu bele prepara husi parte oioin ne'ebé iha koñesimentu, esperiénsia, no komprensaun kona-ba negósiu ne'ebé hala'o daudaun. Tuir mai hanesan ema ka parte balun ne'ebé mak bele prepara planu negósiu:

Emprezáriu ka Na'in ba Negósiu sira

Na'in ba negósiu sira ne'ebé komprende negósiu no merkadu normalmente bele prepara sira nia planu negósiu rasik hanesan matadalan operasionál no estratéjia dezenvolvimentu negósiu nian.

Ekipa Jestaun ka Funsionáriu Internu sira

Se empreza ne'e hala'o ona operasaun, ekipa jestaun ida ne'ebé iha esperiénsia ka funsionáriu sira ne'ebé komprende empreza nia vizaun bele mós ajuda prepara planu negósiu nian.

Konsultór Negósiu ka Peritu Finanseiru sira

Profisionál sira iha área negósiu, finanseiru, ka konsultoria jestaun nian ne'ebé iha esperiénsia no matenek iha preparasaun planu negósiu nian tuir padraun no nesesidade merkadu nian.

Akadémiku sira ka Estudante sira

Iha kontestu edukasionál, estudante sira ka akadémiku sira ne'ebé estuda empreendedorizmu ka jestaun negósiu nian dalabarak prepara planu negósiu sira hanesan parte ida hosi projetu ka knaar peskiza nian.

Treinadór ka Mentór Negósiu sira

Mentór sira ho esperiénsia iha harii no dezenvolve negósiu sira bele ajuda prepara no fornese input kona-ba planu negósiu nian.

Oinsa bele halo Planu negosiu?

Planu negósiu ida tenke kria iha pontu espesífiku sira iha prosesu dezenvolvimentu negósiu nian hodi maximiza ninia benefísiu sira. Tuirmai ne'e hanesan tempu apropriadu sira atu dezenvolve planu negósiu ida:

Bainhira Hahú Negósiu Foun

Molok hahú negósiu ida, importante tebes atu dezenvolve planu negósiu ida hodi orienta pasu inisiál sira, estratéjia sira marketing nian, análize merkadu nian, no projesaun finanseira sira.

Bainhira Presiza Mudansa Estratéjiku

Bainhira empreza ida hetan mudansa boot sira hanesan espansaun, lansa produtu foun, ka tama iha merkadu foun, planu negósiu ida ajuda planeia pasu sira ne'ebé loos.

Buka finansiamentu ka investimentu

Se ita-boot hakarak hetan finansiamentu hosi banku, investidór, ka instituisaun finanseira, planu negósiu ida tenke dezenvolve uluk atu nune'e parte esternu sira komprende negósiu nia potensiál no risku sira.

Hafoin Rekolla Dadus no Peskiza Merkadu

Hafoin hala'o peskiza merkadu no análize konkorente nian, ita-boot bele dezenvolve planu negósiu ida bazeia ba dadus no faktu sira ne'ebé válidu.

Bainhira Hasoru Krize ka Dezafiu ruma

Atu ultrapasa dezafiu atuál sira, planu negósiu ida ajuda dezeña estratéjia foun sira no rezolve frakeza sira.

Hanesan Instrumentu Dezenvolvimentu ba Tempu Naruk

Planu negósiu ida la'ós de'it atu hahú negósiu ida, maibé mós sai hanesan instrumentu monitorizasaun no avaliasaun ba tempu naruk.

Atu hetan planu negósiu ida ne'ebé di'ak, iha pasu no prinsípiu oioin atu konsidera no asegura  planu negósiu ne'ebé ita-boot kria ka hetan iha kualidade aas duni mak hanesan:

Halo Peskiza Merkadu ne'ebé klean

Halibur dadus kona-ba merkadu, kliente alvu sira, konkorente sira, no tendénsia sira indústria nian. Dadus válidu sei halo planu negósiu sai realistiku no foka liu.

Determina Objetivu no Estratéjia sira ne'ebé klaru

Asegura katak objetivu negósiu nian sira trasa espesífikamente no estratéjia sira realistiku, konsidera kondisaun no rekursu sira ne'ebé disponivel.

Uza Formatu Sistemátiku no Estruturadu

Kria planu negósiu iha formatu ne'ebé fasil atu komprende, hanesan seksaun antesedente, análize merkadu, planu marketing, planu operasaun, projesaun finanseira, nst.

Envolve Peritu sira se Nesesáriu

Se ita-boot sente ladún fiar-an, ita-boot bele konsulta mentor negósiu, konsultór, ka asesór finanseiru ida ba input no konsellu atu hadi'a liután ita-boot nia planu negósiu.

Fó atensaun ba projesaun finanseira ne'ebé realistiku

Halo estimativa razoavel sira kona-ba reseita, kustu sira, no lukru sira, no evita sai otimista ka pesimista liu. Dadus finanseiru ne'ebé loos aumenta konfiansa esterna.

Haree fila fali no halo revizaun beibeik

Planu negósiu ida la'ós dokumentu ida ne'ebé estátiku; sempre atualiza bazeia ba dezenvolvimentu negósiu no kondisaun merkadu.

Uza Ferramenta no Modelu sira ne'ebé Disponivel

Rekursu online barak fornese modelu planu negósiu nian ne'ebé bele personaliza ba ita-boot nia nesesidade sira. Ida-ne'e ajuda asegura aspetu importante hotu-hotu hetan kobertura.

Foka ba Ita-boot nia Proposta Fa'an Úniku

Esplika saida maka halo ita-boot nia negósiu sai diferente no superiór ho ita-boot nia konkorente sira.

Rabu, 11 Juni 2025

KONSELU MUNISIPAL PROTESAUN SIVIL KONSELU PROTESAUN SIVIL POSTU ADMINSTRATIVU KONSELU PROTESAUN SIVIL SUKU

 Termu ba Referénsia

Lia-makloke

Orgaun governu lokál maka orgaun ne’ebe besik liu ba povu, iha nivel ida ne’e maka sente liu emerjénsia no iha ne’e mós maka atividade preparasaun, prevensaun, mitigasaun, alíviu hetan planea no hala’o. knar ida ne’e hala’o basea ba Lei no 12/2020 de 2 de Dezembru Lei Protesaun Sivil, ne’ebe fo legalidade ba establese Konselu Munisipal Protesaun Sivil iha artigu 36 ho nia natureza hanesan orgaun konsulta ba Presidente Autoridade Municipais sira ho ko’ordenasaun iha matéria/assuntu protesaun sivil nian iha âmbitu munisipal no Postu Administrativu sira.

KMPC maka xave bainhira hakarak jestaun risku dezastre hetan suksesu. KMPC sei Lidera hosi Presidente Autoridade Municipiu. KMPC maka sei tau-matan ba fó resposta emerjénsia no redusaun risku dezastre ba Municipiu ida tomak no koordena asisténsia ne’ebé mai hosi liur.

Vizaun:

Ita-nia Lei-Inan rekoñese no fó garantia ba sidadaun Timór-oan hotu-hotu direitu ba moris.  Direitu ida-ne’e inklui direitu ba moris saudável no iha balansu ekolojikamente no dever atu proteje ambiente ba jerasaun sira aban-bainrua.

Finalidade:

KMPC sei tau-matan no koordena atividade preparasaun, prevensaun, mitigasaun no rekuperasaun dezastre no presta resposta tuir tempu no efetivu ba populasaun sira iha Postu Administrativu ne’ebé afetadu.

v Membros konselhu Munisipal Protesaun Sivil kompostu husi (artigu 37 lei Basicu Protesaun Sivil)

  1. Presidente Autoridade Munisipal;
  2. Komandante Operasional Munisipal Protesaun Sivil;
  3. Representante hó nivel sira dirigentes nian husi servisus deskonsentradus Administrasaun Direta Estadu nian;
  4. Responsáveis másimu ba forsa defesa no servisu siguransa nian nebé iha Munisípiu;
  5. Representante municipal ida husi servisu ambulansia nó emerjensia médika nian;
  6. Komandante Munisipal Korpu Bombeiros nian.
  7. Adminsitrador Postu Administrativu no Sukus.

vSekretariadu KMPC sei asegura husi Servisu Munisipal Protesaun Sivil.

vRegulamentu Konselhu Munisipal Protesaun Sivil nian sei aprova husi Presidente Autoridade Munisipal.

ØKompetensia ba konselhu Munisipal Protesaun Sivil nian hatu’ur iha artigu 38 lei Protesaun Sivil mak hanesan:

a. Fó konselhu ba Presidente Autoridade Munisipal kona ba  matéria/assuntu protesaun sivil nian iha âmbitu munipal nian;

b. Fó paraser kona ba planus municipal protesaun sivil nian;

c. Akompaña esekusaun ba planus munisipais protesaun sivil nian;

d. Akompaña polítikas protesaun sivil nian iha âmbitu municipal nian;

e. Promove hamutuk hó autoridades kompetentes hodi hala’o funsionamentu ba planus munisipais emerjensia nian, bainhira situasaun né justifika.

 Papel no Knaar sira

Papel no knaar sira hosi KMPC, KPCPA no KPCS kobre atividade barabarak molok, durante no hafoin dezastre ruma mosu.  Relatóriu periódiku kona-ba progresu no rezultadu hosi operasaun sira tenke hato’o ba ANPC hafoin hetan aprovasaun husi Presidente Autoridade Munisipiu.

KMPC nia papel no responsabilidade maka hanesan:

  1. Mitigasaun: Refere ba medida sira fízika no la’ós-fízika ne’ebé foti atu limita impaktu aat hosi perigu dezastre, degradasaun ambientál no perigu teknolójiku.

1.1  Koordena avaliasaun risku komunidade nian ba dezastre, prepara komunidade nia planu asaun, no fiskaliza implementasaun planu hirak-ne’e. 

1.2  Dezenvolve, atualiza no disemina mapa perigu no risku nian ho informasaun sira relevante ba desizór polítika sira, públiku jerál no mós ba komunidade sira be iha risku.

1.3  Prepara, atualiza, koordena no monitór implementasaun Planu Asaun Dezastre Municipiu nian (PADM).  Fó garantia katak PADM sei fó konsiderasaun ba mudansa ambientál.

1.4   Halo integrasaun suku no postu administrativu nia planu sira ba iha PADM.

1.5   Promove integrasaun PADM ba iha estratéjia no orsamentu nivel nasionál nian.

1.6   Haforsa regulamentu sira kona-ba zonamentu, utilizasaun rai no harii-uma ka konstrusaun


  1. Preparasaun: Atividade no medida sira ne’ebé foti sedu kedas atu fó garantia ida ba resposta ne’ebé efetiva ba impaktu hosi perigu sira.

2.1. Dezenvolve sistema alarme sedu ne’ebé povu sira be iha risku bele fasil kompriende no ne’ebé bele minimiza impaktu dezastre ba komunidade sira.

2.2. Fasilita atividade sira haboot konxiensia kona-ba risku dezastre ba iha komunidade.

2.3Asegura informasaun suli ho di’ak no oportunu hosi suku to’o ba nasionál no vise-versa kona-ba perigu sira be atu akontese.

2.4. Fasilita edukasaun no formasaun ba ofisiál lokál, voluntáriu sira no públiku no hala’o ezersísiu simulasaun no prátika sira kona-ba dezastre.  

2.5. Dezenvolve no revee frekuentamente planu preparasaun hasoru situasaun emerjénsia no planu kontinjénsia inklui rezervas (hahán no la’ós-hahán), fatin evakuasaun, Prosedimentu Operasaun Estandarte (SOP), rekursu umanu no finanseira.

  1. Prevensaun: Atividade sira atu fó prevensaun totál ba impaktu aat hosi perigu no fó meius atu minimiza dezastre sira be relasionadu ho ambiente, teknolojia no biolójia. 

3.1. Fasilita atividade sensibilizasaun no edukasaun públiku atu muda hahalok no komportamentu no promove “kultura prevensaun” ida entre povu sira.

  1. Resposta: Fó asisténsia ka intervensaun durante ka imediatamente depoisde dezastre ida atu responde prezervasaun vida no nesesidade sira subsisténsia bázika hosi ema hirak-ne’ebé afetadu. Resposta ne’e bele imediata, kurtu-prazu ka longu-prazu.

4.1Diseminasaun avizu rápida no oportunu ba komunidade/ populasaun sira ne’ebé bele hetan ameasa ba sira-nia an.

4.2. Mobilizasaun ekipa sira ba fó resposta, ativasaun Prosedimentu Operasaun Estandarte (SOP), Sentru Operasaun Municipiu (DOC).

4.3.  Halo jestaun ba operasaun emerjénsia iha terrenu.

4.4.  Halo koordenasaun rápida ba área afetadu, analiza no fó-hatene buat sira be hetan iha área ne’ebá ba ANPC Diresaun Nasionál Jestaun Riskus Dezastre (DNJRD).

4.5. Halo koordenasaun rekursu sira ne’ebé Municipiu iha atu fó resposta ida efetivu no oportunu ba nesesidade sira be identifika ona; no

4.5. Bainhira presiza, rekomenda no fó informasaun nesesária ba nivel nasionál.

 5Rekuperasaun: Desizaun no asaun sira ne’ebé foti depoisde dezastre ida mosu ho hanoin atu restaura ka mellora kondisaun moris pre-dezastre komunidade afetadu nian, iha tempu hanesan dudu no fasilita ajustamentu nesesáriu ba reduz risku.

5.1Koordena no monitór atividade rekuperasaun sedu nivel Municipiu nian, ne’ebé inklui mós abastesimentu nesesidade bázika, porezemplu ai-han, hatais no uma no restaurasaun sistema liña-moris nesesária (hanesan; eletrisidade, komunikasaun, bee no sintina, transporte, etc).

Hato’o relatóriu ba ANPC - DNJRD kona-ba inisiativa sira rekuperasaun nian.

 5.2Koordena ho DNJRD kona-ba implementasaun polítika rekuperasaun uma inklui verifikasaun no distritbuisaun.

5.3. Fiskaliza lei no orden iha komunidade sira.

5.4. Fasilita normalizasaun atividade ekonómika iha komunidade sira.

Saida Manifestasaun Ka Protestu

Intrudusaun Manifestasaun ka protestu sira maka forma espresaun públika ida ne'ebé públiku uza hodi espresa objesaun, dezentendimentu,...