Selasa, 08 Oktober 2024

PRINSIPIU KLJRD

Iha parte ida ne’e, ita sei hetan prinsipiu-prinsipiu nebe bele halo aprosimasaun kona ba jestaun risku desastre baseia ba komunidade. Mak hanesan: 1. Involve hotu grupu sosiedade iha komunidade laran 2. Lideransa mai husi prosesu komunidade 3. Promosaun akuntabilidade husi parte hotu ne’ebe involve Prinsipiu sira ne’e refleta ba komitmentu baseia ba valor no prioridade umanu, ami hatene husi esperensia katak sira mos iha rezultadu alende redusaun risku. Aprosimasaun ida ne’e hare liu ba prosesu no rezultadu ne’ebe mai husi komunidade no iha sustentabilidade no kontribui ba igualidade no equidade. 
 
PRINSPIU 1: INKLUSAUN HUSI GRUPU SOSEIDADE IHA KOMUNIDADE Ho inklusaun tama ba DRM ne’ebe baseadu husi komunidade, hanesan ami hanoin iha asesu ne’ebe justu husi membru komunidade hotu - sees husi sira nia grupu sosiedade – ba informasaun, rekursu no oportunidade foti desizaun kona ba oinsa haforsa sira nia resilente. Pratika nia laran signifika katak komunidade ne’ebe vunerabel liu partisipa masimu, liu husi partisipasaun direita ka representante ne’ebe iha responsavel, tamba dezafiu ne’ebe hanesan fo influensa ba marginalizasaun no vunerabilidade sira iha komunidade atu impede sira nia partisipasaun iha DRM. Dezafiu ida ne’e halo sira lahatene prosesu ne’ebe akontese dadaun, ka sira la senti simu tamba strutura jestaun komunidade, too labele foti tempu husi sira nia atividade subsistensia, ka fisikamente sira labele partisipa enkontru. Iha komunidade, iha dinamika poder, no grupu ne’ebe dalaruma simu ekslusaun, halo sira vunerabel tebes ba perigu no ameasa sira seluk. Maibe, bainhira grupu soseidade involve hotu, iha importansia ne’ebe klaru husi individu, uma kain no komunidade hotu. 
Rekursu D sumariza oinsa inklusaun grupu sosiedade ne’ebe sempre marginalizadu influensa risku ba desastre Tuir matadalan ida ne’e ita hetan dalan oinsa garante involvimentu ema sira husi grupu sosiedade hotu. Bainhira ita husu kona ba grupu vunerabel no marginalizadu, no hatudu aprosimasaun inkusivu atu fasilita partisipasaun sira nian iha prosesu, ita insentiva atetude no asaun atu garante katak DRM fo benefisiu ba sira ne’ebe vunerabel no etabelese fundamental ba inklusaun nebe boot iha aspeitu seluk iha komunidade nia moris. 

PRINSIPIU 2: LIDERANSA HUSI KOMUNIDADE Mane, feto no labarik iha komunidade ne’ebe sempre infrenta desastre hanesan sai ema ne’ebe foti desizaun kona ba mudansa saida, se iha, ne’ebe bele halao iha sira nia komunidade, uma kain no moris atu miniza risku desastre. Ita nia aprosimasaun, bainhira ita fasilita prosesu saida deit iha komunidade, presija rona, estuda no suporta membru komunidade atu atinji mudansa ne’ebe sira hakarak. Ita respeitu konesimentu, cultura no preferensia membru komunidade, no karik iha posibilidade sira bele lidera duke hatudu asaun mesak. Ida ne’e signifika motiva membru komunidade ida ne’ebe prontu ne’ebe halo jestaun atividade no prosesu ne’ebe esplika tuir matadalan ida ne’e, no fo idea sensetivu no fleksibelidade, atu tulun sira dezenvolve kapasidade sira nian. ida nee hanesan mos signifika pratika DRM ne’ebe susesu husi komunidade seluk atu motiva iha diskusaun no inovasaun. Iha matadalan ne’e ita hetan hanesan “esplikasaun”, “pergunta”, “enkoraja” no “supporta”, tamba ita nia knar mak hanesan kapasita ho konesimentu, abilidade no material. Laos atu fo eskola. Iha parte “esplikasaun” bele kapasita partisipante atu sujere esplikasaun ida, hanesan ajuda ita nia knar bele sai “espertu”. Dala barak, sira nia esplikasaun husi termu ne’ebe bele komprende liu husi partisipantes sira seluk atu kria relasaun. Informasaun, analisa no foti desizaun tenki komunidade nian, laos ita nian. Ho aprosimasaun ida ne’e, ita bele fasilita prosesu ne’ebe baseadu husi komunidade no mudansa sustentabilidade, laos deit projetu basea ba komunidade ne’ebe remata bainhira rekursu apoiu orsamentu mos remata. 

PRINSIPIU 3: PROMOSAUN AKUNTABILIDADE HUSI EMA NE’EBE INVOLVE Akuntabilidade signifika defende responsabilidade no komitmentu ne’ebe ita iha entre ita no sira seluk, hanesan moral no lei. Iha jestaun risku ba desastre ne’ebe baseadu husi komunidade nia laran, ita iha objetivu atu kompleta ita nia komitmentu sai transparante no responde ba komunidade, no buka idea no kontribusaun sira nian liu husi sistema formal. Ita tuir standarte akuntabilidade. Atu halao ida ne’e ita iha responsabilidade atu inklui membru komunidade ne’ebe vunerabel no marginalizadu iha faze hotu KLJRD nia laran, no ita nia ajuda konsidera ba komunidade atu transparante, akuntabilidade no inklusivu. Ita mos komprende katak nasaun iha resposabilidade prinsipal atu proteze no ajuda nia komunidade, tamba ne’e ita konsidera no halo fasilitasaun relasaun entre komunidade no sira nia governu. Iha nia dalan sira atu fasilita nia prosesu, ita sei hetan dalan atu implementa ita nia komitmentu ba akuntabilidade. 
Rekursu E Iha nia lista verifikasaun ne’ebe bele ajuda ita garante implementasaun prinsipiu sira DRM ne’ebe baseadu husi komunidade, inklusivu no akuntabilidade.
Rekursu S iha lista dokumentus ne’ebe hili tiha ona, inklui mos material, strutura servisu, matadalan literatura seluk – ne’ebe prepara informasaun no matadalan kona ba topiku balun iha matadalan ne’e.

Tidak ada komentar:

Posting Komentar

MULSA

  Iklima Timor Leste Kompostu husi Bailoron no tempu Udan. Wainhira iha tempu udan aihoris moris buras no matak los hodi fo aihan diak ba ba...