Selasa, 03 September 2013

DIREITU

Direitu katak:
·         Valor ida nebe make ma hotu iha hahu kedas husi moris mai.
·         Valor Universal nebe iha nanis ona iha valor kultura, relijiaun no ema hotu nebe moris iha mundu.

·         Wainhira koalia kona ba Direitu nebe relevante ho ita ema entaun ita koalia kona ba Direitus Humanus nebe ita ema ida-idak iha hahu kedas husi moris mai.

PRINSIPIU DIREITU HUMANUS NIAN
1. Inherente: Direitu nebe belit hamutuk ho ita nia an. (Ema hotu Hosi ki’ik to’o bo’ot iha direitu atu moris)

2. Universal: Katak direitu nebe ema hotu iha, Por exemplu: Direitu ba Edukasaun.

3. Kesi Malu: Katak iha ligasaun ho direitu sira seluk.

4. Labele separa/hafahe

5. Igualdade no Naun Diskriminativa

6. Direitu no Obrigasaun Iha Nasaun

7. La Iha Ema Ida Mak Hadau

DEKLARASAUN UNIVERSAL DIREITUS HUMANUS

- Deklarasaun universal direitus humanus aprova husi Asembeleia PBB (Nasaun Unidas) nian iha loron 10 fulan Desembro 1948. Tuir Deklarasaun Universal Direitus Humanus katak: Ema hotu moris iha liberdade no dignidade no Direitu ne’ebe hanesan.

- Deklarasaun Universal Direitus Humanus afirma prinsipiu ne’ebé la fo kbit ba diskriminasaun no haklaken katak ema hotu husi moris mai livre no iha dignidadi no direitu hanesan, katak ema ida-idak iha direitu no liberdadi nebe hakerek ona, laiha diferensa iha buat hotu nune’e mos laiha diferensa iha seksu.

DIREITU FUNDAMENTAL
Existe Direitu Fundamental balun ne’ebe garante iha kada nasaun:
Direitu ba moris

Konstituisaun RDTL Artigu 29 (Direitu ba Moris):

1. Labele viola ema ida nia vida.
2. Estadu rekoñese no garante direitu ba vida.
3. Iha Repúblika Demokrátika Timór-Leste la iha kastigu nu’udar mate-kotu
2.    Direitu atu dezenvolve nesesidade baziku

Direitu atu hetan justisa

Konstituisaun RDTL Artigu 27 (Provedór Direitus Umanus no Justisa ninian):

1.    Provedór Direitus Umanus no Justisa nian, nu’udar órgaun independente ida-ne’ebé iha knaar atu haree no buka hatán sidadaun sira-nia problema hasoru podér públiku, hodi haree loloos hahalok sira-ne’e tuir duni lei, no halo prevensaun no hahú prosesu tomak hodi haburas fali justisa.

2.    Sidadaun sira bele hato’o sira-nia kesar ba Provedór Direitus Umanus no Justisa nian konaba podér públiku sira-nia hahalok eh omisaun, biar la iha kbiit atu hakotu-lia, nia bele hato’o lia-menon ba órgaun kompetente sira.

3.    Maioria absoluta hosi Parlamentu Nasionál maka hili Provedór Direitus Umanus no Justisa nian atu hala’o knaar iha tinan haat nia laran.

4.    Knaar Provedór Direitus Umanus no Justisa ninian ne’e independente hosi “meiu kbiit administrativu no jurisdisionál nian” ne’ebé hakerek nanis iha Lei-Inan no leioan sira.

5.    Órgaun sira no ema administrasaun ninian iha obrigasaun atu kolabora ho Provedór Direitus Umanus no Justisa nian.

Direitu ba liberdade
Konstituisaun RDTL Artigu 30 (Direitu ba liberdade, seguransa no integridade ema idaidak nian):
1.    Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade, seguransa no integridade ba nia an rasik.
2.    Labele kaer ka dadur ema ida, wainhira hahalok ne’e la tuir dalan ne’ebé hakerek tiha ona iha lei ne’ebé hala'o daudaun nia laran, tenki hato’o beibeik detensaun eh dadur ema ne’e nian ba juís ne’ebé iha kbiit atu haree iha prazu legál nia laran.
3.    Ema hotu ne’ebe lakon nia liberdade tenke simu kedas informasaun loloos no momoos konaba razaun tan sá nia dadur eh tama iha kadeia no mós nia direitu saida, no hetan lisensa atu ko’alia rasik ho advogadu eh hosi nia maluk eh ema ida-ne’ebé nia laran-metin ba.
4.    Ema ida labele hetan tratamentu aat, ne’ebé la’ós umanu eh degradante.

Direitu atu sente confortabel

Direitu ba prospriedade

Direitu atu partisipa iha governo

Konstituisaun RDTL Artigu 29 (Direitu ba Moris):

Labele viola ema ida nia vida.

Estadu rekoñese no garante direitu ba vida.

Iha Repúblika Demokrátika Timór-Leste la iha kastigu nu’udar mate-kotu.

Direitu fundamental nebe koalia iha RDTL Titulu II koalia kona ba: Direitu no Garantia Ida-Idak Nian liu-liu iha Artigu 23 (Interpretasaun kona ba direitu fundamental sira):

Direitu fundamental sira nebe konsagra iha lei inan la hasai direitu selu-seluk nebe temi iha lei no tenke interpreta sira tuir deklarasaun universal direitus umanus nian.

KOALIA KONA BA DIREITU, PERSIJA MOS HATENE KONA BA DEVER

Dever mak hanesan buat ruma ne’ebe ita halo tenke ho responsabilidade atu bele atinzi ba objetivu ida. Antes koalia ita nia direitu ita mos tenke hanoin ita nia dever no responsabilidade saida mak ita halo ona.

DEZENVOLVIMENTU HUMANU

Dezenvolvimentu Humanu Katak: prosesu nebe mak ema ida-idak iha nebe sai hanesan siklu moris ema nian, husi hau moris mai too mate.

Deklarasaun Universal Direitus Humanus 1948
Artigu 22

Ema hotu hanesan membru sosiedade nia, iha direitu ba seguransa sosial iha realizasaun, husi nasaun nia forsa ka coperasaun internasional, tuir organizasaun ho riku rai idak nia, iha ekonomia, sosial ho direitus kulturais, ba nia dignidade nos mos livre desenvolvimentu ba nia personalidade.

Artigu 25

1. Ema hotu iha direitu ba moris diak ba saude, nia isin diak mos ba nia familia, nos mos hahan, roupa, uma, tratamento doutor nia, serbisus sosiais, iha seguransa se nia la serbisu, moras, isin at, katuas, ferik, la hetan moris sasan nebe nia la iha kontrol.

Artigu 26

Ema hotu iha direitu ba educasaun. Educasaun tenki saugati, iha eskola primaria no hahu eskola 
Eskola primaria tenki obrigatoriu. Educasaun teknika ho profesional tenki jeralmente halu ba ema hotu, educasaun tersiaria tenki halu ema hotu bele tama tuir meritu.
 
Edukasaun tenki halu ba desenvolvimentu tomak ba ema nia personalidade, atu halu makas liu ba respeitu ba direitus humanus no mos liberdade fundamental. 

Edukasaun tenki foti hatene, toleransia ho belun ba rai hotu, rasa ka grupu relijan, tenki lori nafatin ba oin hahaluk Nasoens Unidas nai atu rai damen.
 
Inan ho aman iha direitu ho prioridade atu hili edukasaun oin sa maka 
bele fo ba sira nia oan.

Artigu 29

Ema hotu iha obrigasaun ba komunidade nebe nia mesak desenvolvimentu nia persinalidade ne'e tomak bele.

1 komentar:

  1. Koalia ba direitu, mas tenke hatene mos dever nudar sidadaun iha nasaun ida no ba ninia sosiedade iha saida mak ita tenke halo ho ekuilivre entre parte.

    BalasHapus

Timor Leste Munisipiu Map point