Kamis, 10 Oktober 2024

ETAPA 1: INVOLVIMENTU

 Etapa ida ne’e hatudu dalan oinsa prosesu involvimentu membru komunidade hotu, uma kain no stakeholder sira seluk. Madalan ne’e esplika maneira desizaun komunidade ida ne’ebe sei servisu, bainhira komesa atividade KLJRD, no oinsa halo fasilitasaun kordinasaun entre komunidade, atoridade governu, ornagizasaun sosiedade sivil, no autor setor privadu. Halo fasilitasaun involvimentu stakeholder prinsipal hotu iha hahu no frekuentemente iha prosesu nia laran hanesan susesu no sustetabilidade jestaun risku desastre iha komunidade

 

SAIDA MAK ITA TENKI HATENE

Deside komunidade ne’be sei servisu

Deside iha ne’ebe atu suporta KLJRD presija prosesu analisasaun no dialogu. Konesimentu kona ba akontesimentu desastre, mudansa iklima no vunerabel, programa ne’ebe ita halao hanesan instituisaun ida, no husi ita nia parseiru nia presensa iha tempu naruk sei hatudu dalan ba fatin no lokalizasaun balun. Depois ita halo indetifikasaun iha komunidade iha ne’ebe risku impaktu husi desastre no mudansa ba iklima boot liu, prosesu konsultasaun no dialogu ho sira bele komesa. Importansia tebes diskusaun aberta tenki laos subestimadu (diremehkan), tamba ida ne’e hanesan desizaun nebe tenki halo husi parte hotu. Komunidade ita tetu atu servisu hamutuk, no uma kain iha laran tenki iha komitmentu investe sira nia tempu iha prosesu nia laran no iha motivasaun atu halo mudansa ba pratika ne’ebe halo sira iha risku nia laran. Sira mos tenki hatene saida mak ita oferese atu iha komitmentu iha rekursu, fasilitasaun no aprosimasaun ho komitmentu ne’ebe presija sira halao durante projetu no futuru susesu DRM. Importante liu, sira tenki komprende katak ita nia foku mak ajuda direta ba sira ne’ebe vuneravel liu, hanesan halo identifikasaun husi komunidade ne’e rasik.

Ita mos presija kontribui ho governu lokal (no karik regional), espertu, organizasauns eluk, no autor seitor privadu iha area ida ne’e. Sira ne’ebe iha konesimentu lokal ne’ebe iha valor no karik bele kontribui rekursu tekniku no finansiamentu. Iha instituisaun governu karik ita presija husi lisensa atu halao ita nia atividade programa balun, no karik sira bele aumenta planu asaun KLJRD komunidade iha planu dezenvolvimentu lokal no regional, ne’ebe sei ajuda defende no kontinua impaktu inisiativu.

Kondisaun seguransa ba prosesu KLJRD no projetu potensial tenki tetu. Ho aprosimasaun “labele halo perigu”, ita nia ajuda garantia katak ita nunka konsensia halo perigu komunidade ka ita nia funsionariu liu husi atividade ka ita nia presensa.

Rekursu F Halo desizaun ba fatin servisu ho dalan tuir mai (adisional)

Halo desizaun bainhira mak komesa atividade KLJRD

Jestaun risku desastre ne’ebe baseadu husi komunidade ne’ebe susesu depende ba konsensia membru komunidade kona ba risku ne’ebe sira hasoru no motiva sira atu halo jestaun no halo redusaun. Depois desastre, komunidade no autoridade lokal senti lakon liu ne’ebe mosu husi desastre no lakohi terus tan. Ho razaun ida ne’e, bainhira nesesidade basiku ema nia kompletu ona no ema sira sei foku liu ba rekoperasaun, ida ne’e hanesan tempu ideal atu hahu KLJRD. Ida nee mos hanesan periodu iha nebe inklinadu ba finansiamentu boot liu.

Maibe, ita lapresija hein too akontese desastre atu komesa KLJRD. Babain ema ne’ebe hela iha area vunerabelidade ba desastre interese liu halo protesaun ba sira nia an husi lakon tamba konsekuensia desastre. Iha konseitu ida ne’e KLJRD relevante tebes, atu ba projetu DRR mesak ka iha programa desenvolvimentu ne’ebe lao hela. Prosesu ne’ebe tuir mai hanesan fo tip ba konfigurazaun (pengaturan) antes no depois desastre.

 

 

Oinsa halo fasilitasaun proseu involvimentu komunidade no stakeholder hotu

Depois ita halo ita nia assesmentu kona ba nesesidade no oportunidade ba jestaun risku ba desastre baseadu ba komunidade no ambiente operasional no opsaun parseria, no ita iha indikasaun ne’ebe diak katak finansiamentu sei prepara ba projetu hanesan ida ne’e, ida ne’e hanesan tempu ne’ebe diak atu kolia ho komunidade ida ka liu kona ba ita nia interese atu servisu hamutuk ho sira. Sai positivu maibe realistiku, no esplika katak ita sei barak liu responde peguntas ne’ebe sira iha, garante katak ita lahalo komprimisu saida deit to’o fundu ruma aprova. Karik lideransa sira tenki halo konsultasaun internal ho membru komunidade hotu ka strutura balun antes foti desizaun atu partisipa, entaun fo tempu ba ida ne’e no perparasaun atu halo fali dsikusaun tuir mai. Fo atensaun dinamika poder iha komuinidade nia laran no garante katak setor komunidade – feto, mane, ema sira husi etniku, religiaun no afiliasaun politiku ne’ebe diferensia, no grupu subsistensia, no sira seluktan. Hotu involve iha foti desizaun no nia suporta.

Depois hetan desizaun atu servisu hamutuk, lansamentu ba projetu tenki sai hanesan oportunidade involvementu barak liu husi membru komunidade.

Prosesu 1: Hari baze ida (Fundasaun) inklusivu ba jestaun risku baseadu komunidade(KLJRD) hatudu dalan oinsa halao ida ne’e.

Atu komunidadde lidera prosesu involvimentu stakeholder iha prosesu ne’e nia laran, presija foti desizaun organizasaun ida ne’ebe mak relevante no esforsu atu hetan sira nia suporta.

Prosesu 2: Alkansa ba Buy-in (kompra iha) hatudu dalan oinsa maneira halao ida ne’e. rezultadu huis prosesu atu informa desizaun kona ba entidade ida ne’ebe mak sei konvida atu partispa iha atividade nia laran, sei aprosima ho tekniku ka apoiu finansiamentu, no sei hetan deit informasaun. Sira sei hare oportunidade foun atu halo parseria, exemplu, governu lokal ka organizasaun lokal, sei halo kontribusaun ba sustentabilidade DRM iha komunidade.

Rekursu S Dokumentus referensia oferese orentasaun kona ba isu ne’ebe relasiona ho komunidade ne’ebe involve.

Tidak ada komentar:

Posting Komentar

MULSA

  Iklima Timor Leste Kompostu husi Bailoron no tempu Udan. Wainhira iha tempu udan aihoris moris buras no matak los hodi fo aihan diak ba ba...